#elulineblogi

Long time no see

Ma pole mitu nädalat siia blogisse jõudnud, ühelt poolt olen töötu ja peaks nagu aega maa ja ilm olema, teiselt poolt on kiire nagu litsil laada ajal. Viimased kuud on lihtsalt lennanud, mu meelest ma alles sain koondamisteate (8 kuud tagasi!!!) ja juba olen ma seisus, et nüüd on vaja palgatööle saada, sest meelerahufond hakkab kokku kuivama. Mitte, et mul raha poleks, aga ma ei taha seda meelerahufondi täitsa nulli ka lasta.

Mul on mustandis kümneid postitusi, mida ma tahan kirjutada, alates sellest kuidas ma aitasin Itaalia restorani avada kuni tööotsimisteni ja Töötukassa hüvitiste ja valupunktideni. Tahaks kirjutada kuidas ma taustal marimell16 pidu organiseerin ja kuidas ma jälle hoovikohviku tegemiseks valmistun (sel korral megasuurelt ja ägedalt!). Sellest tahaks kirjutada kuidas me sisuloomelaagris Liisuga käisime ja kuidas tahaks suvel Eestis ringi tiirutada ja augustis enne kooli ühe perereisi teha…

Teemasid on palju, aga tundub, et aega jääb nagu väheks, kuigi ma tunnistan, et pigem on viimased kuud olnud rahulik, sest ma ei saa liiga palju tööd teha, Töötukassale see lihtsalt ei meeldi. Seega olengi koondanud oma asjad paarile päevale kuus, kus toodan kogu sisu ära, et see ära ajastada või lasta teistel seda enda eest teha. Mõnus on olnud, ma ei saa kurta, aga nüüd tahaks palgatööle jälle.

Jah, ma saan aru, ma võiks ka hakata draamat kiskuma (kui te arvate, et mul gossi pole, siis on küll!), teha blogi tasuliseks ja maksta endale 3000€ palka, aga mulle tundub endale väljakutsuvam kellelegi tööd teha, ainult blogimine ja sisuloomine marimelli kanalis on minu jaoks igav ja üksluine, oli seda ka aastaid tagasi, seepärast ma tööle läksingi.

Hetkel istun haige Hedeliniga kodus, loodan, et tegemist on lihtsalt köha ja palavikuga, mitte jälle haiglalaksuga. Kuidas teil vahepeal läinud on? Ma ei hakka küsima, kas te mind igatsesite, sest ma tean, et kui ma ära kaoks ja mitte ridagi ei toodaks, siis 70% inimesi ei märkaks seda esimese kolme kuu jooksul :D