Vaktsineerida või mitte? Nagu mu keskmine blogilugeja peaks teadma, olen üldiselt arsti- ja rohuusku. Pigem ikka valge tablett keele alla kui mingi kokku keedetud tee ja määre… Pigem arstivisiit kui ravitseja. Pigem kirurg kui Vigala Sass jne. Seega, kavatsen lasta teha kõik ettenähtud vaktsiinid oma lapsele.
Siin blogipostituses leiduvad kaldkirjas tekstid on pärit ühest kinnisest blogist, ma ei hakka tervet postitust kopi-peistima, kuid toon ära need punktid, millega ma nõustun ja mida ma teiega jagada soovin!
Oeh, ma ei teagi, kust ma alustan. Eks ma olen selle vaktsineerimise peale mõelnud juba ka enne rasedaks jäämist. Õnnestus mul töötada mõni aeg koos ökö-emmedega, kes kõik olid kategooriliselt vaktsineerimise, arstide ja ka toidu suhtes üsna skeptilised. Suurem osa neist kasvatas oma lapsi taimetoidu peal ja mul oli alati neist lastest nii kohutavalt kahju, kui ma kuulsin neid emmesid rääkimas.
Sorry, ma ei pea normaalseks, et neljane, kes on õppinud lugema veerima, loeb jogurtipakilt: E..E…E… okei, seda ma ei tohi süüa, siin on liiga palju E’sid. Või ta ei tohi süüa liha või muna või juua piima… Ainult üks kuradi porgandi-banaani-õuna-apelsini-peedi mudru. Jah, sinna sekka riisi ja läätsi ja muid maitsvaid asju, aga minu meelest toor- või vegantoitumine pole laste jaoks. Aga õnneks, nad ei ole minu lapsed!
Vanemad tehku mis tahavad, ärgu söögu teatud (toidu)aineid, kuid lapsed peaksid saama kõiki toite, et teha ise oma valikud. Seega, lööge mind nüüd risti (teist korda) mu laps saab kindlalt oma elus burksi ja kummikommi ja krõpsu ja Fantat. Mitte, et ta sellest elatuks, või ma talle neid asju neljandal elukuul annaksin, aga kindlasti saab ta kõiki asju oma elus proovida ja teha ise valikuid, kas ta tahab neid või ei. Loomulikult pooldan ma seda, et lapse toidulaual oleks palju värsket puu- ja juurvilja ja tervislikku kraami rohkem kui mingeid pakisinke ja kohukesi, aga ilmselgelt on päevi, kus ta saab kõrvitsapüreesupi asemel võileiba.
Vahemärkusena ökoemmendusest veel, et kui ma rasedaks jäin, siis soovitati mul ultrahelisse mitte minna, see ikka pole lapsele hea. No miks neid asju siis tehakse, kui pole hea? Mina ei ole selgeltnägija, et näha, keda ma ootan ja kas temaga on kõik korras. Kui mul verd lendab, siis ma tahan ju teada, mis värk on – käisin esimesel trimestril juba neli korda ultrahelis, sest platsenta asetus oli alguses liiga ääres ja seda tuli natuke kontrollida.
Ja the end of the day – ka ökoemme tellib kiirabi, kui laps lõpuks pildituna voodis lamab ja erinevat maitseteed ja peedijuuresupid pole aidanud, mis? Nagu üks emme, keda kohtasin, kelle laps oli iga kahe nädala tagant haige, istus haiglas ja siis manitses arste – seda süsti ärge tehke, seda ärge andke… No mida – istu kodus siis, mis sa ronid sinna haiglasse, kui sul arstidesse usku pole? Aga kuskil südamesopis tead sa ikka – haiglas on kindlam kui kodus!
Vaktsineerimise poolt ja vastu!?
Aga tuleme nüüd tagasi vaktsineerimise juurde. Mul on kaks sõbrannat – üks on totaalselt vaktsineerimise vastu (kes räägib mulle õudusvärinaid tekitavatest dokumentaalidest, kus vaktsineeriutud lapsed on halvatud, pimedad ja sandid) ja mul on sõbranna, kes ütleb, et mitte midagi ei ole tegelikult meditsiiniliselt tõestust leidnud ja vastased on segased ja riskivad oma lapse eluga.
Etteruttavalt olgu öeldud, et ma ei vali nüüd sõbrannat, et vot, olen tema pool. Mu valik vaktsineerimise osas oli tehtud juba ammu enne kui ma rasedaks jäin ja praegused vähesed “uurimustööd” ja arutelud, mis ma olen pidanud, on vaid nö kinnitanud mu eelnevat valikut.
Jah, võibolla on see naiivne, et ma olen suhtumisega “minu ajal toimis, miks täna ei peaks toimima” ehk et kui mina kasvasin üles Vene ajal kui kõik oli kordades robustsem kui praegu ja olen elus, on tulevikus ka minu laps elus, kui ma teda üle ei poputa.
Mul on kahjuks tunne, et tänapäeval kasvatatakse lapsi veits “vati sees” – juba eos räägitakse, et ei vaktsineeri, et kasutame ainult puuvillaseid riideid-mähkmeid, et peseme lapse riideid enda riietest eraldi, eraldi pesupulbriga – milleks? Palun tehke mulle selgeks, miks ma ei või pesta oma lapse riideid enda särgiga koos – ühtmoodi piimased mõlemad ja miks ma ei tohi lapse särki pestes kasutada Arieli ja pean kasutama Miniriski, või vapsee mingit mahedat pesupulbrit, mis nagunii kuraditki puhtaks ei tee. (PS. ma tean, mida ma räägin – tilk Fairyt peseb paremini kui pool pudelit mahenõudepesuvahendit. Enne saab kokakoolaga rasvase panni puhtaks!)
Miks ma pean juba eos hakkama kartma, et lapsel tekib allergia või et tal tulevad sellest täpid, lööve, allergia… Kui tuleb, vahetan vahendi välja. Aga miks ma juba eos pean teda poputama hakkama?
Täpselt nagu mu sõbranna ütles: “Laps peab saama pisikute ja bakteritega kokku puutuda, ainult nii saab areneda tugev immuunsussüsteem. Parem söögu maha kukkunud õuna või möllaku porilombis, kui kogu aeg käia järgi ja steriliseerida. Talupojamõistus ja loogiline mõtlemine on elus ja lapsekasvatamisel suureks abiks.”
See on nagu see nali: Kui esimene laps sööb mulda, kutsuvad vanemad kiirabi. Kui teine laps sööb mulda, pühivad vanemad tal suu puhtaks. Kui kolmas laps sööb mulda, mõtlevad vanemad, kas ta sai kõhu täis või soovib veel ka lõunat süüa?
Ma ise olen saanud oma elus ilmselt kõik vaktsiinid, viimase sain selle aasta aprillis teetanuse vastu, kui ma räigelt endale näppu lõikasin ja seda õmblema läksin. Minult lihtsalt küsisti, kas ma olen vaktsineeritud, ütlesin, et kui, siis lapsena. Suts õlga ja valmis. Mis seal ikka. Parem karta kui kahetseda.
Miks vaktsineerida või jätta see tegemata?
Kõige tavalisem on allergiline reaktsioon, punane laiguke nahal, mis kaob paari päevaga – jätan sellepärast lapse vaktsineerimata? Lapsel võib tekkida palavik… No tal võib see tekkida ka lahtisest aknast ja tuuletõmbest. Jätan selle pärast vaktsineerimata? Aga tal on valus! Kas sünnitus ei ole valus? Jätan sünnitamata?
