Mari-Leen Albers

hinnatud sisulooja ja majaväline turundaja, reisihunt ja kokkamisentusiast

#marimell12 ehk saime teise beebi soo teada



Kes on ehk meie uuemad jälgijad, siis 1. juulil tähistame me Meelisega meie koosoldud aega. 12 aastat tagasi just siis meie “suhe” alguse sai kui nii võib öelda.. Abielus oleme me sellest koos oldud ajast hetkel täpselt pool ehk kuus aastat (pulma-aastapäev on meil 1. aprillil). Lapsevanemad ühele viis aastat ja enne veel kui aasta vahetub, kasvab me pere veel ühe prääniku võrra.

Juba päris mõnda aega tagasi (ma arvan, et eelmisel suvel) otsustasime, et teeme marimelli järgmise peo Aegna saarel. Nagu meie puhul ikka – mõeldud-tehtud. Aga et see sobiks natuke paremini ka sõprade plaanidesse, otsustasime teha seda nädalavahetusel mitte kolmapäevasel ehk õigel päeval. Et aga Aegnale ei taha vedada kilode viisi prügi ja üleüldse, sinna peab kõike suht käe otsas vedama, siis tuli hästi läbi mõelda, mida pakkuda ja mida päevaga üldse peale hakata.

Kuna meil on seal sõbrad, siis oli selge, teeme nende hoovis. Kuna nad pakuvad ka saare ekskursioone, on varemgi teinud lastele üritusi, laagreid ja tunnevad saart läbi ja lõhki ja pealegi on üks neist suurepärane pagar-kondiiter, siis tegi see asja juba kordades lihtsamaks.

Ma pean tunnistama, et.. pilte pole me elus nii vähe teinud kui sel korral..

Suurtele ekskursioon, lastele aaretejaht

Kui rahvas saabus, siis tegime kiire tervitusjoogi ja kuna ilm lubas sadu, siis läksid kõik kohe väiksele saaretuurile. Meie Meelisega läksime suppi keetma.

Ma võtsin omavoliliselt vastu otsuse, et kõik peavad mulle kui rasedale solidaarsed olema.. Okei, tegelikult oli asi pigem selles, et ma mõtlesin meeletu taarakoguse peale, mida lihtsalt peaks edasi-tagasi vedama ja see tundus ajuvabana. Lihtsamana tundus teha ämbritäis “limpsi”, mis kõigile iga ilmaga mekiks.

Seega, jätsime ära kastide viisi mulli, mida ma ideaalis oleksin tahtnud pakkuda ja asendasime selle klassikalise marimelli ämbrijoogiga.

Söögi osas otsustasin ma vist juba eelmine aasta, et supp it is. Aga mis supp, seda ma siis veel ei teadnud. Valikus oli kolm – kalasupp, Tom Kha ja seljanka.. Kaks esimest sai kiirelt välistatud – väga paljud ei söö kalasuppi, väga paljude jaoks on minu Tom Kha liiga vürtsikas (ja kuna plaanis oli perepäev lastega, seda enam), siis jäigi valikusse seljanka. Minu oma on megahea. Mõne jaoks isegi liiga paks, et lusikas ei pea sees seisma ja vedelikku võiks rohkem olla, aga mulle just meeldib selline tummine..

Aga nagu ma ütlesin, ei tahtnud ma ülemäära palju pakendit Aegnale vedada.. Siis valmistasin suure osa ette juba kodus – hakkima ma päris ei hakanud, aga kiled ja pakendid jätsin küll koju prügikasti. Liha osas oligi plaan, et nagunii grillime ja nagunii jääb midagi alles, et eraldi ahjuliha ma tegema ei hakka, et kasutame ära grilli jäägid, lisame veidi sinki, suitsuvorsti, viinerit. Korralikku tomatipastat (ei saa aru, kes seda suppi ketšupiga teeb?!), hapukurki, sibulat.. Ei mingeid kartuleid ja porgandeid (kui tahad head asja, ja mitte lihtsalt massi!).. Peoga musti oliive ja sidruniviile.

Suu magusaks

Kuna ma ise suurem asi tordisööja ei ole, siis Meelis pakkus, et võiks lihtsalt kooki tellida. Juku on muidugi super magusameister, niiet vahet pole mida tellida, kindlalt on hea. Mind ennast isutas rabarberikook, aga hea rabarberi leidmine hooaja lõpus on keeruline.. Midagi me saime ja Hedon aitas ka kooki teha.

Ilm vedas alt ja üllatus läks luhta

Nagu ma varem kirjutasin, siis kuigi Šois peaks üsna varakult sugu nägema, ma seda teada ei tahtnud, ei soovinud seda ka KV UH ajal teada, aga kui seal selgus, et soovituslik on NIPTIFY test, mis enivei annaks tulemuse 100%, siis panin linnukese, et tahan teada. Selle tulemuse lasin arstil välja printida ja endale Pelgu vastuvõttu jätta, et see otsejoones sõbrannale anda, et ta saaks meile siis üllatuse teha, et kumba me ootame.. Aga mis seal ikka, vaadake videost lähemalt:



Leenu seljanka

Ma koguseid ei oska öelda, aga..

Panen poti põhja viilutatud sibula kuumenema/praadima. Koguseliselt kõige rohkem.

Siis lisan hakitud sinki, suitsuvorsti, grilljääke, kana, ribi, sealiha – mida iganes lihalist meeldib.

Siis lisan tomatipastat (mida suurema %ga seda parem), kuumutan veidi aega.

Lisan puljongi (keeda ise, tee kuubikust või konsentraadist, mul kama!) ja veidi suhkrut. Veidi keedetud vett, vaata silma järgi.

Lisan juurde viilutatud hapukurgid, koguseliselt pool sibula kogust.

Lasen paar mintsa keeda. Panen juurde mustad oliivid, viilutatud sidruni.

Valmis :) mida paksem, seda parem!

Kategooria:#elulineblogi
EELMINE
19. päev “pesemata”
JÄRGMINE
Meelise turundusminutid: kõikidele ei saagi Instagram sobida

2 Kommentaari

  • 5. juuli 2020 at 22:36
    Sandra

    Sa ajasid mega seljanka isu peale! Pean vist katsetama elus esimestkorda. Mmmmm

  • 6. juuli 2020 at 09:44
    Kats

    Sa oled nii ettenägelik! Oleks just tulnud küsima retsepti :) aga kerisin alla. Ja voilaaa… olemas!
    Minule selline retsept sobib, kuna nagunii panen ise omaäranägemise jÄrgi kogused :) lihtsalt põhiskeemi vaja teada!
    Nb! Palju õnne pisibeebi puhul! Kade-kade, tahan ka!! :)

15 49.0138 8.38624 1 0 4000 1 https://marimell.eu 300 0