Meelis kirjutab: miks on inimesed nii kurjad?

Sõidan mina täna asutusse X ja nagu 8:30 ikka, siis on ummik. Seda nii kesklinnas, Ülemistes kuid loomulikult ka Mustamäel. Tiksun mina rahulikult ummikus ja hakkasin inimesi vaatama. Kõik on vihased. Okei, mitte kõik aga no 40% vähemalt. Ja seda on ikka paganama palju arvestades, et kell on alles 8:30.

Isegi bussis ollakse torssis nägudega. Rääkimata siis sellest, et autojuhid on kõik vapsee kettas. Ja mille peale? Selle peale, et ummik on. Kuigi minu jaoks ei ole see midagi üllatavat. Hommikuti ongi ummik, nagu ka kella viie ajal õhtul.

Ma saan aru, et inimesed tahavad õhtul kiirelt koju minna, et saaks koduseinte vahele ja lõõgastuda tööst ning saada ehk ka üks hea kõhutäis sooja süüa. Aga et olla närvis hommikul kell 8 on minu jaoks arusaamatu. Kohati oli tunne nagu oleks Egiptuses, kus suunatulede asemel lastakse signaali. Milleks? Ega see signaal, ei pane kedagi kaheksa autot eespool kiiremini liikuma kui fooris punane on.

Kuna oli ummik, siis jäid osad autod poole kerega ka sebrade peale seisma ja no see ajas omakorda närvi jalakäijaid. Oli ka juhus, kus kenasti keskmist näppu näidati, mille peale autojuht samaga vastas. Nagu miks? Ma saan aru, et meie tänaval siin, kus on ühesuunaline ja kui keegi mulle vastu sõidab, siis ma viskan keskmist või kerin akna alla ja küsin, et pime oled või? Aga hommikul hei asemel “f*ck you” öelda on ka pisut veider. See on ju loogiline ka jalakäija seisukohast, et see auto lootis saada peateele ning tema eesmärk ei olnud ilmselgelt ette jääda. Sellise suhtlusega oli ju rikutud korraga kahe inimese terve päeva tuju.

Lemmikud on need, kes igale poole trügivad ja ei suuda ära otsustada, kus reas nad ikkagi olla tahavad. Kord siin, kord seal… Mina lihtsalt tiksusin ja tiksusin ja jõudsin ka oma sihtkohta kohale. Hea tujuga ja puha. Okei, pigem mõtiskleva tujuga, aga kindlasti mitte ei olnud ma vihane.

Kui hea tuju on nakkav, siis sama lugu on ka halva tujuga. Lähed tööle, oled vihane, tahad end välja elada ja situd ära veel mitme inimese tuju. Nemad omakorda lähevad jällegi ja jagavad oma emotsioone ja tundeid teistega nii see paha tuju levibki – nagu viirus. Head ei sünni sellest kellelegi.

Võimalusel ma väldin neid kellaaegu kui ummikud on. Ehk siis ma kas lähen varem kohale või manageerin kuidagi nii, et ei peaks autoga sõitma. Ma ju tean, et on ummikud. Ma olen sellega arvestanud. See ei aja mind närvi, sest ma tean, et kõik venib. Kõik inimesed tahavad jõuda punkti B. See on ju nii päevast päeva, kuust kuusse ning aastast aastasse. Ma eeldan, et kõik ju aduvad seda. Võiks ju siis võtta sellise rahuliku oleku ja lihtsalt kulgeda ning mitte liialt närvitseda.

Miks ollakse üldse hommikuti kohe nii närvis? Kas tõesti on tööle jõudmine nii kellaaja pealt? Et kui kaks minutit hiljaks jääd, siis lastakse sind lahti?

Kuidas teie liikluses käitute? Või mis teid hommikul kohe närvi ajab? Kas kuidagi ilma närvi minemata ei saaks?