Paljud on kindlasti kuulnud seda väidet, et noored ei vaata enam telekat. Sellega on nüüd nii ja naa. Tehniliselt võttes on iga liikuva pildi ja heliga teos televisioon. Ehk siis lause“ noored ei vaata telekat“ on veidi väär, sest definitsiooni järgi on tele ka YouTube ja Netflix.

Kui nüüd aus olla, siis ei mäleta isegi, millal nö telekat vaatasime ehk siis telesaadet või mõnd programmi. Viimasena meenub SNKT ning siis Eurovision. Siin mängib kindlasti rolli ka Elisa, kelle pilt iga minuti tagant korraks hangub. Vahetasime ruuteri välja, ikka sama jama. Kujutage nüüd ette, vaatame hommikul multikat (okei, Hedon vaatab) ja siis lihtsalt tekib must pilt ette ning siis nagu jätkab pooleli jäänud kohast. Ja nii 10 min jooksul mingi 3-4 korda. Nii ei saa ju telekat vaadata. Lisaks on suvel kindlasti see probleem, et mitte midagi ei ole vaadata. Kõik on kordused ja uudiseid ma loen, mitte ei vaata. Seega kuulume ka meie kindlasti nende hulka, kes on hüljanud Eesti telekanalid ning kolinud internetti. Elisa ongi meil rohkem koduse interneti pärast, sest reaalselt telekanalitest on meil suhteliselt suva.

See aga ei tähenda, et me telekat ei vaataks. Meie number üks kanal on kindlasti YouTube, kust saab vaadata ja kuulata kõike. Muusikat, vloge ning päevasel ajal jookseb mul LIVE ülekanded uudisteportaalidest. Ehk siis CNN või BBC edastavad ka YouTubes oma uudiseid ja mul on sedasi ülimugav maailmas toimuvaga kursis olla. Samuti on seal raadioid ja palju õppevideosid ning podcaste mida vaadata/kuulata.

Teine lemmik on kindlasti Netflix. See lülitub tööle pigem õhtustel aegadel ehk siis asendab meie Eesti telekanaleid. Enamasti tarbin seda küll mina, kuid kui Leenut piisavalt motiveerida, siis ühineb ka tema minuga midagi vaatama. Dokumentaale vaatab ta vägagi hea meelega ning üldse selliseid rohkem elulisi asju.

Tal on nimelt see hirm, et mida iganes ma kuskilt vaatan, siis kuskilt ilmselt kargab välja mingi limane koletis ning siis ta lihtsalt tõstab käed püsti ja lahkub ruumist. “See oli nii normaalne, aga ei, ikka peab mingi peletise sinna toppima,” on lause mida kuuleb tema suust üsna tihti. Seda just seetõttu, et mina olen selline ulme ja sci-fi fänn. Märksõnadeks kindlasti Marvel ja DC ning Stranger Things. Aga vaatan ka kontserte ning dokumentaale. Eriti meeldivad mulle igasugused mõrvadega seotud asjad. Kunagi Tais olles vaatasin ma ainult Investigation Discoveryt. Nii põnev – ja alati on põnev.

Seega kui meil ei oleks YouTube ja Netflixi, siis ei oleks meie majas ka vajadust teleka järgi. Ning selleks, et Netflixist normaalselt filme ja seriaale vaadata, on vaja korralikku telekat. Milline on korralik telekas? Loomulikult Samsung.

Kui meile pakuti uut „pereliiget“, siis tuli minu suust jah-sõna ikka vägagi kiiresti. Kuid paraku pisut liiga kiirelt ja mitte nii läbimõeldult, sest peagi olin ma päris nõutu. Nimelt päev pärast jah-sõna ütlemist, ootaski kuller ukse taga. Telekas kaenlas. Või noh, mitte kaenlas, sest see pani mind kukalt kratsima ja õhku ahmima – mida ma tegin? Mis nüüd saab?

Mis oli pildil valesti?

Teinekord tasuks täpsustada, et kui suur see uus telekas olema peaks. Ma olen harjunud autosid laenutama, suva see värv, peaasi, et on uus mudel, vinge sisustus jne, eks. Värv ei mängi rolli. Teleka puhul aga ei tulnud ma selle peale, et täpsustama hakata sellist pisiasja nagu suurus.

Vana telekas oli täpselt keset seda kappi nii, et äärtest oli ruumi ülegi

Miskipärast arvasin ma, et meie vana telekas on 55 tolli ja no pisut suurem telekas on ju okei. Aga… Oleks võinud ka päriselt vaadata, mis mõõtudes see vana Samsungi televiisor tegelikult oli, sest need mõõdud olid ikka hoopis teised kui ma eeldasin. Nimelt oli meie vana telekas hoopiski 49 tolli. Uus telekas aga üüratud 65 tolli. Aga no enam ei olnud midagi teha, sest kuller oli juba ukse taga ja vanale telekale ostja samuti olemas.  Nii ma siis seisingi nõutult seal ukse peal ja juhatasin kulleri tuppa. Õnneks oli karp loomulikult suurem kui telekas ise, kuid ega see nüüd nii palju väiksem ka ei olnud.

Pikalt olen leelotanud eellugu, aga kordagi ei ole öelnud, et uueks telekas on meil 2019 65″ QLED 4K Smart TV Q90R. Klikkides lingile, siis satute Samsungi kodukale ja seal on selle teleka kohta rohkem infot. Kohati isegi liigagi palju, sest paljud isegi ei tea, mida kõik need asjad seal tähendavad. Seega on mõtekam rääkida normaalses ja lihtsas keeles, et miks see telekas hea on. Aga enne veel kui ma sellest räägin toon välja mõningad punktid…

1) QLED vs OLED

Ehk siis lühidalt öeldes ekraanitehnoloogiad. Samsungi QLED’i eelis seisneb selles, et tehnoloogia on töökindlam. Kuigi OLED teeb samuti väga head pilti, siis võib nendel telekatel esineda probleem, mida inglise keeles nimetatakse burn-in’iks. Sisuliselt on tegu OLED tehnoloogiast tuleneva probleemiga, kus ühe pildi pikaajaline kuvamine ekraanil justkui põletab sellest pildist jälje ekraani sisse. Samsungi QLED-il seda pole, kuna tegu on LED-tehnoloogial põhineva ekraaniga.

Täpselt sel põhjusel ei kasuta Samsung ise OLED paneele enda telekates, sest kui inimene ostab teleri ikkagi 8-10 aastaks, siis see peab pika aja jooksul vastu pidama.

2) One visible connection

See on väga lihtne asi, aga Samsungile endale meeldib seda rõhutada. Tegu on siis ühe juhtmega, mis teleka tagant boksi ehk ajusse läheb. Lühidalt öeldes ei tule enam teleri tagant mingit kobarat juhtmeid konsoolidesse ja digiboksidesse vaid kogu info liigub mööda üht kaablit. See on eriti hea siis, kui tahad telerit kinnitada seinale.

3) Muud tehnilised imed

Lisaks on siis Samsung muidugi väga uhke üldiselt tehnika üle, mis telekas peitub. Näiteks Ultra Viewing Angle tehnoloogia, mis peaks vähendama ekraanilt valguse peegeldamist ja tagab hea vaatamiskogemuse ka päevases valguses ning et ekraani saab mugavalt vaadata ka nurga alt. Või Direct Full Array 16x, mis tähendab, et LED tuled on ekraanil jaotatud spetsiaalsetesse tsoonidesse, mida saab sõltuvalt pildist välja lülitada, et must oleks kohe eriti musta värvi ja valge valget. Samuti kohandab ekraan automaatselt eredust, sõltuvalt sellest, kui valge toas hetkel on.

Ilus peen jutt eksole. Aga kuidas on lood päriselt?

Päriselus on lood veelgi ilusamad kui see jutt. Ma tunnistan, et esialgu olin ma selle suuruse suhtes ikka vägagi “löödud” ning siiralt kaalusin, et äkki kuidagi vahetaks ringi või saadaks tagasi või no teeks midagi, sest see on ikka paganama suur ja meie siin oma väikses korteris ei saa seda kuidagi vaadata. Aga mida minut edasi, seda enam ma sellesse telerisse armusin.

Loomulikult panin esimese asjana YouTube’ist kohe mängima 4K videoid, et telekat niiöelda proovile panna. Ja oi, kui hea see kõik oli. Aga see ei ole midagi võrreldes filmide vaatamisega. Just eile vaatasin Netflixi’st Thor: Ragnarok’i ja no juudas, kui hea see oli. See pilt ja see heli. Lihtsalt imeline. Ei mingeid lisakõlareid või helisüsteemi, sest see kõik on teleris sees olemas. Seega tasub selle Samsung Q90R teleriga vaadata just selliseid efektseid filme. Lihtsalt imeline. Nagu kinos, aga veelgi parem – päriselt ka.

Ja mis kõige mõnusam? Ise ei pea mitte midagi timmima, sest telekas on nii tark ja teeb seda kõike sinu eest.

Intelligent Mode reguleerib heledust ja helitugevust vastavalt. See režiim reguleerib isegi heli vastavalt teleris näidatavale sisule, puhastades näiteks uudistesaate dialoogi ja rõhutades laulja häält taustaks oleva kontserti ajal. QLED kasutab AI-põhist masinõpet, et vähendada pildimüra, taastada kadunud detaile ja teravustada objektide ja teksti serva. QLED-iga saab isegi rääkida. Bixby on abiline, kes pakub midagi enamat kui lihtsalt teleri juhtimist. Lihtsalt küsi ja saa veelgi rohkem.

Kas ma mulle meeldib see teler? Ei! Ma armastan seda telerit. Punkt. Nüüd tuleb ainult selle Elisaga asjad selgeks saada. Kas jätta alles või mitte? Kas me sügisel vaatame rohkem telekat või mitte? Kindel on see, et see telekas on lihtsalt nii amazing, sest need reklaamitud omadused on reaalsuses isegi veel paremad. Peagi tuleb ka uus Samsungi Galaxy Note ja siis ma kujutan ette juba, kui hästi need kaks veel omavahel läbi saavad, sest ma saan telefoni ekraani dubleerida telekasse ja sedamoodi näiteks pilte töödelda. Või kui meil oleks Samsungi pesumasin, siis kindlasti saaks seda ka Galaxy Note’st juhtida või lahe oleks ka see kui näeks telekast kas ja kuidas pesu peseb.

Seega jah ei tasu siiski suuruse pärast kohe ära ehmatada, sest äkki see kõik on siiski seda väärt. Ja meie puhul see seda kindlasti ka oli.