Lugeja küsib: miks beebit ei näita?

Meie neljakuune beebi oli kõige küsitum asi kui Instas jälgijatelt küsimusi ootasin. Kuidas gaasid? Aga hambad? Miks ühest lapsest oleme teinud reklaamnäo ja teist ei näita? Milliseid tooteid kasutame enim? Kas piimamasin muudab elu lihtsamaks jne jne jne

Alustame kõige põletavamast, miks me ta nägu ei näita. Perekoolis kirjutati, et raudselt on tal midagi viga ja seepärast me ei näita ja me ikkagi PEAKSIME näitama, sest siis käod saaksid soovitada ja aidata meid. Johhaidiii, ausalt!

Miks me beebit ei näita?

Esiteks, ei ole tal mitte midagi viga. Teiseks, kuidagi nii on kujunenud, et me ei ole temast pilte üles toppinud. Kui alguses mõtlesime, et ei näita kohe, siis nüüd on juba nii kujunenud, et pole näidanud.. Kas te kujutate ette kui üleujutatud meie storyd ja feedid oleksid, kui ma jagaks beebipilte? Kes näha tahab, tuleb külla ja vaatab. Ja tegelikult on ta Hedoni nägu. Allolevatel piltidel on neljakuune Hedon ja ausalt – Hedelin on täpselt sama nägu. Ilma ühegi defektita.

Naeratus on ka täpselt samasugune. Küsige neilt, kes näinud on.

Kuidas Hedon Hedeliniga harjunud on?

Kõik hirmutasid mind ette, et lööb välja hull armukadedus, ta hakkab tähelepanu nõudma, ta ei lepi temaga jne. Ja mis on reaalsus? Kui beebi koju tuli, siis ma tutvustasin teda Hedonile, ta vaatas ja läks poiste juurde tagasi mängima. Ma ei ole mitte kordagi käskinud Hedonil midagi teha, et vaata õde, vaheta mähet, vii lutt, tee seda, tee teist, aita, ole, paita, musita, kallista, mängi, lõbusta. Ma olen lasknud Hedonil olla. Me ei ole mitte midagi tema elus muutnud. Peale selle, et meil on nüüd kodus mingi väike präänik, kes vahepeal häält teeb ja tegevust nõuab.

Reaalsus on see, et ta ärkab hommikuti ja läheb esimese asjana talle tere ütlema, ta viib talle lutti kui ta nutune on, ta lükkab hea meelega käru, võtab teda sülle ja paitab ta pead ja tutiplutitab talle – Hedon käib ja ütleb talle: avocados from Mexico ja ta itsitab selle peale.. Ja see teeb mõlemale nalja. Nad ongi teineteisega lihtsalt harjunud. Ja keegi ei võta kelleltki tähelepanu endale. Me lihtsalt oleme kõik koos ja nii toimib.

Gaasiralli ajal (esimesel-teisel kuul) ei teinud ka Hedelin sellist kisa, et see oleks kedagi häirinud. Paar päeva tagasi ühel päeval Hedelin nuttis lakkamatult ja tõesti kõva häälega, me ei tea, kus tal valus oli (hambad ilmselt) – ja Hedon hakkas nutma, et “mul pea valutab!” – ma siis rahustasin teda, et mõnikord beebid nutavad, sest nad ei oska öelda kus neil valus on. Hedon oli nii kurb, ma ei saanudki aru, kas selle pärast, et õel oli valus või tõesti see üks nutt ta pea valutama pani. Aga ta sai väga hästi aru, et.. mõnikord lihtsalt on nii.

Gaasiralli kestis kolm kuud

Ma pean tunnistama, et Hedelini gaasid jäid Egiptusesse. Nagu Hedoniga varem – igale reisile jäi midagi maha – kunagi Türki jäid maha mähkmed, Odessasse õhtune piimapudel.. Lihtsalt režiim oli teine ja sai kergelt lahti. Täpselt nagu tema lutt jäi ära siis kui meie Meelisega reisil olime ja tema lapsehoidjatega oli – lutti lihtsalt polnud ja kõik. Tagasi tulles oli see minevik.

