Ühel neljapäeva õhtul ütles Meelis, et kuule, võiks ikkagi ju Türki minna, saaks veel puhata ja olla enne kui töö periood ja Hedoni kool ja lasteaed täiskäigul algavad. Mina kirjutasin Liisile (meie reisiekspert), tema ütles, et.. saab, väljalend ülehomme hommikul kell kuus.
Kuna selle reisi eesmärk oli puhata ja mitte eriti internetis istuda, siis.. ma vastasin ühel päeval päris palju juba Insta storydes ka, aga teen siia lühikokkuvõtte.
Koroonaaja reisimine: sul on vaja vaktsiinipassi, PRC testi või antigeeni testi. Viimase tulemused tulevad 30 minutiga, PRC omad kuni 48h. Meil polnud aega oodata, seega panin esimese vaba aja Hedonile antigeeni testile. Mõlemad võetakse ninaneelust ja Hedon ütles “lebooo”. See tuli tõesti suht kiirelt ja oli meile sobivalt negatiivne.
Kohapealne koroonaolukord: nagu ikka, maskid kohustuslikud – isegi tänaval, aga reaalsuses kandis neid 10%. Poodides sama. Panime ette, aga oli ka neid, kes olid ilma. Hotellialal sama, tegelikult peaks sa justkui maski kandma, aga keegi ei kandnud. Mõni üksik käis süüa toomas mask ees, aga üldiselt oli hotelliala ikkagi maskivaba.
Hotell: Double Tree by Hilton Antalya Kemer
Hind: 1917€ meie perele – Hedon maksis vaid lennupileti, sest lapsed kuni 8 aastani ööbivad Hiltonis tasuta! Hedelin nagunii tasuta reisisell.
Reisiagent: liis.hein@go.ee (kirjutage julgelt, aga.. ma ütlen kohe ära, et Liis ei müü teile 300€ eest mitte midagi. Ta lihtsalt müüb parimat ja ei soovita kellelegi seda, kuhu ta ise ei läheks. Kuna ta standardid on suht kõrged, siis võite temalt oodata vaid parimaid pakkumisi.)
Meie tuba: Deluxe room, mille hotell vahetas kolmandal päeval peretoa vastu, sest meil konditsioneer ei töötanud.
Kas meile meeldis? Ausalt palun!
Jaa, absoluutselt. Mulle meeldis see, et hotelliala oli mõnusalt kompaktne. Kõik oli olemas – basseinialad nii sees kui väljas, spa, kidsclub, veetorud, rand, baarid, lava- ja chillimisala, restoranid, kohvikud (esimest korda oma reiside ajaloos jõin ma iga päev kohvi, sest see oli super hea, tavaliselt on kohutav hotelli-kohv!), rand kohe seal samas. Väga minimalistlik, moderne ja ilus hotell ja ala.
Eriti meeldisid meile vist lõunad. Klassikalise buffee asemel oli seal toiduhoov, kust said värskelt valminud pastat, sushit, takosid, nuudleid, burgereid, friikaid, vahvleid, kebabe.. Lisaks muidugi ka buffeevalik supist riisiroogade ja mereanniwokkideni. Ma peaks ütlema, et üllatavalt väike oli tegelikult valik, aga nälga ei jäänud kordagi ja üle küllastumist ka ei tekkinud, piisavalt vaheldusrikas ikkagi. Mereannid olid iga kord ülihead ja.. reaalselt maailma parim kanaburger mida ma eales söönud olen. Kõik tõstetakse ja tehakse sinu eest, midagi endal vaja näppida ei ole. Mugav, sööd palju vähem kui ise tõstes :)
Vau, mult küsiti paberit!
Üle saja aasta, tahtis hotell saada voucherit. Nii et, Türki minnes printige oma reisipaberid välja! Tallinna lennujaama checkin’is kontrolliti covidi tõendeid ja see oli ka kõik. Salva aastane reisikindlustus on mul olemas ja ka alati kaasas. Ja mõelda vaid kui lihtne see praegu jälle oli. Tuli idee reisile minna ja 24h pärast juba lendad ja kindlustus on viimane asi millele sa viimasel hetkel mõtled. Aastane on ikka megamugav. Mul juba aastaid olnud aastaringne. Hetkel vist on isegi topeltkindlustus, sest telefoniga kaasneb ka reisikindlustus, aga Salval on lisaks COVID- kaitse peal, mis hetkel reisides tundub hädavajalikuna. Just in case!
Puhkus, millest tahaks puhata..
Reaalselt reis, kus valmis vaid käputäis pilte. Tahaks öelda, et puhkasime, tööd ei teinud ja nautisime.. Paraku.. natuke sai tööd tehtud ja puhata ei saanud, sest lastega reis pole ikka puhkus. Ei, meil pole laste vastu midagi ega selle vastu, et üks kuueaastane muudab meelt kiiremini kui pilved suunda – lähme vette, ei mängutuppa, aga läheks hoopis tennist mängima, jäätist võtma, liutorru, sööma, lainetesse hüppama.
Lisage sinna veel üks kaheksakuune, kes ei püsi sekunditki paigal, kes naudib vees olemist, plätserdamist, ronimist, roomamist, hullujulgeid võtteid põrandaga tutvust teha, kes kilkab nagu hull iga venna liigutuse peale ja.. me reaalselt kallistasime Meelisega Tallinna lennujaamas pagasit oodates, et “no tere!” – reisil polnud reaalselt teineteise jaoks rohkem aega kui – “mine käi sa pesus, vaatan lapsi..”
Nüüd vist teeme reisimisse väikese pausi.. kuigi sõbranna kirjutas täna hommikul, et kas ma kuu lõpus üht väikest reisisutsakat ei viitsiks temaga teha ja lapsehoidja tahab meid Mehhikosse meelitada. Arvestades, et ma kolmandat vaktsiini teha ei taha, peab vist võimalust kiirelt kasutama ja enne ära reisima kui vaktsiinipass aegub. Kaua see vaktsiin kehtib üldse? Kuus kuud? Aasta? Kuigi see testi tegemine on tõesti suht lebo ja kui reisida ikka tahta, siis arusaadavalt ei ole valikut tänapäeval.
Ei ütleks, et 300 EUR eest head reisi ei saaks ;) Ma ei lähe elus enam ühtegi suurde hotelli. Pigem ööbime villades, apartemendis, kui valime turiste täis suure hotelli. Mida keegi reisilt ootab. Õudus kuubis on need suured hotellid. Olgu 5 tärni, aga kõik see, mis sellega kaasas käib. Tänan, aga ei :)
Kuueaastane on juba nii asjalik ja tubli, et patt oleks viriseda, et üldse puhata ei saanud. Olete vist hea eluga nii ära harjunud, et ei oska seda hinnata või vähemasti jätate lugejatele selle mulje. On ju peresid, kus palju väiksemad lapsed ja siiski vanemad ei virise.
Ta ongi tubli ja asjalik, aga ta tahab kogu aeg midagi koos teha ja kui sul on lisaks kaheksakuune, kes tahab full tähelepanu, et ta kuskilt peakat ei paneks, siis.. meil ei jäänud teineteisele just ülemäära palju aega tõesti :) Kas ma virisesin? Ei, ma lihtsalt nentisin fakti, et meil ei olnud kahekesi olemiseks aega. See kui me kõik koos sõime, ei ole just kvaliteet aeg kahekesti rahus ja vaikuses :)