Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja tutvusringkonnas olnud nii palju vähijuhtumeid. Mul hetkel mitu inimest, kes sellega võitlevad ja ravi saavad. Ärgem unustagem ka staare – Peep Saar, Kaire Vilgats, printsess Catherine’i. Siiani õnneks on kõik avastatud suht varases staadiumis ja kõik mu sõbrannad on tänaseks elu ja tervise juures, aga loeme ju pidevalt kuidas keegi jälle kuskil raha vajab ja ilmselt ongi vähihaiged emad ja lapsed need, kelle puhul ma alati silmagi pilgutamata annetan. Et emad saaks kasvõi mõne päeva juurde, et lastega aega veeta…
Kuid siis mõtlen alati, et kui seda kõike saaks ära hoida! Kui vaid teatud vähi vastu saaks vaktsineerida ja vähki vältida, siis ma ju teeksid seda! Viirusega HPV nakatumisest on põhjustatud iga 26-s vähk Eestis, mis ongi tänapäeval vakstiinvälditav.
Vähk on üks haigustest, mille osas on meil kaks tunnet – üks, et meiega see ei juhtu ja teine tunne, et saad küll midagi ise teha, et tõenäosust veidi vähendada, kuid samas on selle saamine suures plaanis ikkagi suht loto. Ei ole vähi eest kaitstud ka kõige tervislikumad ja stressist vabamad inimesed, kes pole kunagi suitsu teinud ega alkoholi näinud. Siiski, asi, millest Eestis väga ei räägita, on tegelikult aga väga oluline – teatud vähi vastu on võimalik ennast väga kergelt vaktsineerida!
Täpsemalt, kõik inimesed saavad ennast vaktsineerida inimese papilloomiviiruse HPV viiruse vastu, mis võib tekitada näiteks emakakaela-, suuneelu-, anaal-, peenise või tupevähki. Samuti healoomulised kasvajad suguelunditel või häälepaeltel. Päris põhjalik nimekiri! Lisaks, HPV viirus pole midagi haruldast, sellega puutub elu jooksul kokku üle 80% inimestest ning viirus on väga kergesti nakkav. Tegemist on lausa kõige sagedasema intiimkontakti teel leviva viirusega maailmas. HPV võib ka kõige väiksemate naha- või limaskesta vigastuste kaudu organismi tungida.
Kui aga arvad, et oled veel noor inimene ning pigem tervislike eluviisidega ja et “Minul see HPV viirus küll vähiks ei arene”, siis arva uuesti. HPVst tingitud pahaloomulise vähkkasvaja diagnoosi saanud patsient ongi just pigem noor, 30-40ndates aastates tervisliku eluviisiga naine või mees, kellel on väikesed lapsed, töö ning hobid. Ehk siis minust isegi kordades tervislikumad inimesed on täpselt samamoodi ohustatud. Eestis on iga 26-s pahaloomuline kasvaja põhjustatud just HPV poolt.
Naljakas on muidugi see, et võimalus saada viiruse vastu kaitse läbi vaktsineerimise on maailmas kättesaadav juba üle 15 aasta ning paljud riigid lülitasid HPV vastase vaktsiini oma riiklikesse programmidesse juba enam kui kümme aastat tagasi. Eestis pead aga vaktsiini ise arsti juurest küsima minema. Kõige tõhusam on vaktsineerimine vanuses enne seksuaalelu alustamist, alates vanusest ca 12 aastat, kui organism ei ole veel HPV-ga kokku puutunud. Kuid vaktsineerida soovitatakse ka hilisemas eas perearsti juures, kui inimene on seksuaalselt aktiivne. Kuni 18. eluaastani on vaktsineerimine tasuta.
Kes aga vaktsineerimist veidi pelgab, siis sel on oluline teada, et HPV vaktsiin ise viirust ei sisalda, vaid imiteerib selle kuju ning nõnda õpib meie immuunsüsteem viirust ära tundma ja looma nakatumise eest kaitseks antikehad. Seega ei ole võimalik, et vaktsiin haigust tekitaks.
Vaktsineerida HPV vastu alustatakse 9aastaselt. Eesti vakstineerimis programmi järgi on vaktsiin riigi poolt rahastatud 12-18 vanuses (18 aastased kaasa arvatud) koolis. 18-aastane teeb otsuse ise ja lapsevanema nõusolk pole vajalik. Samuti saab vaktsiini teha oma perearsti juures. Olenemata kohast on vakstiin riigi poolt tasuta.
