Ma vist olen ilgelt ebaviisakas

Ma olen kindel, et igaüks on kokku puutunud oma elus inimestega, kes küsivad lolle asju, ei saa teie meelest mingist imelihtsast asjast aru, küsivad midagi, millele on vastus nina ees või midagi, millele vastates pean ka mina guugeldama, kuigi küsija võiks seda ise teha.

Just täna öösel sain ma kirja, kus oli jälle selline traditsiooniline jama, et ma oleks tahtnud vastata, traaaa! Viisaka inimesena ma seda loomulikult ei tee ja vastan hästi lakooniliselt ja kirja saatjale võib jääda mulje, et ma ülbitsen. Samas võib juhtuda, et mulle kirjutab mõni blogilugeja öösel kell kaks ja me satume nii hoogu, et lobiseme kella neljani hommikul. On juhtunud. Täiesti võõra inimesega.

Täna tabasin end mõttelt, et paljud arvavad, et ma olen ilgelt ülbe ja nõme. Noh, just ühele sellisele kirjutajale vastates. Aga ma tegelikult ei ole ülbe ja nõme, ma lihtsalt lähen nii närvi kui küsitakse elementaarseid asju.

Mõned näited küsimustest ja vastustest, mida tahaks vastata, aga ma never ei vasta. Jään viisakaks ja laskun vestlusesse, otsin kõik vajalikud lingid ja jutud…

  • kas Meelise tehtud pilte ka kuskil näeb? Võta vaevaks avada nt instagram või FBs meie albumid või blogis marimell FOTO, seal on pilte igast kategooriast ja saad aimu nö Meelise töödest ja stiilist, üldiselt ma lingin alati ära ka, kus piltidega tutuvuda saab. Ma pean silmas postitusi. Alati on juures, kus tehtud töid näeb.
  • Sa blogisid ükskord sellest, kust ma selle leian? Eee, guugelda! Ma pean ju samamoodi guugeldama, et sulle see link anda, mul pole kõikide postituste lingid peas vms.
  • Millistes hotellides sa Phuketil peatunud oled, mida soovitad? Blogis on kõik kirjas ju! Mul on tehtud suisa eraldi Tai postituste nö kogumik – paremal veerus on pildikollaaž, sellele klikkides saab kätte kõik Taiga seonduvad postitused, mis ma olen koondanud ühte postitusse.
  • Kus see Patongi söögiturg asub? Vaata blogist, igal pool kirjas. Ma alati seletan kus see asub ja panen nime, et inimesele jääks meelde, oleks lihtne leida, aga ei. Ikka küsitakse.
  • Ma nägin sind poes! Nii ja edasi? Miks tere ei öelnud siis!?
  • Ma võitsin, mis ma tegema pean? Üldiselt on see alati kirjas :)

See muidugi ei tähenda, et ärge mulle enam kirjutage ja midagi küsige, küsige ikka, aga mõnikord kui on kiire, siis ma vastan ilmselt kiirelt ja lakooniliselt, aga ega ma seepärast vastamata ka ei jäta, leian selle minuti, et õige link välja guugeldada. Aga kuidagi inimesed on nii laisaks muutunud, harjunud, et kõik tehakse ette taha ära.

Jah, ma võiksin ise ka rohkem guugeldada, kui blogilugejatelt küsida, aga miks ma raiskan oma aega, kui blogilugeja teab kohe. No näiteks lähme me täna sõbrannaga Haapsallu spaasse, panin samamoodi FBsse, et mis ilm on ja pliis soovitage häid kaltsukaid ja söögikohti. Ehk siis nemad (minult küsijad) mõtlevad samamoodi, et lihtsam on minult küsida kui guugeldada.

Põhiline, et ma hakkasin seda postitust kirjutama üldse sellest, et mulle ei meeldi võõraste inimestega rääkida. No sellessuhtes, et ma olen väga avatud ja võin pool elulugu ära rääkida, kui ma selle rääkimiseni jõuan, aga mulle ei meeldi võõraste inimeste seltskond, kus ma kedagi ei tunne ja siis pean… Leidma selle ühise keele. Või näiteks kui keegi kirjutab, et tahaks blogiga koostööd teha, saame kokku… Eee.. kirjutame parem. Isegi helistamise asemel ma pigem kirjutan. Ma tunnen, et see tuleb mul seitse korda paremini välja, kui näost näkku või telefonis kokutada.

Kuidas teil on? Kuidas teile suhelda meeldib? Kirjutada või helistada?

15 Comments

  1. Õõh, ma tean, mida Sa tunned. Ma käin koolis ja meil on kursuse jaoks FB grupp. Pidevalt on seal küsimused, et mis tähtajaks mingi asi ära tuleb teha jne. Hallooooo, logi ÕISi sisse, seal on kogu info olemas. Õpitud abitus on selle nimi.
    Helistamist vihkan, koosolekuid samuti, alati eelistan kirja kirjutamist. Kui peangi helistama, siis kirjutan teksti paberi peale ette :D 27-aastane võiks muidugi helistamise selgeks saada, aga no mis sa teed…

    1. Ma kirjutan ka tihti asjad ette, märksõnadena, et ei unustaks vms

      Ja nt iga jumala kord kui ma nt pean id kaardi koode sisestama, siis enne kui ma nt panka login vms, siis ma mõtlen mõttes läbi, kas ma ikka tean :D

