Meelis kirjutab: paar nädalat meediata – mis juhtus?

“Aitab küll”, karjus Oskar Rannamajas kui Viktoria ning Helena ta närvi olid ajanud. Täpselt samamoodi olen mina soovinud karjuda juba viimased paar-kolm nädalat. Aga nagu öeldakse, igaüks on iseenda õnne sepp, siis olen ju mina ise see, kes teeb otsuseid, et mida ma näen ja loen. Nii sündiski minu peas otsus mille ma ka teoks tegin. Aitab küll!

Otsustasin oma veebilehitseja kiirmenüüst eemaldada Delfi ja Õhtulehe. Postimeest ei ole ma muideks lugenud sellest ajast, kui neid ajakirjanikke vallandama hakati. Elu24 ei loe ma sellest ajast kui Anu Saagim sealt lahkus. Paar lugu on vahepeal kuskil Facebookis silma hakanud, aga ütleme, et millestki erilisest ma pole ilma jäänud. Üldine mentaliteet on siiski see, et kui läks Anu, siis läks ka Elu24.

Mul on kuidagi see refleks sisse jäänud, et midagi pole nagu otseselt teha, aga samas võiks midagi teha ja siis klikid automaatselt kuhugi uudiste lehele. Aga sealt vaatab vastu mis? Äng, õud ning surm. See kindlasti kõlab jube hipilikult, aga päriselt ka ei ole mul oma ellu vaja sellist negatiivsust. Jah, ma saan aru, ma ei pea neid lugusid ju lugema, aga fakt on see, et ma ju näen pealkirja ning tihtipeale sellest piisabki. Ärge nüüd muidugi palun valesti aru saage… Mulle meeldib väga ajakirjanduslikke lugusid lugeda. Neid aga jääb aina enam vähemaks. Võimust võtab meedia. Meediat ning ajakirjandust tuleb aga tänasel päeval kindlasti lahus hoida.

Kui järjehoidjalt olid need lehed eemaldatud, siis oli aeg minna Facebooki kallale. Ma ei tea kuidas on lood teil, aga mul on küll nii, et lähed korraks Facebooki, skrollid seal minuti-kaks ning järsku avastad, et sujuvalt 30 minutit on möödas. Vahest isegi rohkem.

Esialgne plaan oli, et ma eemaldan oma uudisvoost ainult Delfi, Õhtulehe jne. Geeniuse oleks alles tahtnud jätta, aga siis mõtlesin, et kui juba minna siis suurelt.

Tulemus?

Mis on mu elus selle paari Facebookivaba nädalaga muutunud? Mis teie arvate? Enne kui edasi loete, siis mõelge korraks, et kui teie seda teeksite, siis millest te ilma jääksite? Mis teie elus muutuks?

Minu elu muutus ja seda kindlasti positiivsemas suunas. Esiteks jäi mul aega üle. See sama aeg, mille ma muidu oleks veetnud kuskil Facebookis skrollides. Selle asemel lugesin ma näiteks raamatut. Või artikleid LinkedIn’s. Kordades harivam ning kasulikum kui end läbi selle meediamüra suruda, et leida see õige artikkel, mida ma üldse sooviks lugeda.

Kui ma tahtsin kindlaid lehti lugeda, siis seda ma ka tegin. Näiteks toksisin sisse geenius.ee või turundajateliit.ee ja lugesin. Ei mingit müra. Samuti on mul Chrome pandud teemad, mis mind huvitavad ning siis ta soovitabki mulle erinevaid välismaised lehti, kus on mind paeluvatel teemadel mõni uudisnupp ilmunud.

Vähem stressi

Okei, sõna stress kõlab liiga karmilt, aga jah, sellist pinget ei ole sees või pigem närvilisust. Seda tänu sellele, et me näe uudiseid ega pealkirju, mis mind mingil moel ärritada võivad. Facebookis on selleks kindlasti inimeste kommentaarid mõne loo all, mida mulle automaatselt kuvatakse. Enam kui nädal olen ma sellest prii ning ma olen väga rahul.

Loomulikult ei saa ma kedagi sundida, aga ma siiralt soovitan teil sama teha. Eemaldage oma elust need uudiste portaalid, mis teis stressi tekitavad ja vahest ka tuju rikuvad. See ei ole seda väärt. Ajad on hetkel niigi pingelised ja kõik on nii närvilised. Seda kogesin ma just paar päeva tagasi kui mul oli “kokkupõrge” ühe politseinikuga. Ta lihtsalt oli nii kuri ja pinges, sama kehtis ka tema paarilise kohta. Ja tegelikult on mul neist kahju. Miks nad ei võiks olla kodus oma perede juures ning rõõmsalt pühi oodata? Ei, sest neid tegelikult sunnitakse tänavale minema ning olema kurjad võimuorganid. Või ongi siis võim pähe löönud.

Ma olen alati öelnud, et politsei peaks olema minu jaoks nagu turvatunne, kelle poole pöörduda, kelle poole ma tahaks pöörduda, kes võiks abi anda ja mind kaitsta, mitte ähvardada ja olema keegi, keda ma kartma peaksin. Ta võiks olla ettenäitajaks, mitte sõrmega näitajaks..

Aga kui meie elus ei oleks seda paanikat külvavat meediat ning Facebooki uudisvoogu, mis viimasel ajal on muutunud tõeliseks interneti rentslitoruks kus igaüks käib ja lihtsalt s*tub välja selle, mida sülg suhu toob, siis kas meil pole ehk pisutki parem elu?

Kuidas teile tundub: milline on tänane meedia? Kas informeeriv või pigem paanikat ja õudu külvav? Või kohati isegi eksitav? Mis muutuks teie elus kui te eemaldaks oma Facebooki uudisvoo ja rakenduse? Kas elu jääks seisma? Kas oleks rohkem stressi seetõttu, et te ei tea ja ei näe mida lähedased ning jälgitavad lehed postitavad? PS! On tõestatud, et 70% sinu jälgijatest isegi ei märka, kui peaksid sotsmeediast kaduma. Ups!