Ma ikka armastan öelda kui keegi kommenteerib, et issand, ikka ei käi veel potil, appi, kaua ta selle lutiga jalutab.. – mitte üks laps ei lähe kooli mähkmega ja lutt suus. Küll kõik tuleb omal ajal ja orgaaniliselt, ma ei pea lutte pooleks lõikama või last potile sundima. Nad tajuvad ise, millal on õige aeg. Nagu ka söögiga – ei ole mõtet seda toppida, kui ta tahab ühel päeval süüa ainult leiba – jumala eest, söö. Või kui kartul maitseb kaks päeva järjest paremini kui liha ja salat – söö mida tahad, peaasi, et sööd ja ei karju. Ma olen jumala kindel, et meie selline suhtumine, on teinud Hedonist nii normaalse lapse ja nad kumbki pole titena röökinud ja nutnud ja mitte maganud jne. Kui sina oled chill, on beebi chill.

Kui nüüd veel Hedelini gaasidest rääkida, siis need kestsid ca kolm kuud ja kõik. Mõnel õhtul muidugi, eriti kui ta on saanud midagi uut mekkida, on kohe näha, et teda kõhus midagi häirib, aga see on loogiline. Aga sellist igaõhtust gaasirallit, et temaga võimlema pidi ja teda rahustama pidi – ma ei mäletagi enam millal see viimati oli.

Praegune mure on pigem see, et ta tahab hullult üleval olla ja siis on ta üleväsinud ja magama jäämine on raskem. Aga mitte ületamatu. Meie võidame alati.

Mida teha üleväsinud lapsega?

Mine õue, võta ta sülle ja hoia enda vastas. Ole olemas. Ja ta kustub, sest tunneb end turvaliselt. Mina ei poolda seda teki sisse keeramist, et ta end liigutada ei saaks või seda, et laps pannakse enda tuppa ja karju kuni kustud.

Kuidas beebi öösel magab?

Ohh, ma tean, ma olen neid pilke varemgi kogenud.. Ta magab terve öö 21.30-7.00 ilma ärkamata, ilma söömata, ilma jauramata. Ja ma arvan, et asi on selles, et ta sööb enne magama minekut kõhu täis pudelist ja ta ei ärkagi üles enne kui hommikul. Kui on “Meelise vahetus” (ehk et meil on kokku lepitud, kes öösel ärkab kui beebi peaks ärkama; õigemini magab see meist beebi kõrval, st beebi voodi on tema kõrval, kes ärkama peaks), siis Meelis tavaliselt teeb kella 5 paiku hommikul talle süüa, sest tema meelest beebi juba jaurab ja tahab ärgata. Mina seevastu tõstan ta enda voodist meie voodisse endale kaissu ja magame kella 7ni. Kui mitte kauem nädalavahetuseti.

Mida beebi juba teha oskab?

Kui ta kõhuli panna, siis toetub kätele, tõstab pead, haarab enda ees olevaid asju. Veel ei keera, või noh, seljalt kõhuli keerab, aga tagasi veel ei oska. Diivanile ma teda üksinda naljalt ei jäta nii, et ta oleks diivaniga samas suunas, kui siis panen risti, et ala mähe tuua vms.

Istub sirge seljaga süles, hoiab kenasti pead, kaela, selga. Hullult meeldib kui panna ta selili, kätest kinni võtta – kohe tõstab end ülesse. Kui teda nö püsti tõsta, siis jalad on tugevalt vastu maad ja suudab end 10 sekundit kenasti hoida.

Naeratab maailma suurimat naeratust ja seda kõigile kes talle tähelepanu pööravad. Kõik maailma asjad lähevad suhu. Ila voolab nagu hambad tuleks, aga mida pole on hambad. Tean, ilastamine võibki hakata mitu kuud varem.

Saab aru kui temaga rääkida, talle asju tutvustada, suudab silmadega jälgida esemete liikumist ümber enda jne.

Minu meelest on ta justkui palju tublim kui Hedon tema vanuselt oli, aga ma kardan, et ma lihtsalt ei mäleta nii täpselt Hedoni beebiaega.

Kui sageli beebi sööb? Kas ainult piima või püreed ka?

Sööb siis kui kõht on tühi. Ma üsna kiirelt lõpetasin selle kindlatel kellaaegadel söömise ära. Kohe kui kaal oli nö taastunud ja normis, ma enam ei hakanud teda üles ajama, et süüa anda. Kui laps tahab magada, siis järelikult on ta väsinud või tahab magada. Kui ärkab, siis tavaliselt ta ca 30 minti laliseb ja seletab midagi ja siis saab süüa.

