Meelis kirjutab: naised ei tohiks ropendada

Pühapäeval tuli selline välkidee, et läheks Von Krahli teatrisse mingile stand-up õhtule. Ma tegelikult olin pannud “interested” aga sinna see jäigi. Tund enne ürituse algust tuletas FB meelde, et kuule, aeg minema hakata. Ja nii ma siis kiirelt oma kodinad kokku pakkisin ja teatrisse kihutasingi.

Ma ei ole mitte kunagi varem ühelgi sellisel üritusel käinud, seega uudne kogemus minu jaoks ja läksin sinna igasuguste eelarvamusteta. No see lootus oli, et saaks naerda. Natukene isegi sai.

Kohapeal sain ma aru, et osad nimed on mingid täitsa tegijad ja suured staarid, kes esinevad lausa Nordea kontserdimajas…

Nalja sai – tõesti sai nalja, kuid üheteistkümnest esinejast suutsid mind naerma ajada kaks. Nendeks olid siis Ari Matti Mustonen ja Roger Andre. Teised olid ka toredad ja kindlasti on ka neil oma sihtrühm, kuid selleks ei olnud mina. Ma ei saa öelda, et ma istusin seal nagu tükk sügavkülmunud liha, mis ootab ülessulamist, aga no midagi erilist nad ka ei olnud. Kui su nimi mulle ikka meelde ei jäänud, siis… no ei läinud korda.

Huvitav oli taas tõdeda, et inimestele meeldib ikka roppus. Türa, putsi, vittu, nahhui, munni, pede, persse jne. Noh, täiskombo. Misiganes ropule sõnale sa suudad mõelda, siis see oli esindatud. Ja rahvas naeris, oi, kuidas naeris. Kujutan ette, kuidas pooled nendest lähevad tööle, on seal peened ning taktitundelised ja minestavad iga kuuldud “kuradi” peale mida keegi mööda minnes lausub, kuid pärast tööd nauditakse roppust täiel rinnal. Kuidagi peab ju lõõgastuma.

Naised ja stand-up

Tore, et on naisi, kes seda teevad ja et on mehi, kes neid ka enda kõrvale ja vahele lavale lubavad, aga kahjuks jäi minu silmis asi poolikuks. Naised kuidagi kadusid ära nende meeste sekka. Seega siit neile soovitus – fuck the men and go solo. Kui te olete osa bändist, siis te ei tule esile. Tehke eraldi ja ma usun, et ma ka naeraks.

Nii kurb oli vaadata kuidas paari esineja puhul rahvas ikka üldse ei läinud kaasa ja see tõmbas ka laval olija nii lukku ära, et raske on edasi minna. Miks ma seda tean, on sellepärast, et kui ma Jõuluvana teen, siis üritan ka ise aegaajalt mõne nalja visata, et ka emadel-isadel lõbus oleks. Kui rahvas naerab, siis saan, aru et okei, siit võib edasi minna ja nii ma kõnningi sellel piiril, et millist nalja võib teha ja millist mitte.

Ja vahest on ikka nii raske. Teed enda arust ilgelt hea nalja ja keegi ei naera. Teate see tõmbab tõesti mõtte nii kinni ja sealt edasi on ainult allamäge. Ma küll veel paar korda proovin, aga no kui ei õnnestu, siis ei õnnestu.

Minul on Jõuluvanana lihtne, kui asi ei toimi, siis jagan tuimalt kinke edasi ja rahu majas. Aga laval olles ei ole nii kerge peitu pugeda. Sa pead oma ajal laval ära olema. Sa pead oma naljadega edasi minema. Aga kui need ei ole naljakad ja rahvas lihtsalt istub, siis muutub see kõik veelgi halvemaks ja kui oleks võimalus, siis ilmselt jätakski asja pooleli.

Seal istudes ja vaadates tulin siiski ühele järeldusele – naistele ei sobi ropendamine. See ei ole kuidagi naljakas, kui naine räägib laval sellest kuidas ta kellegilt keppi sai ja munni imes. No ei olnud ilus kuulata. Labane oli. Täpselt nagu Leenu räägib, et temale ei meeldi anekdoodid, sest need on lihtsalt mingid maha ja taha naljad alati. Ja tegelikult nii ongi.

Nalja saab teha ka roppusteta ja tihti on see väljakutsuvam ülesanne kui teha üks räigelt ropp nali. Ma tean oma tutvusringkonnast ainult ühte naisterahvast, kellele sobib ropendamine. Aga ta on ka oma loomult selline labane ja lädra olemisega ka. See ongi tema nö thing. Teda ma lihtsalt vaatan ja kuulan, et täitsa perses, kuidas saab üks naine olla selline. Ometigi seisab ta mu ees ja ropendab rohkem, kui mina terve aasta jooksul.

Siinkohal ma loomulikult tahan kiita neid naisi, kes ikkagi tulid lavale ja esinesid, olgugi, et mehed domineerisid seda õhtut. Ma ei mõtle arvuliselt, vaid publiku reaktsiooni põhiselt. Seega lööge ennast meestest eraldi, muutke kontseptsiooni ja olge seda tehes edukad. Miks mitte edukamad kui mehed.

Üldkokkuvõttes oli tore õhtu ja ma ei kahetse, et ma läksin. Lähen kindlasti veel. Lihtsalt lootusega, et kuulen vähem roppust ja rohkem midagi päevakajalist.

Kas sa oled sattunud sellistele stand-up õhtutele? Kas selline ropendamine ongi selle žanriga kaasas käiv asi, või oli see lihtsalt selle õhtu temaatika? Naised ja ropendamine – kas sinu meelest sobib või ei sobi? Millisele stand-up üritusele soovitaksid mul veel minna?