Kui lugeda näiteks valuvaigisti infolehte, siis eeldavasti ei julge vaktsineerimisvastane seda ka iial võtta, aga kui ikka pea suurest valust otsast tahab kukkuda ja jõhvikate nosimine ei aita, võtab ta viimases hädas ikkagi selle tableti sisse… Või pigem sureb valusse?
Kui su vererõhk on 220, siis sa ilmselt ei oota, millal infarkt tuleb ja sa ära sured, vaid võtad eeldatavasti sulle määratud vererõhualandajat, kuigi mingi imeväike tõenäosus on ka selle ravimi puhul saada mingi kõrvaltoime osaliseks. Elada ei olekski ju võimalik, kui kõiki ja kõike karta, see on juba omaette haigus.
Ma ei saaks ju poodigi minna, äkki ma kukun, jään auto alla, lähen vales kohas üle tee ja saan trahvi. Aga äkki ei kuku, äkki ei jää auto alla ja äkki ei saa trahvi ka!
Lapsega reisimine ja “välismaised vaktsiinid”
Tänapäeval on reisimine nagu söömine, üüsna tavapärane ja tõenäoline, et satute lapsega reisile. Seega on lihtsam pakkuda lapsele kaitset ja ta ära vaktsineerida, kui puhkuse ajal kuskil haiglas passida või siis nagu segane desinfitseerija ja lapikesega ringi tuuseldada ümber lapse terve reisi aja…
Mina kavatsen oma lapsega küll reisima hakata, ma tahan, et ta oleks kohe osa elust – mitte, et tema passib kodus ja meie käime väljas. Loomulikult on vaja seda iseenda aega, aga miks ma peaks lapse oma tegemistest eemale jätma. Eriti suuremas seltskonnas, kus alati on keegi, kes beebist unistab ja hea meelega teda ninnu-nännutab :)
Kui 95% elanikest on vaktsineeritud, siis on meil kaitse. Kui see hakkab langema, siis tulevad need haigused tagasi, mida me isegi ei mäleta enam (lastehalvatus, rõuged, läkaköha jms). Mõned aastad tagasi suri Leedus väike beebi läkaköha tagajärjel, tema vanemad otsustasid teda mitte vaktsineerida.
Üheaastaste laste vaktsineeritus on Eestis langenud alla WHO soovitatavat taset. Teiste riikide lähiminevikust leiab näiteid, mis võib juhtuda, kui vaktsineerituse tase langeb allapoole teatud piiri. Kuniks meil on palju vaktsineerituid, saavad ka mitte vaktsineeritud inimesed end üsna turvaliselt tunda, aga kui see arv hakkab langema, siis on tegemist ruletiga – saan haiguse, ei saa haigust. Kes küll tahaks oma lapsega sellist loteriid mängida?
NSVL vs EL
Kui mina sündisin, said kõik lapsed kõik vaktsiinid kätte ja punkt. Polnud mingeid valikuid. Ma olen terve elu suhteliselt terve olnud. Ma ei tea, on see vaktsiinide pärast või mitte, aga ma olin kaitstud. Vähemalt mulle meeldib nii mõelda.
Kas me saame täna öelda, et 80-90ndatel oli autiste või hüperaktiivseid lapsi rohkem, kuna vaktsineeriti? Pigem oli neid vähem, kuigi täna vaktsineeritakse palju vähem lapsi kui toona. Ehk et on vale tõmmata vaktsineerimise ja teatud haiguste vahel võrdusmärki. Tõendid on üsna puudulikud. Neid võib vaid oletada.
Tegelikke põhjuseid, miks 21. sajandil nii palju hüperaktiivseid ja autistlikke lapsi on, tegelikult päris täpselt ei teata. Pigem võib arvata, et selleks on toit ja tehislikum keskkond, kuid ka see on vaid oletus.
Skeptikud väidavad alati, et nad on teemat põhjalikult uurinud ja lugenud teaduspõhiseid uuringuid, mille tulemustest on selgunud, et vaktsiinid on ohtlikud. Tegelikult aga pole vaktsineerimisvastaseid teaduspõhiseid uuringuid üldse palju, isegi mitte käputäis, vaid tegelikult ainult üks: 1998 a ajakirjas The Lancet ilmunud inglise arsti Andrew Wakefieldi uurimus, milles ta seostas mumpsi-leetrite-punetiste (MMR) vaktsiini laste autismi tekkega.
Selgus, et kõnealune MMR-vaktsiin ei olnud tegelikult autismi tekkega seotud: Wakefieldi uuring osutus võltsinguks. Selgus, et uuringus kasutatud 12 lapse tegelikud haiguslood ja artiklis kasutatud andmed ei läinud kokku. Haiguslugudes oli „jäetud märkamata” asjaolu, et kõik lapsed olid juba enne vaktsineerimist probleemsed ja arstide tähelepanu all. Isegi Lancet (Wakefieldi uuringu avaldanud meditsiiniline väljaanne) soovib, et poleks kunagi trükkinud seda jama paberile.
MMR-vaktsiin ei põhjusta autismi
Praeguseks on MMR-vaktsiini ja autismi võimalike seoste väljaselgitamiseks korraldatud palju uuringuid ega ole leitud mingit seost, et see nii mõjub. Kuid rahva hulka lastud valeinfo kipub oma elu edasi elama ja 2011. aastal Euroopas registreeritud 28 887 leetrijuhtumit on suuresti ka Wakefieldi valeinfo järelkaja. See uuring on üks suurimaid Suurbirtannia häbiplekke, kahjuks liigub see internetis endiselt edasi ja vaktsineerimisvastased kasutavad väljavõtteid sealt, et “tõestada” vaktsiinide ohtlikkust, taustsüsteem jäetakse muidugi rääkimata.
Vaktsiinirulett
Teine ilmekas lugu pärineb USA-st, kus 19. aprillil 1982 läks eetrisse dokumentaalsari „Vaktsiinirulett”, mida juhtis entusiastlik naine Lea Thompson. Saates näidati ajukahjustuste ja epileptiliste sündroomidega lapsi, kes kõik väideti olevat DTP-vaktsiini (difteeria, teetanus, läkaköha) ohvrid. Kõikidel lastel oli mõni aeg pärast vaktsineerimist diagnoositud ajukahjustus ja epilepsiahood.
Thompson oli veendunud, et põhjuseks on vaktsiin. Lastevanematel soovitati kohtusse pöörduda ning USA kohus pidas piisavaks tõendiks seda, kui oli olemas sündmuste järgnevus: enne vaktsiin ja sellele järgnevad sümptomid. Vaktsiinitootjatelt hakati nõudma kahjutasu: 1985. aastaks kasvas kaebuste hulk 255-ni ja kahjutasuks mõisteti välja kokku 3,2 miljardit dollarit. Selle tagajärjel jäi seitsmest vaktsiinitootjast alles ainult üks ja DTP-varud hakkasid USA-s 1985. aastal lõppema. Tervishoiusüsteemi tabas paanika, sest oli teada, et 1970. aastatel langes Inglismaal DTP-ga vaktsineerituse tase 80%-lt 30%-ni ja seetõttu hospitaliseeriti seal aastail 1977–1979 ligi 100 000 läkaköhasse jäänud last, kellest 600 suri.
Vaktsiinitootjate kaitseks kehtestati USA-s 1986. aastal seadus, mille järgi võimalike kahjutasude väljamaksmiseks moodustati eraldi riiklik fond.
