Categories: #meeliskirjutab

Meelis kirjutab: halb kogemus (jälle) | juuksur “Juuksik”!

2018 aasta varakevadel avastasin suhteliselt kogemata Rocca Al Mare keskusest sellise koha nagu Juuksik. Kõik oli ülitore – personal ja teenindus, ja mis kõige olulisem, lapsele meeldis.

No jah, hind oli pisut kallis (15 eur), aga samas lapsel ei mingit hirmu juuksuri ees ja sai mängida ning pärast lõikust ka kleepsu ja kommi. Kuna mulle see koht meeldis, siis oleme seal vahelduva eduga tänase päevani käinud. Aga pärast tänast me kindlasti pigem väldime kui uuesti läheme. Miks?

Selle koha edukus on samas ka selle koha hukatus. Ehk siis kui mingi asi saab liiga popiks, siis tuleb tihti ka muutus ja enamasti puudutab see kvaliteeti. Ja täpselt nii on ka selle kohaga läinud. Kui vanasti pakuti pigem elamusteenust, mille üks kõrvalosa oli lastel juuste lõikamine, siis tänasel päeval on tegemist sisuliselt kiirtoidu kohaga, kus rahvast voorib sisse-välja ning kedagi ei koti, kes see on ja miks ta tuli, vaid pigem loodetakse, et läheks juba ruttu minema.

Esiteks olen ma paar nädalat proovinud Hedoniga juuksurisse minna. Kord T1’te kord Rocca’sse. Ei ole õnnestunud kumbagi minna. Kuna aga see ei olnud meie prioriteet nr1, siis ei pidanud vajalikuks sellega ka eriti innukalt tegeleda.

Kui kuhugi sattusin, siis läksin kohapeale ja küsisin, et kas on vaba aega ja millal ning klassikaline küsimus, et kas kohe ka saab? Ja no mida suhtumist teenindajate poolt. Kui ülbed ja kõrgid. Mõtlesin, et okei, äkki on siis vahepeal mingi kontseptsioonimuutus toimunud ja tore suhtlus on asendunud ülbusega. Teada ju on, et osad luksusbrändide teenindajad peavadki olema ülbed, sest just nii panevad nad klienti veelgi rohkem seda toodet tahtma. Siinkohal ma muidugi ei ütleks, et 15eurone poisslapse lõikus mingi luksustoode oleks. Ometigi oli see suhtumine nii T1’s kui Roccas pigem ülbe kui lahke. Ja seda mitte ühel korral.

Täna siis mõtlesin, et käime Roccast läbi ja lõikame juuksed ära. Helistasin juba kell 11 ette, et millal esimene vaba aeg. No selgus, et kell 17. Sobis ja panin aja kinni. Jõudsime kohale umbes 16.40. Läksin leti taha, kus siis 2-3 inimest istusid ja omavahel midagi sädistasid. Ütlesin lapse nime ja jäin ootama, et millal alustatakse. Ei minutitki varem kui kell 17.00. Kuigi kaks inimest istusid seal niisama ja vaatasid YouTube’st videosid. Kas see on mingi firmapoliitika, et ei tohi varem võtta kedagi?

Kuna Leenu pidi poodi minema, aga unustas kaardi maha, siis mõtlesin, et ma maksan enne ära ja saadan ta kaardiga poodi. Aga ei, ka ette ei saanud maksta. Põhjenduseks oli see, et hind võib varieeruda, kuna vahest läheb vähem ja vahest kauem aega. Ma isegi ei osanud kosta selle peale midagi. Kas juukselõikus ei peaks olema kindla hinnaga? Oleneb ajast, mitte kääridest või masinast?

Pilt märtsikuisest külastusest. See juuksur on Hedoni lemmik!

Lõpuks siis sai ka meie laps löögile. Leenu seletas siis juuksuritädile, et vot nii ja naa ja sellist soengut paluks. Loomulikult ei saanud laps sellist lõikust nagu Leenu palus. Kui ta poest tuli, oli ta esimene lause: “Kurat, mine või juuksuriks õppima, et enda lapsele normaalne soeng pähe teha. Misasi see on, jumala ebaühtlane siit küljelt ju..” Aga see, et soeng oli nagu ta oli (mis on tihti maitse asi), siis kõige rohkem riivas silma see lohakus. Vot seda pole ma seal varem täheldanud.

Ma pidin kaks korda juuksurile ütlema, et palun puhastage ta kael ka ära, sest ma ju nägin kuidas Hedon ennast kratsis. Juuksur andis mulle aga mingi sinise rulli ja ütles, et tehke ta jalad ise puhtaks. Jalad? Rullisin mis ma siis rullisin seal koos tädiga, lõpp tulem oli see, et ma pidin lapse ülemised riided kõik seljast ära võtma ning puhtaks kloppima. Oleks seda teadnud, siis teinekord võib vahetussärgi kaasa võtta. Aga pole hullu, sest teist korda enam ei tule.

Ja no kui juuksur ei saa aru, küljed lühikesed, pealt pikaks, ja ajab ta küljed kiilaks nagu venelastel kombeks, siis.. tõesti, kes peaks kooli minema? Ilmselt ikka Leen, sest siis saaks ise tehtud.

Juuksik ongi ehe näide sellest, kui aetakse taga populaarsust ja suurt raha (eeldatav käive 2018 aastal on ligi 125 000 eurot), kuid samas unustatakse ära see, miks see koht tehti ja mida soovitakse pakkuda. Kuna suured eurnumbrid keerlvad silmade ees, siis jääb kõik muu tahaplaanile. Kurb!

Kindel on see, et lastejuuksur Juuksik on allakäinud nii klienditeeninduse kui ka pakutava teenuse kvaliteedi kohapealt. Meie sinna enam ei lähe. Leenu peaks hakkama tihedamini juuksuris käima, sest Hedonile sobis Kalamaja Kaunitaris ka kaunis kenasti juuksuritoolis istuda! Lihtsalt minul on alati see hirm olnud, et lapsele suurte inimeste salongis ei meeldi. Aga oleme korra ka seal käinud, ja ilmselgelt läheme ka edaspidi, sest seal saab vähemalt kvaliteeti. Palavad tervitused Erenile, kes juba eelmisel korral meie nõudmistele vastas.

marimell

Recent Posts

Otsin tööd ehk Sinu uus turunduse- ja influencerqueen on siin!

Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…

2 nädalat ago

marimell Berliinis: kuidas pikas püsisuhtes kõhuliblikaid toita?

Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…

2 nädalat ago

Leenu Veneetsias ehk kuidas ma sõbrannale üllatussünnipäeva korraldasin

Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…

3 nädalat ago

10 aastat abielus

Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…

4 nädalat ago

Viskasime mitu tonni ventikasse

Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…

1 kuu ago

Kui vaid teatud vähi vastu saaks vaktsineerida – saabki!

Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…

1 kuu ago