  2. helistades vahel olen ma pabinas a saan kõik asjad tehtud igal pool kui vaja. olen ka algul tagasihoidlik võõrastega a kui oma inimene vms siis ma võingi jutustama jääda, isegi kui võõras küsiks ma võin pool elu ära jutustada. a ma ise pole küsija tüüp.
    inimesed on jah mugavad, ei viitsi midagi teha. googeldades spioonides leiab kõik ülesse kui vaja. a pole vajadust :P:D
    see ongi see eelarvamuse tobe viga, ma mõtlesin ka, et noh mai julge neid blogijaid seal laadal näha, äkki üleolevad ja tähtsad, a kohal kraami müües rääkides, oli nii helde armas ja soe tunne, häbelikkuses, põnevusest, rõõmust, oleks tahtnud maa alla ära vajuda ja samal ajal palju rääkida. a see esimene julguse samm teha ja kiita inimesi :P:D vajab hetke aega
    ning siis veel rõõmust teise riietes sorida :D täita ogar. vahel polegi õnnehetkeks rohkem vaja:P:)

  3. Mulle meeldib helistada. Üldse olen ma telefoniga organiseeria. Asju ajan mina. Ema tuleb minu juurde mingi auto jamaga või on vaja puid tellida, siis minul on kohe telefon käes ja asjad aetud :) Vb on see tingitud sellest, et töötasin telefoniteenindajana :)
    Samas meeldib mulle ka silmastsilmakontakt. Vist ei saaks ma muud moodi klienditeenindaja toidukohas või poes olla.
    Kirjutada ma ei oska. Kui ma pean saatma nt sotsiaalametisse mingeid dokusid, siis ma ei oska kunagi pealkirja panna (mis ma sinna kirjutan? Ja siis arvan, et kui ma ei kirjuta “Teemat”, siis seda ei panda tähele. Ajab mind segadusse) Ning mis ma sisuks panen? Tere, siin on need ja need dokumendid? Kuidagi imelik :D
    Niiet…telefon :)

  4. Ma lihtsalt VIHKAN kui mulle helistatakse. Juba telefoni helisemine tõstab mul kuklakarvad turri.. Ma ei tea, miks, aga see lihtsalt niimoodi ärritab mind! Alati mõtlen, et krt, mida te tahate minust?? Või krt, sa oled fb- s sees, miks sa kirjutada ei või!? Või sms saata? Kuigi olen väga hea suhtleja, leian kiiresti inimestega ühise keele, näit koolitustel jne, aga vot helistamine on mulle nii vastik millegipärast. Something wrong with me.. :)

  5. Huvitav et paljudel blogijatel on see telefoni hirm, minu arust mallukas, britt kirjutasid ka sellest..

    1. Mul pole hirmu, ma hea meelega räägin, ja helistan, saab kiiremini, aga igasugu blogi asju ajan pigem kirja teel. Saan paremini seletatud ja kuidagi siis on silme ees kõik. Mul silmamälu ka hea :)

  6. Pigem olen kirjutaja tüüpi isik. Siis saan mõelda pikemalt kuidas end väljendada ja sõnad ilusti ritta seada. Tihti on nii, et kui on mingi telefoni vestlus ära olnud, siis mõtlen, et oleks võinud ju seda ja toda ja kolmandat öelda ja miks ma üldse seda teksti talle nii serveerisin kui oleks saanud hoopis teistmoodi.
    Telefonikõnedega on üldse nii, et ma olen nii palju halbu uudiseid tlf teel saan,et mõnikord ma lihtsalt kardan kõne vastu võtta. Ma olen vist mingi imelik, aga tihti võtan kõne vastu ja kuulan paar sekundit kas inimene on rahulik või nutab või mis iganes.

  7. Mult täna just töökaaslane küsis Skypes, et kas mul on ühe koostööpartneri/ettevõtte kontakte…. for FUCK SAKE, GOOGLE IT! Aga näed, ikka läksin ja googeldasin ise talle :D

  8. Ükskord oli aeg, kus sa ei meeldinud mulle (27-aastase puhul norm jutt eksole). Ma isegi ei tea, miks, aga sattusin malluka blogis melu tv-le. Üldiselt käin sealt ainult tasuta kraami nillimas. Blogisid scrollin ma ainult tuttavate omi. Igaljuhul olid sina ka seal, nüüdsest on meie vahel kõik ok ja kui sind kuskil nägema peaksin, ütleksin tere, if I may.

  9. Ma arvan, et ma olen lihtsalt imelik, aga mulle väga meeldib asju googeldada :D Mul on kohe kahju, et inimesed mulle ei kirjuta ja midagi ei küsi, ma googeldaks kohe kõik välja :D Vahest lähen isegi veits närvi kui keegi jõuab enne mind miskit googeldada :D
    Helistada mulle ei meeldi üldse. Alati kui kuskile helistama pean, siis hingan mitu korda sisse ja välja ja mõtlen teksti peas valmis. Kui keegi mulle ise helistab siis pole hullu, sest ma tean, et tema peab juttu juhtima, mitte mina :D

    1. Olen sõltuvusest googeldamisest. :D Mulle öeldakse ka google spetsialist, no kõik nuhin välja

  10. Sama siin- eelistan kirjutamist (no kirjanikuna on see vist ka veidi mõistetav).

    Naljakas ongi see, et ma esinen suht tihti suurtele rahvahulkadele, enamasti on kõik täitsa võõrad ja kohtumised tulevad hästi välja. Aga ütlen ausalt, et mulle ei meeldi võõrastega suhelda.

    Kirjutades saan alati vastata sellise tempoga ja sellisel ajal, kui mulle sobib. Kui keegi helistab, siis võin olla hoopis teisel lainel. Seega mulle ei meeldi, kui mu ellu mingi muu teemaga sel ajal sisse sõidetakse.

    Hmm, riskin siin sellega, et inimesed ei helistagi mulle enam… aga no … nii see on :D

Comments are closed.