Iga täiskasvanud naine ja mees saab end samuti kaitsta, vaktsineerides HPV haiguste eest. Vaktsiini saab teha oma perearsti juures, samuti naiste- ja meeste arsti vastuvõttu pakkuvates kliinikutes.
Eesti Kolposkoopia Ühingu president, PERHi onkogünekoloog dr Aleksandra Šavrova tõi välja, et Eestis on naiste emakakaelavähki haigestumine jätkuvalt üks kõrgemaid Euroopas. Lisaks on Eestis sarnaselt muu maailmaga kasvutrendis HPVst tingitud suuneeluvähki haigestumine. Riikides, kus HPV vastane vaktsineerimine ja sõeluuringud on tõhusad, vähenevad emakakaelavähki haigestumised. Kui emakakaelavähi ennetuseks on täiendavalt varane avastamine läbi sõeluuringu, siis teiste HPV-st põhjustatud vähkkasvajate puhul skriiningu võimalus puudub. Vaata lähemalt ennetusvõimaluste kohta HPV portaalist siin.
Mina lasin end vaktsineerida 11a tagasi kalli raha eest ning ei kahetse grammigi. Nii mu õel kui ka emal on olnud emakakaelavähk ning ma ei mõtle hetkeks ka, et kas see vaktsiin on vajalik või ei. Kui mu lapsed on ükshet vanusega seal maal siis saavad ka nemad oma süstid.
Ja viljakuse osas nii palju, et olen peale süste saanud 3 last, kõik planeeritud ja rasestumist esimese kahe tsükli jooksul.
Üleeile hommikul, kui see blogipostitus avaldati, suri mu 11-aastase tütre klassiõe ema emakakaelavähki. 45-aastane naine, ime-energiline ja helge ja tore, sportlik ja aktiivne, tervislik ja ilus. Pealtnäha täiesti terve naine, keda mul oli au kaaslapsevanemana tunda neli aastat. Keegi poleks aimanud, et ta võiks tegelikult põdeda vähki ja kui see avastati, siis lihtsalt midagi ei olnud ühel hetkel enam teha, kuigi ta võitels lõpuni ja see kestis pea aasta. Soovitan vaadata dokumentaalfilmi noorest Iiri naisest Laura Brennanist, kes suri emakakaelavähki 25 aastaselt. Tema on öelnud sõnad: “See, mis mind tapab , seda oleks olnud võimalik ära hoida.” Kui ma tean, et emakakaelavähk on 100% põhjustatud nakatumisest HPV-ga ja juba üle 15 aasta on selle nakatumise vastu saanud end kaitsta, siis kuidas ma seda kaitset oma lähedastele keelaksin. See on oluline otsus. Otsuse teeb igaüks ise.
Laura Brennani lugu:
https://www.europeancancer.org/2-standard/278-laura-s-legacy-inspiring-young-women-to-get-the-hpv-vaccine
Hea kommentaarium
Eesti Vähiliidu lehel on arstid seletanud lahti nii mitmedki kahtlused, mida kommentaariumis on inimesed õhku visanud või küsinud. Sageli ollakse kuskilt midagi kuulnud või lugenud. Otsuse teeb igaüks ise. Kuid nagu iga asja puhul tänasel päeval, tasub faktid üle kontrollida ja mitmest allikast.
1. Miks alustatakse vakstineerimist 12- aastaselt? Vastab nakkushaiguste arst.
Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi juht, PERH-i ülemarst talituse juhataja, dr Mait Altmets: „Kõige tõhusam on vaktsineerimine vanuses enne seksuaalelu alustamist, kui organism ei ole veel HPV-ga kokku puutunud. Kuid vaktsineerida soovitatakse ka hilisemas eas perearsti juures, kui inimene on seksuaalselt aktiivne. Kuni 18. eluaastani kaasa arvatud katab kulud riik. Mida rohkem noori saab võimaluse end riikliku programmi alusel vaktsineerida, seda vähem saab viirus ühiskonnas levida ja nakatumisega haigust põhjustada.“
HPV vastu võib vaktsineerida alates üheksandast eluaastast (nii ka mitmetes Euroopa riikides tehakse), Eestis tehakse vaktsiini alates 12-st eluaastast. Riigi poolt rahastatuna 12-18 eluaastani kaasa arvatud ja edaspidi saab teha vaktsiini ise tasudes.
