Loobusime D-vitamiinist

Pärast eksperimenteerimist loobusime D-vitamiinist ja mitte miski ei pane mind praegu oma lapsele põrgupiinu valmistama.

Nimelt soovitatakse lapsele alates esimesest elunädalast D-vitamiini, kuid see tekitab beebile enneolematuid gaase ja valusid ning laps muutub virilaks ja seda eriti õhtuti. Ta võib mitu tundi jutti end pulksirgeks ajada ja nutta, ja teha pole suurt midagi. Või noh, variant on D-vitamiinist loobuda.

Milleks on vaja D-vitamiini?

D-vitamiin on luude tervise seisukohast sama oluline kui kaltsium. Tal on oluline roll kaltsiumi ja fosfori imendumises, mis mõlemad on luude ehituse komponendid, ning nende mineraalainete tasemete hoidmisel veres. D-vitamiin osaleb immuunsüsteemi töös, südamelihase talituses, närvikoe funktsioneerimises, teda on vaja normaalseks verehüübeks.

Mida toob kaasa D-vitamiini puudus?

Hinnanguliselt on maailmas umbes üks miljard inimest, kelle vere D-vitamiini tase on ebapiisav. Ka Eestis on see väga levinud probleem. Näiteks leiti 25–70 aasta vanuseid inimesi uurides, et vaid 27 protsendil eestimaalastest oli D-vitamiini tase talvel piisav ning vaid 3 protsendil optimaalne; isegi suvel oli 29 protsendil tase ebapiisav ja vaid 10 protsendil optimaalne.

D-vitamiini puudus võib kaasa tuua luude muutumise pehmeks, õhukeseks ja hapraks ning selle tulemusena võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel osteomalaatsia. Rahhiidi puhul ei mineraliseeru luud normaalselt, põhjustades kasvu pidurdumist ja skeleti deformatsioone. Luud muutuvad nii pehmeks, et painduvad keharaskuse all ning O-jalgsus (harvem ka X-jalgsus) on üks ilmekamaid rahhiidi tunnuseid. Osteomalaatsia põhjustab tugevat luuvalu ja lihasnõrkust, luud muutuvad pehmeks, paindlikuks ning deformeeruvad. Osteomalaatsia tunnusteks on muuhulgas küürselgsus ja jalgade kõverdumine. Optimaalsest madalamat D-vitamiini taset seostatakse ka fibromüalgia, reumatoidartriidi, sklerosis multiplexi, depressiooni, lihasnõrkuse, diabeedi, kõrge vererõhu ja vähiga.

Olen sellessuhtes arstiusku, et kui vaja, siis vaja – alguses andsimegi beebile Apoviti tilku, millest ta muutus õhtuti virilaks. Üks õhtu ei jäänud kuni kella poole kaheni magama. Lõpuks uinus, aga gaasivalud piinasid veel tududeski. Kolm päeva pärast valutamist otsustasime proovida, et ei anna talle D-vitamiini, vaatame, kas läheb paremaks. Juba kaks päeva hiljem magas beebi rahulikult 3-3,5h öösel ja nii saime ka meie kenasti magada.

Merit soovitas MiniSun tilkasid proovida, ostsin siis need, veelgi hullem reaktsioon. Laps karjus kaheksast õhtul kolmeni öösel. Sa näed, kuidas tal on nii valus, ta punnitab, aga välja ka midagi ei tule.

Hakkasin siis uurima, kui halb ema ma olen, kui ma D-vitamiinist vähemalt mingiks ajaks totaalselt loobun. Sattusin ühte blogisse, kus lugesin põhimõtteliselt meie beebi öökirjeldust D-vitamiini ajal. Ka see ema loobus paarinädalast last „karistamast“, kui ta neli kuud hiljem D-vitamiini andmist jätkas, lõi välja hoopis allergiline reaktsioon ja ta loobus lõplikult D-vitamiinist.

Järgmisena lugesin ühe perearsti arvamust D-vitamiini kohta ja sain kinnitust, et tervislikult toituv laps, kes viibib piisavalt värskes õhus, ei vaja lisaks vitamiine. Samuti on kunstpiimas päevane annus D-vitamiini nagunii olemas. Ema rinnapiimas on samuti mingi kogus olemas, kui ema korralikult toitub. Otsustasime lisa D-vitamiinist loobuda.

Ja täpselt nii nagu mõni väidab, et vaktsiinid on ravimifirmade võimalus raha teenida, arvan mina, et D-vitamiin on samuti „reklaamitrikk“, see tekitab lapsele gaase, gaasid panevad su ostma gaasirohtusid… tegelikkuses on beebi keha alles nii õrn, et ei suudagi seedida midagi muud peale piima ja sedagi mitte kõige paremini. Ma luban, et proovin talle D-vitamiini anda uuesti suvepoole, aga kui see samamoodi põrgupiinu tekitab, siis pole vaja. Vaevalt, et mullegi keegi D-vitamiini andis või et minu ema või vanaema mingeid tilku tarbis…

Kuidas teie olete D-vitamiini osas otsustanud – olete andnud või olete loobunud?