Hetkel saab püreed iga kahe-kolme päeva tagant üks kord päevas, 50grammi korraga. See on justkui tema üks söögikord ja sellele lisaks ma piima ei anna. Tavaliselt on see kord keset päeva. Oleme andnud talle pirnipüreed, bataadipüreed ja kõrvitsapüreed. Pigem rohkem ikkagi “soolast” kui magusat. Seda sel lihtsal põhjusel, et talle soolane ka meeldiks. Ja minu plaan on harjutada teda kohe igasuguste lammaste ja veiselihade ja lõhedega, sest Hedoni puhul.. siiani on ta väga valiv toidu osas – kala ei meeldi (kuigi lasteaias pidi sööma!), peet ei meeldi (kuigi lasteaias pidi sööma!), samas pardifilee ja sushi on lemmikud. Üldse tundub mulle, et kodus nõuab ta rohkem ja lasteaias sööb kõike.

Aga mina olen vastu võtnud otsuse, et see söök mis on, see on ja kui ei meeldi, mine minema ja ära söö. Hommikuti ma annan talle tavaliselt valida – kas omlett või puder, kas puder või võileivad, pannkoogid või.. ühesõnaga, et tal oleks valik ja tema teeb otsuse, mida süüa. Õhtusöökidega nii palju valikuvõimalusi ei ole. Kui ma teen meile midagi, mis on liiga vürtsikas või ma tean, et ta kindlasti ei söö (nt kala), siis ma leian talle alternatiivi (tavaliselt kuumaõhufritüüris tehtud eelküpsetatud kartulid (friikad) ja mingid kana/liha palad.

Beebi piim, erinevad segud, piimamasin

Meie jälgijatele teadaolevalt ma ei imeta (mul on meditsiiniline probleem) ja meil on kasutuses piimapulber. Meie kasutame Aptamili pulbrit. Alguses kasutasin valmis pudelis olevat piima (ka Aptamili oma), aga kui kogused läksid suuremaks, tundus mulle mõistlikum kasutada pulbrit. Jah, meil on olemas ka piimamasin (kirjutasin sellest siin).

Erinevaid segusid ma proovinud ei olegi, sest Hedoniga proovisin ma suurema osa poelettidel leiduvast läbi ja jäime Aptamilile püsima ja Hedelini magu ma uuesti proovile panna ei soovinud, seega läksime Aptamiliga ka tema puhul kindla peale välja.

Kas tüdrukuga on mingid asjad teistmoodi kui poisiga?

Minu meelest suures plaanis ei ole.

Kas ja millist soojakotti kasutad?

Mul oli puuvillane soojakott turvahälli jaoks, mida ma kasutasin paar korda ja isegi kui ta seal sees toabodyga oli, siis oli tal palav. Rohkem pole kasutanud. Hedoniga ei kasutanud üldse ja ei näe praegu ka vajadust uue järele. Kunagi ilmselt kui kergkäru tuleb, siis talveks on midagi ilmselt vaja. Aga turvahällil ma selle jaoks vajadust üldse ei näe.

Kui pikk ja mis kaal nüüd on?

25.03.2021 – 3 kuu ülevaatusel olid ilunumbrid 5860 grammi, pikkus 59 sentimeetrit; riideid kannab suuruses 68. Uus ülevaatus peakski nüüd lähiajal toimuma.

Päevarežiim

Alustame sellest, et ta päev kestab 7-21. Ja ausalt, meil ei ole mingit stamp režiimi, et kell kümme söök nui neljaks ja kell 12 jalutama ja kell kolm jälle söök jne.

Üldiselt ärkab ta kell 7 nagu meiegi. Sööb ja olenevalt päevast, a) magab edasi 10-11ni või b) jääb ülesse ja lobiseb. Aga siis ta teeb väikse uinaku tavaliselt vahepeal. Jällegi, olenevalt päevast, proovime ajastada end siis kas kuskile minema või jalutama või paneme koosolekud sinna ajavahemikku, millal on tema nö järgmine une aeg ca 12 paiku.

Aga reaalsus on see, et.. kõik päevad on erinevad. Mõni päev ongi ta kolm tundi üleval kahe söögi vahel, teinekord kui jälle kell 11 õue jalutama juba läheme, võib ta suvalt kell 17ni magada, nii et ma ajan ta üles, et äkki aitaks. Öö unne läheb ta ikkagi 21.30 paiku ja seda igaõhtuselt. Muul juhul ongi ta üleväsinud ja ei saa endaga enam hakkama ja nutab. Ja nagu ma eelnevalt kirjutasin – öösel ta magab nagu normaalne inimene muiste :)

Beebiasjad, mida rohkem/vähem kasutate

Ma arvasin veel aasta tagasi, et ma teen kindlasti maailma kõige õigemad valikud teise lapsega, ei kuhja asju üle, ei osta ebavajalikke asju.. Seis on selline, et olen pidanud nii mõnegi asja maha müüma/ära andma, sest mis nad seisavad. Alles ükspäev sortisin Hedelini riideid ja tõstsin terve virna teiseringi kotti, mis polnud tal kordagi veel seljas käinud (õnneks polnud ma neid ostnud, vaid ka saanud sõbrannadelt). Ja kui aus olla, mul polnud üldse palju riideid sel korral..

