Meelis kirjutab: DIY ehk marimelli jõulunurk

Tegelikult ei tasu ennast nüüd pealkirjast kohe lasta heidutada, sest mingit meeletult suurt tranformatsiooni te ei näe. Pigem väikest, aga lugu mis sellele eelneb on kindlasti pikem ja eepilisem kui see sein ise.

Eelmise aasta novembris taipasime, et koju oleks jõulunurka vaja. Nuputasime mis me nuputasime aga juhtus nii, et sellise pisikese nurgakese asemel tuli ikka korralik nurk. No ikka selline nurk, et ma pildistan nii tooteid kui inimesi.

Siis tuli detsember ja me pidime selle nurga ära lammutama, sest kuusk oli vaja tuppa tuua. Õnneks ei olnud väga hullu ja saime erinevate toodete pilte teha ka kuuse taustal ja ütleme nii, et jäid päris jõulused.

Kuna meil see nurk juba olemas oli eelmisel aastal, siis pakkusin, et võin kodus pildistada. Juhtus aga see, et aegu oli vähem kui võimalik oleks olnud pakkuda. Ma tundsin, et ma olen nagu liinitööline ja see võttis lõpuks kogu lõbu pildistamisest ära. Seega otsustasin pilte teha ainult toodetest ja oma sõpradest.

Sel aastal oli meil aga kindel plaan, et mingit suurt jõulunurka ei tee. Kui siis tõesti mingi mini nurgakese, et noh, jogurtit ja kõrvarõngaid pildistada. Millalgi sügisel tellis Leenu meile fototausta, kus aastaringselt hea oleks vajalikke vidinaid ja kingitusi pildistada.

Mõtlesime esialgu seda kasutada, aga no ei sobinud. Ei olnud nii jõulune. Siis mõtlesime, et tavai, tellime siis jõuluse taustaga pildid. No ei olnud ilusad. Kaugele näha, et suht feik värk. Ei jäänud muud üle kui kõik senised plaanid ja ideed nurka visata ning otsast alustada.

Loomulikult tegime mini-koosoleku, et mis stiilis me seda seina soovime ja kuidas see võiks välja näha ning mis mõõtudes. Kui see arutelu peetud ning esimesed visandid paberil, tuli minna ehituspoodi. Otsime ja otsime, aga ei tutkit. Midagi nagu oli, aga nagu ei olnud ka.

Mõtlesin, et lähen korraks vaatan õue alala ka, et mis seal on. Ja seal see mind ootaski. Täiuslik tükk vineerplaati. Veel paremates mõõtudes kui ma olin eeldanud ja netist vaadanud, täpselt paraja paksuse ja pinnaga.

Lisainfoks siis see, et tegemist oli prügiga. Kõnealune plaat ei olnud mõeldud just müügiks, vaid see oli pigem mingit asjade vahel olnud, et noh toestus või nii. Aga no minule idekas tükike. Krabasin kaasa, läksin infosse, ütlesin et näed, prügi seest leidsin ja tükk ka veel nurgast puudu, aga ma tahaks seda endale. Klõbistasid nad seal selle arvutiga midagi “aga see on ju prügi, see on katki..” Ma teadsin, aga mulle ikka sobis. Järgmine hetk astusin ma sellega poest välja. Seega aasta sääst eksole. Kellegi vana on ikka kellegi uus.

Samal ajal tuulas Leenu jõuludekoratsioonide osakonnas, et leida vidinaid, mida sinna seinale panna. Asju nagu oli, aga samas need olid kõik võltsi väljanägemisega. Seega tuli suund võtta kohta, kus on küll kallid, aga eheda välimusega jõulukaunistused – SHISHI.

Loomulikult küsisime kohe alguses ka seda, et kus teil see prügi on või ära visatavad tooted, sest noh, äkki leiame sealt endale midagi. Aga nagu ikka, olime hiljaks jäänud. Konteiner oli ära viidud ja loomulikult oli sinna visatud üks kuusk, mis jah, oleks meile ideaalselt sobinud, sest me plaanisime nagunii kõik lahti lammutada. Aga mida pole seda pole. Tühjade kätega me sealt muidugi ei lahkunud ja leidsime siiski kuusepõimiku. Vist on põimik see õige sõna. No ühesõnaga mingi pikk ja looklev kuuse värk.

Siis tulime koju ja Leenu hakkas meie jõuluehteid sortima, et mida me selle seina juures kasutame. Kas punaseid, kuldseid, musti, siniseid, hõbedasi või hoopis muud varianti. Kuna meil on aastate jooksul nii palju SHISHI ehteid kogunenud, siis oli valik raske. Ja kui aus olla, siis seda otsust me sellel hetkel ei langetanudki. Sortisime asjad värvide kaupa ära ja viisime panipaika tagasi.

Ja nüüd oleme jõudnud tänasesse päeva, kus aeg on küps, et hakata seina ehitama. Õigemini on meil ajaga ikka väga kitsas käes ja otsustasime tühistada kinoskäigu ning tegeleda seinaga. Ehk siis aeg mängib meie elus väga suurt rolli. Tahaks ju magada ka, eksole.

Ega siin väga muud polegi, kui ma näitan parem pilte, siis saate aru mis värk on.

Kõik oli juba nagu valmis, aga siis vaatasime, et see ei ole ikka päris see. Midagi on puudu aga mis? Proovisime erinevaid tooteid pildistada ja siis taipasingi, sein ise on kole. Ehk siis niiöelda originaalvärv, mis sellel plaadil oli. Aga sprei värvi meil ei olnud kohe võtta ja toas sellega ka tegutsema ei hakka.

Mõtlesime mis me mõtlesime ning siis ma taipasin. Nimelt nägin paar päeva tagasi Hedoni mänguasjade kastis suuri tänavale joonistamiseks mõeldud kriite. Äkki see on see mida vaja? Ja oligi. Ei mingit suurt pihustamist ja pintsliga mökerdamist. Kriit kätte, üles-alla ja oligi olemas! Lisaks panime kuuseokste vahele sulgi, sest igasugused munad ja ehteid ei jäänud päris see.

Nüüd olime aga seisus, kus sein on valmis, aga kuidas pildid jäävad? Egas midagi kui kuhjasime kokku hunniku erinevaid tooteid ja hakkasime proovima. Proovisime pilte teha nii telefoni kui kaameraga.

Aga teate, ma pean tunnistama, et mulle see sein siiski 100% ei meeldi. Midagi on ikka puudu. Aga ma ei suuda välja mõelda, mis see on. Või äkki ma lihtsalt olen liiga perfektsionist ja norin iseennast niisama?

Kas teie arvates on ka midagi puudu või on täitsa ilus ja jõulune fotosein?