Tompsoni üleskeerutatud loos oli õige, et kõnealustel lastel oli ajukahjustus ja nad olid saanud vaktsiini. Kuid asja lähemalt uurides selgus, et vaktsiini mitte saanud laste hulgas esines ajukahjustusi ja epilepsiasündroome sama sagedusega. Põhjus ei saanud seega olla vaktsiinis.
Meedia ei kajastanud paraku üldse Melbourne’i ülikooli neuroloogi Samuel Berkovici 2006. aastal avaldatud kaalukat teadustööd, mis selgitas välja laste ajukahjustuste ja epilepsia tegeliku põhjuse – see on üks geneetiline haigus, Dravet’ sündroom, mis annab endast märku paar kuud pärast sündi ehk samal ajal, kui toimub laste DTP-ga vaktsineerimine.
Vaktsineerimine on ohtlik – kuidas saab olla ohtlik miski, mida toodetakse. See on sama, kui sink, milles on säilitusained, oleks ohtlik, siis kuidas saaks seda müüa? Jah, see ei pruugi olla kõige tervislikum ja parem variant, aga see pole ohtlik. Sama on ka vaktsineerimisega. Kui oleks kasvõi paar protsenti uurimistulemusi, mis tõestaksid, et vaktsiinid on ohtlikud, siis neid ei saaks lasta ju turule.
Kui sa kahtled, kas vaktsineerida või mitte, siis loe tõenduspõhist kirjandust, sest enamasti pole vaktsineerimisvastased lugenud tõenduspõhist vastava ala kirjandust, vaid nende arvamus põhineb üksnes üksikute eriarvamustel olevate arstide või mitte arstide isiklikul arvamusel, millel pole mitte midagi pistmist kaasaaegse tõenduspõhise meditsiiniga. Ma hoian pöialt kõigile neile, kes pole ennast või oma lapsi vaktsineerinud, et see rulett ei saaks teile saatuslikuks.
SOOVITUS: kui on vaja kontrollida informatsiooni tõesust, siis youtube, google, wikipedia ei ole need kohad, ikka PubMed, Ebsco, COCHRANE, teadusajakirjad jms.
Ja nüüd tuld – kas teie vaktsineerisite, ei vaktsineerinud, valisite ainult mõned vaktsiinid, tegite neid mitte ettenähtud järjekorras, et leevendada lapse stressi sutsakate vastu…? Miks olete poolt? Miks olete vastu? Võtke julgelt sõna! Ehk olen ikkagi mina see loll ja riskin oma lapse eluga?
Ma lihtsalt olen seisukohal, et mina olen saanud kõik vaktsiinid ja, ptüi-ptüi-ptüi, pole mingeid x-haiguseid pidanud seepärast põdema. Mul on hea meel, et ma olen söönud maha kukkunud õuna ja emaga sama lusikaga ja midag polegi juhtunud :)
Mina olen ise ka vaktsineeritud lapseeas. Suuremana otsustasin, et loobun vaktsiinidest.. seda ilmselt pigem nõelakartuse pärast, mitte vaktsiinide võimaliku ohtlikkuse tõttu. Oma last lasen ka vaktsineerida ja kui ta suuremaks kasvab (no nt ~15 aastaseks), siis otsustagu ise, kas tahab neid sutsakaid või mitte. Mina emana ei suudaks üle elada seda hingevalu, kui minu laps haigestuks selle tõttu, et ma olen meditsiiniliselt mingisuguse (ennetava) abi jätnud talle pakkumata.
Samuti usun, et lapsega ei juhtu mitte vähematki, kui ta sööb maha kukkunud toitu vöi mulda (säilitagem siiski mõistlikkus, ilmselgelt ei anna ma lapsele kätte otse porilompi lennutatud kurki.. ja mulda ei sööda kilode kaupa).
Toitumisega olen sama meelt. Laps peab saama kõike süüa teatud kogustes ja teatud piirini.
Mina laseksin ka kõik vaktsiinid lapsele teha. Ja mul ei olegi konkreetset põhjendust miks ma seda teeksin…aga veel vähem on mul põhjendust miks ma peaks seda tegemata jätma.
Jah me ei tea, millele lapsed on allergilised kui nad sünnivad ja võibolla on nad mõne aine vastu allergilised, mis on vaktsiini sees, aga sama hästi võib ta ju hiljem pähkli/mett süüa või mesilaselt/herilaselt nõelata saada ja see võib ka vääääga õnnetult lõppeda :( me ei tea selliseid asju ette paraku aga me saame vaktsiinidega nii mõndagi ära hoida. Ja ma ei mõtle siin gripi- seagrippivaktsiine jne ei ei mitte neid! Laseksin teha vaid neid kohustuslikke, mida isegi saanud :)
Samas ma ei vaata viltu nendele, kes jätavad need oma lapsele tegemata. Eks ikka iga ema tahab oma lapsele parimat…lihtsalt see arvamus “mis on mu lapsele parim” on erinev :)
Kas sina oled mõelnud ka nendele tasulistele vaktsiinidele (oli vist rotaviiruse vastu ja mõni muu)?
Pean silmas seda riiklikku vaktsineerimiskava – https://www.kliinik.ee/teemalehed/vaktsineerimine/aid-8669/laste-riiklik-vaktsineerimiskava
Need lasen teha. Ja eks tulevik näitab, kas ma lasen midagi juurde teha või ei.
Üldiselt ma ei ole ka endale lisaks midagi teinud, võimalik, et lapse pärast muretsen rohkem ja lasen teha. Ei ole täna seisukohta võtnud.
Mu poiss saab üleülehomme poole aastaseks ja siiani olen lasknud kõik vaktsiinid teha. Alguses tekitas ka natuke mõtteainet, aga mulle endalegi on kõik vaktsiinid tehtud, mu väiksele õele samuti (8-aastane). Parem vaktsineerin, kui riskin sellega, et mingi haigus võib rängalt lõppeda.
Seda postitust lugedes mõtlesin millegipärast ka sellisest teemast nagu purgipüreed vs isetehtud püreed. Mis arvad sina?
Arvestades, et ma teen endale enivei süüa, ei ole mul raske teha lapsele porgandist püreed vms, aga ma absoluutselt ei kavatse väita, et ta purgitoitu ei saa. Kindel see, et saab. Aga kõik mida ma ise söön ja talle ealiselt sobib, söödan ka talle :)
mul on sügavalt ükskõik kas sina, naaber, või õde vaktsineerib oma last või mitte. ausalt.
mina oma lapsi ei vaktsineeri, see on minu valik. kellelegi ma suure häälega seda ka ei reklaami. oma lapsi vati sees ja lihata ka ei kasvata, ökoemme ma ka pole.
Aga sinusuguste, vastutustundetute inimeste pärast, epideemiad jälle võivadki puhkeda! Sellepärast mind nt kotib kas mu naaber või tädi Maali Raplast oma lapsi vaktsineerib.
Kui su laps on valtsineeritud, siis on tal ka epideemiast ükskõik või kuidas?
Minu laps kohe kahe aastane ja olen kõik süstid lasknud teha, pole õnneks mingit palavikku ega muid kõrvalnähtusi olnud.
Aga just hiljuti kuulsin, et ühe sõbra tuttava laps jäi ratastooli pärast vaktsineerimist
Jumal tänatud, et maailmas on veel mõni terve mõistusega ema.
Ise olen 3-e lapse ema ja nad kõik on vaktsineeritud.
Üks asi, millest eriti räägitud ei ole on, et ka farmaatsiatööstuses võivad inimesed igapäevases liinitöös eksida. Selles mõttes, et isegi kui vaktsiin ise on ohtuskatsetused läbinud, siis tootmises võib mõni partii ikkagi peeti minna. Minu juures käis kunagi töövestlusel üks ravimitootja palgal olnud keemik ja rääkis sellise loo: farmaatsiatööstuses on reegel, et ravimi toimeainet peab alati kaks inimest kaaluma. Neil lasti personalikulude kokkuhoiuks sellest reeglist öövahetuses üle. Ta oli ühel öösel üksinda tööl ja unine. Hommikul vaatas, et öösel segatud lahus on hägune, aga ei oleks tohtinud olla. Hakkas kontrollima ja oligi ravimisse vale toimeainet seganud. Läks rääkis ülemusele asja ausalt ära. Ülemus vangutas ja pead, aga vale toimeainet sisaldav partii saadeti siiski ringlusesse – kemikaalid on kallid. Tegu oli küll Aafrika turule toodetud veterinaarravimiga, aga see ei muuda rikkumist vähem räigeks.
Ka minul on kaks füüsiliselt väga sarnast last, kes samale vaktsiinile erinevalt reageerisid. Seejuures tekkis kõrvaltoime muidu pisut parema immuunsusega lapsel.
Üldjoontes olen muidu nõus, et vaktsineerimine on risk, mis ennast õigustab.
Minu laps on siiamaani saanud KÕIK vaktsiinid, mis on kirjas riiklikus vaktsineerimiskavas.
Praegu on poiss 1a7k vanune ja saanud kokku 7 vaktsiini, kui ma ei eksi.
Nüüd, kui 2aastaseks saab saab uuesti vaktsiini.
Mina olen seda meelt, et ega need vaktsiinid ilmaasjata ettenähtud ei ole. Siiamaani pole ühtegi probleemi vaktsineerimise pärast olnud. Ei palavikku ei muud jama.
Ja poiss pole kordagi olnud raskelt haige. ( ptüi-ptüi-ptüi )
Tuulerõugete- ja gripivaktsiini ma loomulikult teha ei lase, tuulerõuged pole reeglina surmaga lõppev haigus ja mu poiss põdes need juba 10 kuu vanuselt läbi ka.
Ilmselt, kui poiss natuke vanem, lasen kinlasti teha ka need puukentsefaliidi süstid, sest seda haigust ma pelgan.
Ise olen ka kõik vaktsiinid saanud ja voilaa, siiamaani elan :D
Seega, mina pooldan vaktsineerimist!
Minu arvates on see iga vanema enda otsustada mida ta oma lapsega teeb või ei tee, olgu siis tegu öko või mitte öko-emmmedega (tegelikult mulle selline sõna üldse ei meeldi, sest sellest on kui sõimusõna saanud).
Sina oled, nägu näib, oma otsuse juba langetanud ja selle siin ilusti ära seletanud. Olen kindel, et teised vanemad kes sinust teistmoodi arvavad on samuti asja uurinud ja omad otsused selles vallas langetanud.
Milleks sulle veel vaja siin seda vaksiini poolt ja vastu sõda alustada??
Ei mingit sõda, lihtsalt võimalus kaasa rääkida :)
Vaktsineerin tupsu ikka. Kohe haiglas hakkas meil see asi pihta. Pole siiani kordagi seda häda old ,et peale süsti oleks lapsel halb või palavik. Miks teen? Nagu ku agi lubesi ,siis toodi palju bastukajaks seda,et praegu ju haigused ei levi jnejne..aga miks ei levi ? Sest vaktsiin ju tehtud. Ja kuo hakkab jälle pihta see suur über mitte vaktsineerimine ,siis sellest need haigused ju levima hakkavadki. Sõbranna mul täiesti vastane sellele ja tema laps ongi pidevalt haige ja kodune. Lasteaeda jõuab harva,sest iga pisiku võtab omale külge.
Olen hariduselt arst, seega teemaga päris hästi kursis. Olen ise vaktsineeritud ja lasin ka lapsele kõik vaktsiinid teha. Jah, mingi risk kaasneb iga ravimi/vaktsiiniga, aga parem riskin sellega kui raske sandistava haigusega.
Ja ei ole nii, et arstid on mingi eriline inimtõug, kes eelistab kõike tehislikku ja “keemilist”. Toidu puhul jälgin tõesti lisaainete sisaldust, aga päris lolliks sellega ei lähe. Eelistan kodumaist toodangut ja väldin poolfabrikaate, st teen ise korralikult süüa. Pesugeel on poolöko sellepärast, et ma ei kannata haisvaid pesuvahendeid. Valuvaigistit võtan siis, kui ilma olla ei saa – kerge valu puhul ei näe mõtet. Elamine on küll puhas, aga kindlasti mitte steriilne – ahiküttega ja loomadega elamises on see võimatu. Pealegi on teaduslikult tõestatud, et liigne steriilsus ei tervisele head, nii et las laps treenib oma immuunsüsteemi :)
Täiesti nõus!
Ma eelistan ka turul kodumaiseid kartuleid ja maasikaid Poola omadele. Pigem teen ise süüa kui kasutan külmutatud juurikaid vms.
Valuvaigisti asemel kasutan ka alternatiive – massaaži, jõhvikaid jne ja kui enam ei suuda, võtan rohtu. Üle ei pinguta, lolliks ka valu käes ei piinle.
Ja iga asjaga kaasnevad riskid, olgu selleks siis üle tee minek, antibiootikumid, terav nuga vms
Saa ennem laps kätte, siis räägi sellest kõigest poole aasta pärast uuesti :D Tahad näha su mõttemaailm on hoopis teine, kui see on praegu. Sulle hetkel tundub, et see titemajandus on nii lihtne, ma arvasin ka siis kui rase olin, et ahh mis see ära ole teha, väike laiguke või väike palavik. Minu lapsel atoopiline dermatiit, vahetasin pulbri, kreemitan, ikka rsk võitlen juba aasta aega tema laigukestega, isegi enam ei vaktsineeri ja sellel ajal kui süste sai, oli ülekere laiguline, nüüd mõni üksik laiguke. Vaktsiin nõrgestab organismi, kui laps terve ja tüsistusi ei teki, palun väga.
vaktsiin nõrgestabki korraks ja siis teeb su ju tugevamaks, loogiline :)
ja ma ei arva üldse et titemajandus mingi lust ja lillepidu on, ilmselgelt ei ole. aga ma ei näe põhjust hakata eos vahetama pesupulbrit ja teda vati sees hoidma… kui on allergia, siis on, tuleb midagi ette võtta, aga ma ei hakka ju juba praegu tema asju ainult veega pesema, sest äkki ta on Arieli vastu allergiline :D
Vabandust, aga väga rumal argument… Laps ei saagi eos olla allergiline millegi vastu, millega ta ei ole kokku puutunud ja minujaoks on täielik hämming, et Sa väidad siin, et sinujaoks tekib probleem pigem siis, kui lapse nahk on juba kahjustunud nt pesupulbri tõttu ja sa ei teegi mitte midagi, et seda ennetada.
Kui su väike beebi lähiajal siia ilma sünnib, kas sa ei taha, et tema väga õrn ja värske nahk puutuks kokku nii vähese keemiaga, kui võimalik? Võimalikult naturaalsete materjalidega jne? Kuidas on see vati sees hoidmine? Toon väga lolli näite, aga minujaoks tundub sama naeruväärne, ehk siis lükkad lapse loomaaias lõvipuuri äärde, et kui juhtub, et saab hammustada, siis hakkad ravima, aga miks juba eos midagi selle vältimiseks ära teha?