Igapäevases kasutuses ka neli kuud hiljem

Babybjörni lamamistool – ma olin väga kahe vahel selle osas – kas meil on seda vaja või mingit muud kiikuvat ja laulvat asja, aga jumal tänatud, et Beebikeskus mulle seda rohkem kui midagi muud soovitas ja jumal tänatud, et teie seda soovitasite ja jumal tänatud, et ma olin üle sellest “appi kui kallis ja kõigil on”. See on reaalselt igapäevases kasutuses. Mõnikord võtame tite kaenlasse ja lähme tool näpus naabrite juurde..

Suurema osa ajast “kokkame me koos” ehk siis beebi on tooliga köögilaual, et ta ikka näeks ka kui kiirelt emme käed käivad. Selle tooliga võtan ma ta endaga vannituppa kui ma tahan seal meikida või kasvõi pesu pessu panna. Selle tooliga saan ma teda mugavalt toas ühest kohast teise panna, et ma kogu aeg tal silmapiiril oleksin. Ühesõnaga – igat senti väärt ost!

Emmaljunga käru – õues on sellega ikka megamugav ja ole sa kergliiklusteel või metsas, igalt poolt läheb meie NXT90 läbi. Selle ma pärandan suvel edasi oma sõbrannale ja ei hakka sinna istumisosa ostma, küll aga olen ma juba uue mudeli otsinguil.

Mulle endale meeldib täiega see – Stokke Xplory – meil siin majas ühel on ja tundub, et see raam saab metsarajal ka kenasti hakkama. Ja hoopis teine disain kui ma alguses jahusin, et ikka kergkäru vaja. Meil on see Bugaboo Ant olemas, mille reisi jaoks ostsin ja see ajab selle asja ära kui vaja kerget ja väikest kasutada. Seegi saab metsas hakkama, aga kõrgem raam oleks veidi parem. No eks näis, las mu sõbranna saab lapse kõigepealt, et ma Emmaljunga eest ära saan, siis vaatan edasi.

Karloova tegelustekk – ma ei tea miks, aga mulle tundub, et need neutraalsed värvid on paremad kui igavesti kirju ja tilu-lilu täis kaar. Mulle meeldib see disain, need “mänguasjad” seal küljes.. Ja reaalselt Hedelin võib päevas mitu tundi seal oma tähekesi taga ajada.

Oleme kõik tekstiilist tegelusasjad detailideni läbimõelnud koostöös füsioterapeut Maarja Sädega. Meie unistus on teha mänguasju, mis pakuvad emadele kindlust olles ka tegelikult last arendavad ning eakohased. Valmistada mänguasjad, mis pakuvad lapsele mängulusti samaaegselt tema motoorikaoskusi arendades. Usume, et kõik lastele mõeldud mänguasjad ei pea olema ühtemoodi kirevad, et tähelepanu köita vaid võib ka harmoonilisema tulemusega ja tegevusele keskendudes eesmärgi saavutada.

Mu ainus mure on see, et see jääb kohe väikseks ja tahaks suuremat. Aga siis tal vist sellest kaarest juba suva kui kasvab.. Siis juba tuleb istumine ja roomamine ja muud jutud ja ta vist ei taha enam tähti taga ajada. Ma juba mõtlesin, et mul on tegelikult üks suurem lapitekk ka, et laseks selle peale panna need krõpsukohad, et saaks kaari ikka kinnitada, lihtsalt suuremale tekile..

Puidust lutiketid – kuna mulle endale tundusid need jumala lambid asjad, mida osta (lutte never ever sinna pole pannud) ja Hedoni omad olid alles, siis mängib ta nendega. Mulle üldiselt ei meeldi üldse kuhjata igasuguseid mänguasju ja kaisukarusid ja jura.. Aga ometigi on meil neid tekkinud juba korralik virn! Ma ise olen ostnud… mitte ühtegi asja neist – ok, selle plastmassist kõrina tellisin Paavli e-poest 50sendiga.

Turvahäll (Maxi Cosi Coral) on ka kasutuses, just võtsime beebisisu välja (meil ongi megamini beebi) ja sellega saab ilmselt Hedelini aastani hakkama.

