Ma mäletan, kui me üheksa aastat (!!!) tagasi Uue Maailmasse kolisime. Olime enne läbi käinud vähemalt üheksa „potentsiaalset“ korterit ja.. olime juba alla andmas, kuniks ma helistasin maaklerile kuulutuse peale, mis oli just üles tulnud ja mis piltide järgi oli okei. Üldse mitte meie kriteeriumitele nö vastav, aga okei. Ja sisse astudes ei läinud me poole toanigi kui vaatasime Meelisega teineteisele otsa, et jah, see on see! Meie kodu!
Täpselt samamoodi juhtus kaks nädalat tagasi kui ma Facebookis skrollides ühte korterit nägin. Ma olen viimased paar aastat suurematel üürikatel silma peal hoidnud ja kordagi pole olnud veel seda – see on see, peame kohe helistama. Oma kodu ostu panime me pausile, lihtsalt et elada päev korraga ja mitte stressata selle pärast.. Ostame siis kui Meelisel on kindel töö, kindel sissetulek ja me oleme panga jaoks nö tõsiseltvõetavad. Aega on selle kiire asjaga. Meelis kirjutas tegelikult oma kodust veel ühe loo, kus tõstis esile küsimuse, et kes seda oma kodu siis tahab? Meie endale või teie meile. Lugeda saab seda siit!
Too kuulutus oli üleval olnud tund aega. Korter oli suhteliselt sisustatud, koli ja hakka elama, hinnalt 150€ kallim kui praegune, aga poole suurem! Megasuure köögi ning elutoaga. Magamistoas suuuuuure voodiga (tšauki diivan ja kange selg! Meil on nüüd Napsie!) Absoluutselt mitte meie nö eelistatud asukohas. Otse omanikult! Meelis arvas, et see on raudselt juba läinud. Helistasime.
„Alles. Homme on mõned vaatama tulemas, kutsuksin teid ka siis..“
„A, me mõtlesime, et tuleme kohe, meil õhtu vaba..“
„Okei, mul ka, saame siis poole tunni pärast maja ees kokku..“
Kohale jõudes oli täiega ärevus sees, kas meie meeldime omanikule, kuidas tema meile tundub, kas korter on ikka nii hea kui me eeldame. Olles kiire tiiru ära teinud, nägin juba silmanurgast seda Meelise „this is it“ nägu. Panipaika vaatama minnes olime me tegelikult juba otsustanud.
„Ma saadan teile lähipäevil siis lepingu ülevaatamiseks ja kui kõik sobib..“
Kõik sobis. Juba samal õhtul sai antud digiallkirjad, makstud tagatisraha.. Kõik käis nii kiirelt, aga teadsime, et see on meie uus algus!
Tagasi koju sõites tegime väikese põike ja sõitsime hoopis minu töö juurde ja Hedoni lasteaeda, lihtsalt et vaadata, kui kaua rohkem aega kulub. Kolm minutit kauem kui praegu kesklinnast minnes. Pole probleemiraasugi!
Tänaseks oleme juba kolinud. Kõik toimus ca 10 päeva jooksul. Ehk siis me hakkasime oma vanas kodus kõike pakkima ja kastidesse ladustama. Kuigi hoidsime ka sõprade eest seda kolimist saladuses, või noh, mis saladuses, algul käis kõik nii kiirelt ja päev enne kolimist tundus imelik hakata ütlema. Mõtlesime, et lajatame siis kõigile storysse :) Kuigi vihjeid tilkus ju ka enne, lihtsalt inimesed ei osanud mõista.
Kui allkirjad olid antud, hakkasime juba pakkima ja… vlogi alustasime alles siis kui Meelis bussi tõi, et paari päeva pärast kolida, aga siit väike ülevaade meie kolimisest ja ka pisut uuest kodust.
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…
Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…