Igaljuhul vaktsineerin. Minu 4a ja 1a kutid mõlemad kõik vaktsiinid saanud ja sama mina. Olen oma elu jooksul olnud terve nimg pole arsti juured muul ajal peale raseduste käima pidanud. Mulle meeldiks kaa mõelda, et see tänu vaktsiinile. Sama minu nelja aastasega kellel ei esinenud krvalnähte isegi palaviku näol – tema on aastas mõned korrad külmetushaiguses ning aastane kutt kes sai lisaks ka tuulerõugete vaktsiini ei ole veel siiani palavikus olnud.. mina pooldan kaitset. Igaljuhul.
Mul sama, olen vaid üksikud korrad arstil käinud :) talvine gripp on tavaline nähtus, ei pea seda haiguseks ;) ja sedagi ennetan juba eos ühe paracetamoliga ja sooja ingveri-sidruni-mee teega ja ei tulegi gripp kallale!
Ma olen ka ise vaktsineeritud kõige vastu lapsena, aga samas olen ka palju haiglas olnud. Lapsena ja nüüd, pea kolmekümnesena. : )
Mina lasin ka lapsele süstid teha. Ma kartsin väga, et kui ma ei lase süste teha ja mingi suur haigus hakkab talle külge ja midagi peaks juhtuma siis hakkan ma ennast sellepärast kiruma. Krõpse ja komme ka fantat lapsele ei anna :-D ta mul alles 2 aastane. Taimetoitlast ma temast ei tee, kui ta ise rohkem liha ei taha siis ei käse. :-)
Eino ega minagi talle kausiga komme serveerima ei hakka, aga pakun ikka kõiki maitseid :) Las ise otsustab, mida ta keha vajab ja mida mitte…
Burksi tahab ta sul kindlasti ja fantat ka, aga tema keha seda nyyd kohe kindlasti ei vaja :D kommiga sama lugu….
Vot sell
100% sinu arvamusega nõus.
Mu mõlemad 2last kòik vaktsiinid saanud. Kahe peale vaid 1x läks paiste süstikoht ja tuli palavik.
Muidu täiesti tavalused lapsed…paar korda nohu-köha talve jooksul.
Milleks jätta tegemata ja hiljem tulevikus ennast süüdistada, kui lapsele mingi tõbi külge tuleb. Ja ma tahaks näha siis seda ökoemmet, kes neid haigusi ise ravima hakkavad. Siis tormavad raudselt arstiabi poole.
Pigem mingi poosetamise värk.
Mina olen lasknud vaktsineerida oma mõlemat last ja ei ole kordagi mõelnud, et mitte seda teha. Ja ma ei teagi miks ma mõelnud ei ole, et mitte lasta teha. Eks olen rohkem arsti usku isegi kui mingi öko värki. Võtan ise suht kiiresti rohtu kui nt. peavalutab, annan ka lastele rohtu kui vaja, ei oota viimase minutini. Kellel ikka meeldib valu kannatada? Minule vähemalt mitte ja ei lase lastel ka piinelda. :)
Mina olen ka Sinuga nõus. Mu laps 1a ja 6k ning kõik systid siiani saanud. Ka olen arvamusel, et need kes pole vaktsiini saanud, elavad nende arvelt, kes on.
Veidi närvi ajavad need emad, kes oma lastest kohe taimetoitlased teevad.
Mul on kodus 1aastane tüdruk ja vaksineeritud. Mina ka muidugi. Mina mõtlesin ka natuke selle vaks. , sellepärast et sellest nii palju räägitakse. Uurisin ka et kui nt ei vaksineeri, siis palju rohud on siiski välja töötatud vaks. nimestele ja neid ei saa vb kasutadagi siis kuna võivad põhjustada kes teab mis reaktsiooni, kuna vaksineerimata inimestel on tänu sellele organism nõrguke. Olen samuti nõus selle taimetoidu jutuga, ükski neist vanematest raudselt pole sündinud vegan, lapsena said raudselt kõike, nüüd oma last karistavad juurikaeluga. Õudne.
Juurikate andmine on küll jube karistus :D
Minu 1a8k laps ka vaktsineeritud ja olen sinuga täpselt samal arvamusel. Annan vahest ka kommi ja krõpsu ja cocatki, kui tahab. Loomulikult ta ei saa ja ei tahagi palju, paar lonksu cocat ja paar kommi on normaalne minuarust. Loomulikult saab laps liha ja juurvilju ja kõike head kraami ka, aga kui on ikka kiire, siis sööme viinereid ja pihve ka. Minu moto on, et kõike mõistuse piires on väga okei :)
Süvenesin samuti väga paljudesse uurimistöödesse ning katsetesse, kuid lõppkokkuvõttes lasin siiski lapsele teha riikliku kava järgi kõik vaktsiinid. Välja olen jätnud vaid hooajalised gripivaktsiinid, mida siis arst mulle ja mehele tegi, lootuses, et me ei tassi lapsele haiguseid kusagilt.
Ma olen lasknud teha ja teeme ka edaspidi riiklikud. Mina ei mõista neid vanemaid, kes ei vaktsineeri, ja lähevad lapsega siis reisima ning pärast reisi lasevad selle lapse kohe nt lasteaeda. Kohutavalt vastutustundetu. Need vaktsineerimata lapsed on terved tänu vaktsineeritud lastele. Ja kui see laps kasvab ning saab nt Indias lastehalvatuse vms..kuidas need vanemad pärast endale andestada suudavad? Mõelda milline kohutav tragöödia ja elamata elu..
Khmkhm… Vabandust, aga ma ei saa aru, miks peaks keegi teine su lapse tervise pärast nii palju oma pead vaevama, et lausa risti hakkab lööma? Mitte üldse paha pärast, aga see, mida lapsevanem teeb/ei tee jääb ikka tema enda südametunnistusele. Eestlane on suhteliselt egoistlik-pohhuistlik loom ning kui sa juhtud näiteks keset detsembrit joobes peaga aastane laps mütsi-sallita sinu kaenlas tolknemas mööda vanalinna tuigerdama, siis suhteliselt kindel on see, et neid inimesi, kes vaevuks sekkuma, on kordi vähem kui neid, kes viitsiks midagi öelda/teha. Minu pärast tee kõik vaktsiinid kasvõi topelt :D Ema on ikka see, kes otsustab ja hiljem tagajärgedega tegeleb, mitte keegi teine/kolmas/viies.
Ma ise lasin kah vaktsineerida, küll mitte kõige vastu, aga siiski… Samas, oleme perega 90% ulatuses taimetoitlased, kasvatame suures osas oma toidu ka ise, sest vaid nii on teada, et see, mida sa sisse sööd, on kvaliteetne. Vahest kala-kana juhtume tegema, aga sea/loomaliha ei söö meist keegi, lihtsalt ei maitse. Ka lapsed on samaga harjunud ja siiani pole isegi koolilaps mingit burksisoove ilmutanud.
Mina lasin ka enda poja vaksineerida. Olen oma otsusega rahul. Ei taha riskida küll oma lapse tervisega kuhugi reisile minnes. Usun ,et kunagi soovib ta ka ise ringi rännata. Vaktsiinide puudumisel jumal teab ,mis külge võib hakata.
Samuti
Minu laps syndis alla keskmise kaalu. Seega lasime vaktsiinid teha vastavalt sellele, millal ta oli keskmises kaalus vastava kuu kohta, millal vaktsiin tehtud oleks pidanud olema (kolmekuuselt tehtavad vaktsiinid sai 4,5kuuselt jne) Teha ei lasknud hepatiit B vaktsiini, sest lapse kokkupuutumise voimalus verega, higiga, spermaga jne inimese puhul, kellel hepatiit B oleks, on praktiliselt nullilahedane. Selle vaktsiini saab ta kui hakkab kaima lasteaias voi kokkupuutuma suurema hulga inimestega. (Beebina on tema peamine kokkupuude siiski vaid vanemate, vanavanemate ning onude-tadidega ning nende puhul voin olla kindel, et neid ei puuduta vastav haigus) Lisaks on voimalus seda saada pisarate ning higi kaudu vaga-vaga vaike. Seega jaab veri ja sperma (voi tuppevedelik) ning nendega ta kokku ei puutu.
Väga must ja valge ning äärmuslik artikkel. Vaktsineerimine ja ökondus ei lähe alati kokku, pigem on vaktsineerimisvastased enamasti need, kelle esimese lapsega on vaktsineerimis tagajärjel midagi juhtunud (ning see terviseprobleem võis edasi ka nn ökohulluseni viia) või kardavad tüsistusi, mis tihti vaktsiinidega kaasnevad. Ise ma ei ole vaktsiinivastane aga ei näe põhjust halvustada neid, kes seda on. Samuti pigem austan tervislike eluviisidega inimesi. Isiklikult väidan, et coca ja fanta andmine on lapse mürgitamine ja mingit erilist maitseelamust sealt küll ei saa, lisaks rikub väikese organismi maitsemeelt ja soolestiku mikrofloorat ja hormonaalset tasakaalu. Samuti nutitelefonide, tahvelarvutite kasutamist (väike)lastele andmist ei poolda, see on pigem vanemate laiskus ja mugavus lapse tõelise heaolu arvelt.
Plika on 2,5 aastane ja sai kõik vaktsiinid, mis ettenähtud. Lugesin isegi kõiki neid kohutavaid lugusid, mis pärast vaktsineerimist olevat juhtunud (isiklikult ei tunne kedagi), kuid otsustasin siiski lasta teha. Kuna, nagu keegi juba mainis, pigem tean, et olen oma lapse kaitsmiseks teinud kõik võimaliku, kui pärast hoian peast kinni ja nean maapõhja, et ei teinud seda. Jah, risk on (nii vaktsineerimise kui vaktsineerimata jätmisega), kuid loodan, et vaktsineerimisega minimiseerin seda riski mingilgi määral.
Ise sain ka kõik vajalikud vaktsiinid, aga alles 5-aastaselt. Kaasasündinud tugev allergia ja dermatiit lihtsalt ei lasknud varem teha, läks liiga hulluks nahk. Lapsel seevastu pole allergiat ja ka vaktsiinidele reageeris hästi.
Pesuvahendit kasutan ise Mayeri pesugeeli Sensitive – allergikuna ei talu ise pulbreid ja tugevalõhnalisi vahendeid, peseb ilusti puhtaks, tugevamate plekkide jaoks on plekieemaldaja olemas. Julgen soovitada :)
Mina ei lasknud last vaktsineerida kohe kui sündis. olen vaktsiinide poolt küll, aga olen selle vastu, et neid nii varakult tehakse. Ma arvan, et peaks enne lapse tervises veenduma (osadele haigustele on ju vaktsiin vastunäidustatud) ja lapse enda immuunsus peaks veidi arenema enne kui tehisaineid sinna juurde lasen. Niiet, hakkasin last vaktsineerima siis kui ta sai aastaseks. Homme lähemegi viimast tegema!
Lihtne on otsustada vaktsineerimise kasuks, siis langeb endalt n-ö süükoorem, kui midagi peaks juhtuma. ”Arstide vastutusel”. Nad ei vastuta mitte millegi eest, palju on võimalikke tüsistusi, mis lapsevanemana elu hiljem raskendada võivad.
Ma ei ole kuulnud, et keegi oleks kahetsenud vaktsiinide tegemata jätmise. Endal on tuttavaid, kes pole kõikide ”kohustuslike” või soovituslike vaktsiinidega, elavad hästi ja on tervemad kui enamus. Endale hakkas juba algkoolis tunduma see asi vale ja ei tahtnud üldse lasta end süstida jms. Muidugi olen ma ka muidu rohkem rahvameditsiini usku ja iga murega tabletti ei neela ja arstile ei helista. Ise tunned ennast ja oma keha kõige paremini.
Kahju, et niiöelda kõrgemal tasandil räägitakse ainult vaktsineerimise kasulikkusest, ei tooda välja miinuseid enne kui asi käes. See võiks olla vabalt ja laialdasemalt kättesaadav info ka doktoritelt.
Kuulsin, et tuttav on liiga palju sellest kuulnud, pidavat nämmutatud teema olema, aga ei ole, sest selgust endiselt enamusel ei ole…
Rohkem on tulnud vaktsiinidest probleeme, kui kasu.
Tavaliselt valivad selle mittetegemise teadlikumad lapsevanemad, sest lihtne on ju kõik ”tublisti” ära teha, tundub nagu siis teised vastutaksid.
Paljud arstid isegi ei vaktsineeri oma lapsi, aga nende töö on see tavainimestele peale suruda. Varsti oleme kiibistatud ka ja sellega rahul :) mõni laseks juba praegu selle vabatahtlikult külge panna, ütleks, et vaba valik, mis teed, aga ei ole, millalgi otsustatakse meie eest ja inimeste teadvusega mängitakse. Paljudes riikides ongi vaktsineerimine kohustuslik, õnneks meil nii veel ei ole, aga ega ükski arst hea pilguga sind ei vaata, kui keeldud tegemast. Iga lammas teeb kõik vaktsiinid, raske on valida teine tee ja leida põhjendused, kaasamõtlejad.
Eks enamus inimesi ongi alluvad ja mittevastutavad, vastutavad teadlikumad, usinamad, osavamad. :)
Sa kirjutad: Kahju, et niiöelda kõrgemal tasandil räägitakse ainult vaktsineerimise kasulikkusest, ei tooda välja miinuseid enne kui asi käes.
Palun too välja siis need miinused ja paluks selliseid, mis on tõestatud ka, mitte nagu need minu näited siin, mis tegelikult on lõpuks ikkagi “väljamõeldud”
ma ei vaktsineeri. alguses oli mõte, et laps kohaneb paar kuud, siis vaktsineerib. mulle ei meeldi see, et torgitakse juba 1-päevast last, sa ju ei saa alguses arugi, kas laps on millegi vastu allergiline jne.
aga see laps võttis mul jube kehvalt juurde ning 3-kuusena oli ta poole kergem kui mõni michelini-mehikese tüüpi laps. ja siis ma hakkasin mõtlema, et nad saavad täpselt sama portsu vaktsiini – minu 5-6 kg kaaluv laps ja teine, kes kaalub üle 10 kg. minu meelest on see siiski täiesti arvestatav kaaluvahe.
no ja siis kuulsin igasugu tüsistustest sinna juurde ja muutis skeptiliseks.
ma ise olen küll vaktsineeritud aga mu vend (kes sündis enneaegsena) ei ole, tema elus, mina elus. praegu olen reisinud ja käinud ka ida pool ning mingeid revaktsiine pole saanud. lastega oleme käinud türgis ja euroopas reisimas.
ja mulda, koerakarvu jne on nad ikka söönud.
kui tahavad mingis vanuses end vaktsineerida, siis lasku käia.
Ka vaktsineeritud haigestuvad, nii et ei näe erilist põhjust sellel torkmisel :)
Millised on kõik vaktsiinid, mida teha lasete? Kõik korralised+ostate juurde kõik mis on loodud? Või pigem korralised+ mõned vajalikumad ( gripp, puuk…)?
Riikliku kava järgi ettenähtud… Juurde ilmselt midagi ei osta..
Nonii, mul ei ole lapsi kõhus ega toanurgas, kuid sõna võtan ikka. Olen oma peas ka välja mõelnud, et kui lapse saan üritan anda talle puhast toitu. Kodus muidugi, kui ta koolis ja lasteaias hakkab käima siis ei saa näpuga järje ajada (ja leian, et laps PEAB lasteaias käima), edasi koolis jne. Aga üritan harjutada, et koolist saab veepudeli kaasa ja kodus ootab hea ja tervislik toit (ei pea mäkist läbi käima). Näen enda ümber lapsi, kes toitvad ainult näksimisest. Korraliku sööki ei sööda ja kui süüakse siis valel ajal (ehk siis sel ajal kui teised on lõpetanud). Okei see on minu arvamus ja mul on õigus oma lapsi nii kasvatada, muidugi ma ei keela ka fantat ja kiirtoitu aga see ei ole siis harjumuslik toidukord vaid pigem nagu “suurtel inimestel” restoraniskäik. Võileiba ma ei söö ise ka (pole kunagi eriline võipafänn olnud) seega vaevalt mu kappi eksibki võileiva materjali.
Aga vaksiiniest… põhiline jutt mis käib kaasas ravimitega on, et – ravimifirmad toodavad ise haigeid ning kõik see on lihtsalt suur äri. Minu ema on lõpetanud arsti teaduskonna ning nüüd viimased 18 aastat töötanud ravimifirmades. Olen küsinud, et kuidas siis on, mis need saladused on jne. Ütlen nii palju, et ka mina ise olen korduvalt tarvitanud ravimeid (antibiootikumid, peavalu tabletid jnejnejne) seega olen ka ravimite usku olgugi, et tean ravimifirmade “köögipoolt”. Samuti olen vaksineeritud ning kavatsen vaksineerida ka oma lapsi. Miks? Mu ema selgitas kõike väga lihtsalt. Enamjaolt ainult sellepärast on need vaksineerimata lapsed terved, sest nende ümber on vaksineeritud lapsed (muidugi ei pea ka kõik haigused ju külge hakkama, näiteks kui vaksineerimata inimene saab puugi ei pruugi ta kohe haige olla).
Niiet ole hea ja vaksineeri oma laps kindlasti. Mine tea kuna võib tulla siin maailmas hetk, et meie lapsed satuvad ühele mänguväljakule. Ma ei pea siis vähemalt muretsema :)
Tubli tüdruk oled!
Sul on tore ning argumenteeritud vastus, aga eesti keel ja komad ei teeks halba :)
,,,,,,,,,,,,, laena siit ja pane, kust puudu oli :P
Meditsiini õppinuna pooldan vaktsiine 100%. Kuu palju haiguseid on tänu vaktsiinidele võidetud – kas ökoemmed selllele ei mõtle? Kas vaktsineerimata jätmine on tõesti väärt võtta riski, et oih, jäi teine difteeriasse või tuberkuloosi. Kes tahab oma lapsele haiguseid? Ma ei mõista ja lähen sel teemal alati närvi. Sorri. Tubli, et otsustasid vaktsineerida!
Samuti olen oma kahel lapsel riiklikud vaktsiinid lasknud teha. Pole mõttessegi tulnud, et ei laseks jne. Aga paraku see öko teema jm. ajakirjandus hirmutab oma juttudega , siis paratamatult natuke pabistasin enne vaktsineerimisi. Pole üldjukul midagi hullu olnud, vahel on mõnest vaktsiinist paistetus tulnud v. väike palavik, mis on kiiresti mööduv.
Praegu lisandus riiklikuks vaktsiiniks ka rotavaktsiin. Selle tegin samuti oma lastele, aga siis maksis see 2000 kr. (2009) ja (2011).aastal. See vaktsiin oma suukaudne ja magusa maitsega.
Tasub mõelda, millal mingeid vaktsiine teha.:)
Lisan siia ka ühe selleteemalise artikli tunnustatud meestearstilt, mitte “ökoemmelt”: http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=51023924
Selle postitusega olen ma küll nõus. Kohe nii nõus, et nõus noh!! :)
Olen palju ja pikalt seda teemat uurinud, aga pigem raamatutest, kui kuskilt netifoorumitest.
Enda tütre lasin vaktsineerida vaid tuberkoloosi ja b-hep vastu ja ütlen ausalt, et kahetsen. Kuna tütar sündis nö väetikesena, olime intensiivis (pikem lugu), siis allergoloog oli hiljem ka seda meelt, et oleks võinud vaktsiinidega alustada nt 6-kuuselt. Aga nüüd oleme abikaasaga seda meelt, et ei tee niipea lapsele ühtki süsti. 3 on saanud, aitab küll. Uurisin ka, mis mina väikesena sain ja yle 20a tagasi saime harvem ja vähem vaktsiine.
Ma pole vaktsiinide vastu, leian, et nendega peaks alustama hiljem (nagu Rootsis v Itaalias vm). Esimene eluaasta võiks lasta lapsel ise kosuda, kasvada ja areneda, imuunsust saab tugevdada last karastades, palju õues käies jms. Hiljem vaktsineerides on annused nö väiksemad ja lapse aju ning närvisüsteem rohkem välja arenenud.
Rääkides allergiatest, mis tihti nö vak.iga kaasnevad, siis ega nyyd enne last ei vaktsineeriks, kui pole tehtud allergiatesti – õepoeg on muna vastu allergiline, aga see selgus alles siis, kui vaktsiinid (ka aastase oma, mida peaks munaallergia puhul pigem vältima) tehtud – ja nüüd poiss nö tugev allergik, paljude toiduainete suhtes.
Muidu tütar terve nagu puriks, käime palju õues, võtame kalamaksaõli (d-vit asemel sünnist saati), sööme tavatoitu nagu ikka ( eile käisime Dineris ja sõi krevette ja minu burgeri vahelt pihvi jms). Ja muidugi, ennekõike kodumaine söök, siis Itaalia-Belgia jms riigimant, siis Poola ja Hispaania-Hollandi kaupa pakun viimasena.
Ja kui teisena peaks mul sündima poeg (poistega lihtsalt on vak.puhul rohkem vastunäidistusi jms)ei laseks talle ühtegi vaktsiini teha – vähemalt mitte enne lasteaeda-kooli minekut. Ja siis ka teeks vaid nö üksikvaktsiine. Kolmik-viisik vaktsiinid ei ole mulle kunagi meeltmööda olnud.
Ja kui perearst ütles mulle, et tema minu asemel kardaks (kui vak.loobusin), siis ütlesin, et kui vaktsineerin, kardan veel rohkem – vaktsiini tagajärgi.
Fakt on see, et vaktsineerida jõuab alati.
Jõudu otsustamisel ja kindlat meelt
Minul kahjuks sama kogemus just allergiate osas. Õnneks aastaselt munavalge baasil vaktsiini ei soovinud(perearstid ütlesid mulle, et nemad otsustavad muna allergia puhul, kas teha munavalge baasil olev vaktsiin või ei – KUIDAS saab üks arst võtta sellise otsuse vastu?).
B-hepatiidi vastu ei vaktsineerinud, aga mul polnud plaanis imikuga reisida ka.
Pesuvahenditest nii palju, et kakaplekke ei võta välja ei Ariel ega Minirisk, sapiseep on suht ainus asi, millega need välja saab ja seda ka siis, kui kohe sisse nühkida.
Ma ei saa aru miks on üldse antud selline valiku võimalus mitte meditsiinilise haridusega inimestele. Otsustada selle põhjal, et on kuskilt midagi lugenud. Need on ikka mõeldud selleks, et haigusi vähendada mitte neid juurde tekitada. Mul ühel lapsel on ka alati mingi reaktsioon vaktsiinile olnud. Kuna ta selline nõrgema immuunsusega soovitasid arstid ka phte tasulist vaktsiini ja tegime selle. Peale seda on tervis küll parem. 10 kuuselt hakkasid ka palaviku krambid ja nüüd peale vaktsiini pole neid olnud õnneks enam. Loodan, et ei tule ka. Loodan, et teen ikka heateo oma lapsele. Kindlasti on ka vastunäidustusi neile kuid ma siiski ei soovi, et need vanad halvad haigused jälle tagasi tulevad. Ex need lapsevanemad kes ei vaktsineeri on võimelised vastutuse enda peale võtta kui nende laps haigestub raskesse haigusesse ja siis on vb juba hilja. Aga ex see ole lõputu ja kõige enam konflikte tekitav teema.
Ei jõua alati. Kui arutasin vaktsiini teemat arstiga rääkis ta mulle loo kus käis 3 kuust beebi it elustamas kuna ema keeldus läkaköha vaktsiinist. Iga kord mõtlen sellele kui mõtlen vaktsiinile.
Loomulikult vaktsineerin. Said minu 2 poega vaktsineeritud ja saab ka tütar. Minu vanemal pojal on kaasasündinud südamepuudulikus ja novembris, kui ta Tartus operatsioonil käis, siis ütles kardioloog, et võib vaktsiine tänada, et immuunsüsteem tugev ja lapse paranemine on läinud imekiirelt. Ja pealegi ei tähenda nüüd vaktsineerimine, et laps üldse seda haigust saada ei või (mille vastu vaktsineeritakse) vaid haigestumise puhul põeb ta selle väga kergelt läbi. Siis, kui siin see suur seagripi paanika oli ja vaktsiini tõttu inimesi suri, siia olin mina jumala neutraalne ja lasin teha vaktsiini oma pojale ja endale, kuigi olin tol ajal teise lapse ootel. Ei juhtunud midagi.. Õnneks sai kõhubeebi läbi minu vaktsineeeitud. Noh ja eks igal asjal on plusse ja miinuseid, aga seda minu südametunnistus ei luba, et minu harimatusest vaktsineerimata jätmine lapsele pahasti mõjub.
Ja läkaköha põdesin 2- aastaselt, kuna ema oli vaktsiinide vastane. Kohutavamad päevad minu elus ja kahjuks mäletan seda..
Ma pooldan kah seda, et lapsed ikka tuleb vaksineerida. Samamoodi, et on olemas oht, et juhtub midagi vaksiini tagajärjel on olemas oht, et Ta võib endale midagi külge lõpuks korjata, mille vastu ta ei vaksineerinud.
Minu tited on korras olnud… pole neil olnud ei põletiku süstist ei palviku. Kõik on okei!
Kord kuus olen ma oma lastele lubanud seda mäki ja fanta kräppi… Ise ma neid enam peale oppi ei taha :P aga lastele ära ei keela…
Tunnen paari ökoemmet… Samamoodi loevad seda tähestiku seal koostistes ning nii ongi, et need lapsed on oluliselt rohkem haiged ja igasugusele kräpile vastuvõtlikumad, kui minu omad, kellele ma julgen anda isegi apteegist ostetud vitamiine… Mullis ma oma lapsi ei hoia.
Hea mõte, korra kuus (Y) :)
…. aga tglt tuleb meelde ükskord, kus ma mõtlesin käe ette panna ühele vaiksineerimisele. Siis, kui arst ütles, et tahab minu lapsele teha vaksiini, mis alles tuli “turule” ning on alles eksperimendi käigus… Et katsetada ma ei lubanud. Õnneks Ei jõudnud see vaksiin selleks kuupäevaks kohale ning laps sai seda varasemat vaksiini…
Head lugemist siit: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervislik_eluviis/vaktsiinidjavaktsineerimine_2014_veebi.pdf
Minus tekitas küll küsimusi see käsiraamat. Kui liiga palju süveneda ei viitsi, siis loe näiteks tuberkuloosi osa ainult läbi ja hinda, kas tekkis mõni küsimus.
Teine asi, ehk oskab siin keegi vastata pädevamalt, kui pereõde, aga miks peaks tegema ühe päeva vanusele lapsele b-hepatiidi süsti? Pereõe vastus oli see, et lapsel võib vaja minna vereülekannet…
Olles ise verehaigust põdev inimene, kes vajab aeg-ajalt plasma ülekannet (teatavasti on sealt imepisike võimalus saada nii HIV, kui hepatiidi viirust), siis hematoloogilt nõu küsides, kas peaks ennast vaktsineerima a- ja b-hepatiidi vastu ütles ta üheselt, et kui ma ei ole lõtvade elukommetega ega narkomaan, siis ta ei näe ühtegi põhjust, et ma peaks seda tegema. Miks?
Oma lapsed on saanud osaliselt vaktsiine ja natukene hilisemalt, kui riiklik kava ette näeb.
Iga kell vaktsineerimise poolt. Ilmselgelt teatud haigused ei levi, sest inimesed ON vaktsineeritud. Nagu ühes beebigrupis oli “Oi mu beebi oksendab juba mitmendat tundi ja kõht on lahti jne”. Ja kui uuriti, et kas rota vaktsiin on ikka tehtud. Siis vastati, et EI. No millest me siis räägime???
Olles ise arst, ei kujuta ma ettegi, et ma oma last ei vaktsineeriks. Siiani on kõik kohustuslikud süstid kätte saanud, eks ole näha, kas ostame midagi juurde, kui poiss veidi vanemaks saab. Samuti vaktsineerin ennast iga aasta gripi vastu. Endal oleks vaja tegelikult läkaköha vastu kordusvaktsiin ka teha, aga see ei tule kunagi perearstil käies meelde.
Ma siin uuesti lugesin mõnd postitust ja jäi silma, et : Lasten teha , kui laps on suurem… enne kooli, kooli ajal jne :D Ma mõtlen, et Kui ma omal ajal (kui lapsed veel tited olid) poleks neid süste ära teinud, siis Praegu ma ei saaks kuidagi oma vanemad (kohe 7-aastane) süsti tegema. Ta on mul korra süstihirmus arsti kabinetist välja jooksnud juba… Siis aga süst, korraks tegi piiks… tiss suhu ja tehtud / unustatud teema :D
Riiklikus vaktsineerimiskavas, mida Marimell linkis on üks vaktsin nüüd puudu. Alates juulist 2014, tehakse 2-kuusele lapsele suukaudne rotavaktsiin ka. Lihtsalt teadmiseks. Mulle tuli see üllatusena arsti juures :)
Varem oli see tasuline, aga nüüd maksab riik kinni selle.