Meelis kirjutab: miks isasid diskrimineeritakse?

Ma saan aru, et naine kannab last üheksa kuud ja on lapsele A ja O ka pärast sündi, kuid üldjuhul on lastel ka isad olemas. Ja isad tahavad ka beebsudega tegeleda. Ja näiteks mina teen seda hea meelega, seepärast panevadki mind imestama mõningad asjaolud, millega olen kokku puutunud.

– Ema läheb üksinda välja – siis esimene küsimus on, aga kus laps on. Minult ei küsita üldjuhul, et kus laps on. Ilmselge, et emaga kodus. Seega peaks olema ka üsna ilmselge, et kui Leenu üksinda väljas on, et laps on isaga kodus. Ma saan aru, et mehed on sead, aga see ei tähenda, et me kehvad lapsehoidjad oleme. Ja pealegi, ka sead kasvatavad oma põrsad kenasti üles.

– Miks on mähkimislauad naiste WCs. Okei, on kohti, kus on eraldi mähkimisruumid/lauad, tavaliselt siis inva-WC’s, aga näiteks söögikohtades on tavaliselt mähkimislauad naiste tualetis. Meeste WC’st hea kui kabiini leiad. Kus ma siis lapsel mähet vahetan kui ma olen juhuslikult temaga kahekesti? Või mida teeb üksikisa? Kus ta mähet vahetab? Tänaval? Ei vahetagi? Ma ei lähe ju naiste WCsse?

– Naised viivad end juba triipude saamise hetkel kurssi kõigega, mis teda raseduse ajal ees ootab, milliseks võib kujuneda sünnitus, mida osta, millega arvestada jne. Mehed üldjuhul mingeid raamatuid lugeda ei viitsi, mina näiteks ei viitsinud ja sain kohe ka halvakspanu osaliseks – miks sa ei lugenud? Miks sind ei huvita? Ei, ei, mitte Leenu käest, vaid teiste isade käest.

No ja mis siis nüüd teisiti on, et ma neid raamatuid ei lugenud? Mulle ikka meeldib lapsega koos olla ja temaga tegeleda. Kõik oskused lihtsalt tulevad – mähkmevahetus ja vannitamine ja krooksutamine ja kõik. Ma ei pea ju raamatust näpuga järge ajama, kuidas midagi teha. Kas see, et ma pole ühtegi raamatut lugenud teeb minust halvema isa? Omast arust mitte. Ma kuulan oma südame/hinge/alateadvuse häält ja teen nii nagu ma tunnen või õigeks pean. Ma ei leia, et ma pean kellegi teise näpunäidete järgi elama. Raamatu kirjutajad räägivad tihti sellest, kuidas on olnud neil ehk nad jutustavad oma lugu. Aga nende lugu ei pruugi ühtida minu looga. Mina olen teistsugune, mu naine on teistsugune ja mu laps on teistsugune ehk meie pere on teistsugune ja meie elame oma loos.

– Lapsepuhkusel peab olema ema – ei pea. Just rääkisime Leenuga, et kui keegi tuleks ja pakuks talle tööd, kus oleks parem palk kui minul praegu, siis ma oleks väga vabalt nõus lapsega koju jääma. Meil oleks koos nii tore.

Kas teie oleksite nõus olema lapsega kodus? Või, naised, kas teie oleksite nõus minema tööle ja jätma lapsed isaga koju? Kas ja milliste „probleemidega“ olete silmitsi seisnud (mähkmevahetus, vannitamine, riidesse panek…)? Kui tihti teilt küsitakse, kus laps on?