Tänavu tegime siis juba neljandat korda meie hoovi autoparklast kohviku. Iga aastaga oleme tahtnud teha suuremalt ja ägedamalt. Aga arvestades eelmiseid aastaid, mõtlesin ma, et ma ei hakka lolliks rapsima. Seda enam, et ma plaanisin ise köögis kokkamise asemel õues woki taga olla.
Panin kirja esmalt kõik, mis mul vaja läheb, võtsin hinnapakkumisi jne. Mul pidi vaba raha olema vähemalt 1100€. Sinna kuulus kõik – telkide ja mööbli rent, tooraine, õhupallid, laualinad, plakatid, lapsehoidja, osalustasu jne
Saku Läte pakkus, et annab meile rendiks ka kohvimasina ja viimasel sekundil lisasin menüüsse õuna-rabarberi muffinid, mida ma panin Sandra toas küpsetama.
Ja lisaks oli meil telgi all veel Booze Mule kokteilimeister. Mõtlesin, et jagub küll.
Mõtlesin kohe, et igal aastal on see, et esimese tunniga on potid tühjad ja ma hakkan rapsima, et juurde teha. Teen sel korral 50 liitrit suppi valmis (reaalsus ikka 100l), 10 liitrit kollast karrit (reaalsus 15l) ja 20 kilo Larb Mood (reaalsus 12kg) ja asi ants. Kui saab otsa, siis saab otsa.
Pühapäevane plaan oli ohtralt praekartuleid, peekonit, muna, pelmeenisuppi ja kuna mul üks suur pakk läätsesid koguaeg köögis ees oli, mõtlesin teen ühe isearetatud kanasupi ka. Viimasel hetkel muutsin selle ikkagi uuesti Tom Khaks, sest see läheb rahvale megalt peale. Seega sai veel 25l kookose-kanasuppi tehtud. Tai tšillid olid ikka megahead, ei viitsi enam nende Eesti omadega üldse jurada.
Lisavariandiks mõtlesin ma teha sealiha wokki, kui kõik on otsas, aga rahvas veel süüa tahaks. Selleni jõudsin ma pühapäeva päeval. Meelis küsis küll selle pannitäie peale, et issand, seda me küll maha ei müü.. Aga see läks alla tunniga nagu soe sai.
Sain vähemaga hakkama kui algselt plaanitud, sest laudlinad skoorisin ma näiteks Pärnu Humanast ainult 5,50€ eest, kuigi eelarves olid nad 30€. Sain Funrentist püsikliendisoodukat, sest oleme kõik aastad sealt telke ja mööblit laenutanud. Plakateid võtsin sel korral ainult kaks, loobusin kleepsudest ja tilu-lilust, sest teadsin, et paari tunniga on nagunii supid otsas ja kuna mul polnud plaaniski neid juurde teha, siis liigset promo ma ka teha ei tahtnud. Suure riisiaurutaja sain TopShopist -50% kampaania ajal. Sain Vicilt hunniku krevette, Valiolt üht-teist. Saku Läte andis meile tasuta rendiks kohvimasina, et saaksime soovijatele ka kohvi pakkuda. Krutski Batuudid tõid oma batuudi meie hoovi, et lapsed saaks lustida. Kuna meie ei maksnud, tundus imelik ka klientide lastelt raha küsida.
Lisaks avastasin ma keldrist megakoguse eelmistest aastatest allesjäänud supikausse, lusikaid-nuge-kahvleid, seega ei hakanud ma sel aastal neid väga palju juurde ostma. Ainult 52€ eest, kuigi eelarves oli nõudele juba 150€.
Sel korral leppisin kohe kokku kõigiga, et kes appi tuleb, saab tasuta süüa või kingikapist midagi meelepärast. Aga raha ma kellelegi peale lapsehoidja ei anna. Seega, rohkem kulusid polnudki.
Kassad kahel päeval kokku olid 1664€. Olime plussis! Tonni nagu ma tahtsin, ei teeninud.
Noh, ja kui panna kirja meie töötunnid, siis teenisime keskmise hiinlase tunnitasu, aga nagu me ka “Reporterile” ütlesime.. See ongi rohkem for fun!
https://www.instagram.com/p/BnOXGZSFMrM/?taken-by=marimell.eu
Ma ei ole kindel. Ma ei tea, kas asi oli selles, et esimesel septembril oli paljudel kooli algus või oli asi selles, et meie tee otsa oli rajatud mingi rattaparkla, mis pani terve liikluse kinni, mistõttu tundus inimestele, et siit ei saa läbi ja nad edasi ei tulnud. Samas, raha nagu teenisime ja söögid said õhtu lõpuks otsa, aga mulle kuidagi tundus liiga lebo, liiga vähe andmist, liiga vähe sebimist. Liiga rahulik oli, jalad ainult löövad tuld sest edasi tagasi-jooksmisest ja woki taga seismisest.
Kuidas siin peaks aru saama, et hobutõkete taga on megakhuul hoovikohvik?
Rääkisin ka korraldajaga sellest tänavaotsa probleemist, selgus, et siin pole asi ainult rattaparklas, vaid ka meie vastas olevas hostelis, mis tahab, et tänav oleks teiselt poolt autodele lahti, et kes tema juures ööbivad, saaksid ligi; meie diagonaalnaabermaja jälle ohkivat, et neil pole kuskile parkida. Ma ei tea, minu meelest on meie maja elanikud kõik oma kaheksa autot saanud kaheks päevaks tasuta elanikeparklasse viia.
Eks ma pean siis hakkama diagonaalmajaga läbirääkimisi pidama, et nad enda maja kolm Mersut suudaksid ka elanike parklasse kaheks päevaks viia, et saaks sissesõidukeelu nihutada meie majani, et rahvas meid paremini leiaks. Või peame oma nodiga kolima tõkete ette, see aga tähendaks, et ei saa nii lebolt aknast asju anda-võtta, aga oleks ilmselt üleelatav.
Teistpidi olen ma täna nii väsinud, et.. äkki ei peakski rohkem tegema. Samas viies kord oleks ju tore veel teha, millalgi oleme sunnitud nagunii kolima ja siis ehk ei saaks üldse teha.
Eks näis. Täna ma olen elevil, sest homme on uus tööpäev ja ehk seepärast ongi mul tunne, et ah, mis sest hoovikohvikust.
Esiteks kõiki meie seitset abilist, kelleta poleks ükski söök valmis saanud, veel vähem müüdud. Kõiki neid umbes 500 inimest, kes me hoovikohvikut külastasid. Kõiki koostööpartnereid, tänu kellele saime asju soodsamalt või niisama kasutada!
AITÄH!
Meelis lubas teise osa veel kirjutada :)
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…
Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…