2. Miks ma peaksin üldse nakatuma, kui ma olen ettevaatlik? Vastab naistearst ja nakkushaiguste arst.
Eesti Naistearstide Seltsi juht, Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku ülemarst, dr Piret Veeruse sõnul puutub üle 80% inimestest oma elu jooksul mõne HPV viiruse tüvega kokku.
HPVst põhjustatud vähidiagnooside kasvu taga Eestis on viiruse HPV kiire levik, tõdeb Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi juht, PERH-i ülemarst talituse juhataja, dr Mait Altmets.
HPV on kõige sagedasem intiimsel teel leviv viirus maailmas! Viirused levivad inimeselt inimesele otsesel kokkupuutel naha- ja limaskestadega. HPV võib ka kõige väiksemate naha- või limaskesta vigastuste kaudu organismi tungida.
Vaata ka artiklit noorest naisest, kellel on lapsepõlvest peale HPVst tingitud healoomuline kasvaja häälepaeltel: Noorele naisele on tehtud 29 kõrioperatsiooni: „Haiguse diagnoosimine ja operatsioonid on olnud paras kadalipp.“
https://www.ohtuleht.ee/tervis/1097582/noorele-naisele-on-tehtud-29-korioperatsiooni-haiguse-diagnoosimine-ja-operatsioonid-on-olnud-paras-kadalipp-
3. Kommentaariumis jagati, et olla kuuldud lugusid, kus vakstiini tagajärjelt haigestuti. Ühtegi konkreetset juhtumit välja ei toodud. Vaktsiinist räägib täpsemalt nakkushaiguste arst.
Dr Altmets toob välja, et HPV vaktsiin ise viirust üldse ei sisalda, vaid imiteerib selle kuju ning nõnda õpib meie immuunsüsteem viirust ära tundma ja looma nakatumise eest kaitseks antikehad. Seega ei ole võimalik, et vaktsiin haigust tekitaks.
4. Küsiti, miks ei võiks ennetada ainult skriininguga? Vastab onkogünekoloog.
Eestis on iga 26-s pahaloomuline kasvaja põhjustatud HPV poolt, millesse nakatumine on tänapäeval vaktsiiniga välditav. HPVst on tingitud mitmed vähkkasvajad nagu emakakaela-, tupe- ja lahklihavähk naistel, sugutivähk meestel ning suuneelu- ja pärakuvähk meestel ja naistel. Skriininguvõimalus on vaid emakakaelavähi korral.
Kui emakakaelavähi ennetuseks on täiendavalt varane avastamine läbi sõeluuringu, siis teiste HPV-st põhjustatud vähkkasvajate puhul skriiningu võimalus puudub, lisas PERH onkogünekoloog, Eesti Kolposkoopia Seltsi juht, dr Aleksandra Šavrova.
5. Küsiti, miks peaks noor, terve, tervislike eluviisidega inimene üldse ennetusele mõtlema? Vastab onkoloog.
Eesti Kliiniliste Onkoloogide Seltsi tegevjuht, Tartu Ülikooli kliinikumi onkoloogia vanemarst-õppejõud ning Tartu Ülikooli lektor, dr Marju Kase sõnul tõdevad onkoloogid täna HPV-st põhjustatud vähkkasvajate olulist kasvu.
„HPVst tingitud pahaloomulise vähkkasvaja diagnoosi saanud patsient on pigem noor, 30-40-dates aastates tervisliku eluviisiga naine või mees, kellel on väikesed lapsed, töö ning hobid,“ tõdes dr Kase ja lisas, et onkoloogidel on ühine reaalne eesmärk, et kestev HPV nakkus, mis on välditav, vähipatsientide arvu ei kasvataks.
Vaata vastuseid lähemalt: https://cancer.ee/hpv-teadlikkuse-nadal-eesti-vahiliit-ja-erialaspetsialistid-astuvad-uhiselt-inimese-papilloomiviirusest-ehk-hpvst-pohjustatud-vahkkasvajate-vastu/