Mis ma olen ära andnud või maha müünud?

Sleepcarrieri, vankrikiigutaja, beebipesa, beebikaalu, Quinni raami ja istumisosa. Nende aeg sai meie jaoks lihtsalt otsa.

Kui sa otsid sooduskoode, siis need leiab alati meie sooduskoodide lehelt!

Kui teil on lisaküsimusi, siis jätke need siia blogi kommentaaridesse, vastan hea meelega :)

6 Comments

  1. Lihtsalt soe soovitus. Lugesin seda teksti siin ja hirmus palju armastad kasutada hooplevaid ja kiitlevaid lauseid/sõnu ja suurendad ja võimendad tekstis korralikult. Ma ei imesta enam, miks teie kohta öeldakse vassija/valetaja.
    Jääb mulje, kas sul on petismälu või oledki vassija, inimene, kes ei armasta rääkida tõtt.
    Näiteks see lause: “Kas te kujutate ette kui üleujutatud meie storyd ja feedid oleksid, kui ma jagaks beebipilte”
    Kuule ära kujuta endale ette, neid uusi tutikaid IG beebisid sünnib juurde igal nädalal. Kes sünnitab kaksikuid, kes saab oma esimese lapse. Elus ei usu et teie beebi see kõige nõutavam ja ihaldatavam oleks.
    Näiteks see siin: “Kõik hirmutasid mind ette, et lööb välja hull armukadedus, ta hakkab tähelepanu nõudma, ta ei lepi temaga jne” Kohe kindlasti ei olnud nii, et Kõik inimesed kellega kokku puutusid hirmutasid sind ette, osa inimesi võis nii öelda, aga mitte kõik ei öelnud nii.
    Siis see siin: “Ma ei ole mitte kordagi käskinud Hedonil midagi teha, et vaata õde, vaheta mähet, vii lutt, tee seda, tee teist, aita, ole, paita, musita, kallista, mängi, lõbusta.” Alles hiljuti ühes vlogis Hedonile ütlesid, et mine pane õele lutt suhu, kui see magamistoas teil vääksus. Sa ei saa öelda et mitte kordagi sa pole seda või toda öelnud/teinud, kui tegelikult oled öelnud.
    Miks vaja sedasi suurustada, hoobelda ja kiidelda. Usu mind, inimesed märkavad niikuinii ka häid omadusi, mis teis on, igas inimeses on, ja te ei pea pidevalt hooplema oma rahamägedega/suurepärase töövõimekusega/suurepärase vanemdamisega/ loogilise mõtlemisega, jne.

  2. Ma ei saa sellest näo mittenäitamisest aru, eriti kuna teil endil hullult kibeleb, et riideid ikka vaja pildistada ja näidata. Ei huvitagi, milline see beebi nägu on, lihtsalt miks peab varjama, ongi siis ilma peata ja näotu laps :( Hedon on küll ilus poiss :) , täitsa kompu.
    Huvitab ka see, mis edasi saab siis? Et lähete näiteks reisima, Hedelin juba suurem, nii kahe-kolmene, hakkate perepiltide tegema, Hedelin, sina pööra nüüd selg, see pilt läheb blogisse, me sind ei näita? Tõmbate koti pähe? Või on ta Meelisel süles, et saaks pea ilusti pildilt välja lõigata?
    No tobe ju.
    Või kuidas see siis edasi läheks? Kas peab otsuse vastu võtma, et noh nüüd kui ta meil kümneaastane on, ilus ümmargune number, võib teda siis blogis esitleda.

    1. Ma ei ole absoluutselt sellele mõelnud. Pole mingit plaani sellega. Näitame, millal näitame.. suht suva pole kellegi võõras laps?

  3. Tead, selline tore väike tegija nagu Emil ja asjad (instas emil_and_things) teeb maailma kõige armsamaid tekke, mille peal on beebidel hea kõhutada ja hiljem saab neid ka mujal kasutada. Tugevad, pehmed, nunnud, minimalistliku disainiga. Kohe mõtlesin nende tekkide peale, kui ütlesid, et Karloova oma on väikseks jäämas.

  4. Üks tähelepanek – BB tooli ei ole lubatud tõsta lauale (usun, et ka uuema aja toolidel on vastav instruktsioon küljes nagu 3 aastat tagasi). Põhjus selles, et beebi võib ühel hetkel olla juba nii nutikas, et keerab end koos tooliga laualt maha. Ega ta ette hoiata, et täna see päev saabub.

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *