Meelis kirjutab: restoran Helk – hea, aga saaks paremini

Ma tegelikult pikalt juurdlesin selle üle, et kas teha seda postitust või mitte. Otseselt seda ju keegi tellinud ei ole ja ma ei peaks seda tegema, aga samas äkki on keegi, kes on mõelnud T1 Mall of Tallinn asuvasse restorani Helk minna, ja siis oleks ju hea seda lugeda. Konsulteerides ka oma abikaasaga, siis leidsime, et paneme ikkagi kirja. Meeldigu see siis Helk tegijatele või mitte. Ja mu eemsärk pole kedagi maha teha, vaid anda indu juurde, et saab paremini.

Esiteks ajasin ma selle koha miskipärast segamini Olaf Cafe Resto’ga. Ma ei tea miks, aga selles mõttes on see Olaf head tööd teinud, et kuigi ma ei ole mitte ühtegi T1’s asuvat restorani “laikinud,” siis ometigi jääb Olaf mulle kuidagi ette. Ja mulle see meeldib. See visuaalne pool just. Söömas ma ei ole seal käinud. Ju on selle segiajamise taga heledad toonid, mida Eestis väga tihti ei kohta. Seega kiitus agentuurile Refleks Design, kes sellise visuaali neile loonud on. Aga see selleks.

Restorani Helk läksin ma pühapäevasel päeval ca kella ühe paiku. Enne seda olime lapsega koos vaadanud ära uue Lotte multika. Ega me muidu ei oleks sinna läinudki, kui meid ei ole informeeritud, et kinopileti ettenäitamisel saab Helk’ist tasuta jäätise. No ja kuidas ma siis saan lapsele seda keelata.

Nüüd siis jõuame lõpuks selle kogemuseni

Restoran ise on ilus ja heledates toonides ning tegelikkuses võib paraleeli tõmmata Komeediga, mis asub Solarises. Mis minu jaoks aga suurimaks müügiargumendiks osutus, oli Lotteteemaline mänguväljak. Ja selles mõttes ongi see koht ideaalne just lapsevanematele. Võtad oma söögi ja joogi, istud laua taga, vaatad ilusat vaadet linnale…

… samal ajal kui laps mängib, saad teda ka silmanurgast piiluda ja tundubki kõik päris ideaalilähedane. Samas kui sulle lapsed ei meeldi või sooviksid neist pausi teha, siis on mänguala kenasti suuremat sorti seinaga eraldatud, et saaksid kisavabalt aega veeta. Seega on seal justkui kõigele mõeldud.

Menüü on selles mõttes väike ning suuri dilemmasid ei tohiks tekkida. Mul mõnikord on tunne, et kui menüü on paks nagu “Tõde ja Õigus”, siis muudab see otsustamise nii keeruliseks.

Endale võtsin ma karjase piruka, kalja ning Hedonile Bruno kalasaagi ehk siis friikad ja kalapulgad.

Kuidas see kuivanud ketsup sinna salvrätikule sai ma ei oska öelda

Toit oli täiesti okei, kuid ei midagi erilist. Samas mida erilist ma peaks karjase pirukast ootamagi, eksole. A vot Hedoni kaks kalapulka olid küll head. Need ei olnud mingid poe kalapulgad vaid ikka päris kalast tehtud. Kuna ma teadsin, et ta neid nagunii ei söö, siis lasin aga hea maitsta.

Nüüd aga jõuame teeninduseni ja vot, see on koht, mis on selle koha kõige suurem miinus. Ja mitte lihtsalt miinus, vaid lausa mitme miinusega miinus.

Olen ka ise HoReCa sektoris teenindajana töötanud ja tean millised on klientide ning ka restorani ootused ühe teenindaja suhtes. Ilmselt on tegemist nii uue kohaga, et teenindavale personalile ei ole veel selgeks tehtud, millised on ootused ja lootused. Või kui neid ka on, siis täidetud need ei saanud.

Alustame sellest, et minnes ise oma jäätise järgi, siis leti taga askeldas kolm inimest. Üks küsis siis minult pärast mitme minutilist seismist, et mida ma soovin. Ütlesin, et sooviks Lotte pileti eest kahte jäätist. “Ja kohe” kõlas vastuseks. Ootasin veel mitu minutit. Siis tuli tagasi see teenindaja, kes algselt mu poole päärdus ja küsis, et kas ma olen oma jäätised saanud. Ei olnud. “Selge” vastas tema ja läks uuesti minema. Okeiii… Seisin seal edasi ja no veel pärast paari minutilist seismist saime oma jäätised. Muidugi suutsin ma veel teenindaja korraks segadusse ajada sellega, et ma soovisin kahe jäätise kogust ühte topsi saada. Aga no vähemalt saime kätte.

Just see teeninduse pool ongi Helk’is ikka väga poolik. Toon siis mõningaid näiteid.

Tellin mina söögi ja kalja ära – teenindaja nr1 lahkub. Natukese aja pärast tuleb teenindaja nr2  küsima, et mida ma soovin. Ütlesin, et tellisin juba. Siis toob teenindaja nr1 mulle kalja. Mõne minuti möödudes tuleb kaljaga ka teenindaja nr2. Seisab teine nii nõutult minu laua juures ja ei oska selle kaljaga enam midagi peale hakata.

Toitu ootasin ma muidu ca 35 minutit. Aga ma annan selle andeks, sest oli pühapäev ja kiire aeg, sest rahvast oli tavalisest rohkem. Ehk siis kõik need seitse lauda, mis minu poolel asusid oli emasid-isasid täis. Ehk siis seitset lauda teenindas korraga kolm teenindajat, kes sellega tegelt hakkama ei saanud.

Vähe sätitum pilt kah!

Suurimaks probleemiks oligi see, et teenindajatel oli “ala” jaotamata. Kõik jooksid kõikjale ja tegid kõike. Ja sedasi see kaos tekkiski. Veel näited.

Lauast nr 1 lahkusid inimesed. Juba tulid asemele uued ja laud oli koristamata. Natukese aja pärast saabus teenindaja arve ja makseterminaliga ning ulatas selle uuele inimesele. Mees seletas, et me oleme uued ja sooviks alles süüa tellida. Teenindaja taaskord omadega erroris. Mida teha ja mida öelda või kuidas käituda.

Lauast nr 2 sooviti arvet. Arve toodi, kuid klient ütles, et see latte mis siin kirjas on, seda meile toodud ei ole. Ja siis tuli küsimus mille peale ma haarasin peast kinni. Ehk siis teenindaja küsis: “Aga mis me siis nüüd teeme?” Päriselt? Päriselt sa küsisid just seda? Kuidas kõlaks, et pakuks ise lahendused välja, et kas soovite ma toon kohe teile selle kohvi nüüd või panen take-away topsi. Lastele väike jäätis ootamise eest…

Mina istusin oma lauas ja minuga ühines hiljem ka Eveliis, kes võttis ÜHE tassi kohvi. Tuleb teenindaja ja ma seletan, et sooviks arvet ja maksame eraldi. Tuleb teenindaja terminal käes ja avastab alles lauas olles, et oih, ma ikkagi panin kõik kokku. Reaalselt sul oli vaja ÜKS kohv eraldi arvele panna. You had one job – ONE!

Ma ei tea mis vahepeal juhtus, aga kui ennist oli laste mänguväljak valgustatud, siis mingil hetkel oli see pime. Mainisin ka teenindajale, et äkki paneks tuled tagasi põlema. Aga selle peale isegi midagi ei vastatud, vaid keerati ots ringi ja mindi ära. Tuld loomulikult keegi põlema ei pannud.

Laua juurde nr 3 läks teenindaja ja küsis, et kas te olete lõpetamas ja kas ma võin nõud ära viia? Vastuseks kõlas jah, ning sooviti ka kaardiga arvet maksta. Teenindaja keeras otsa ringi ja läks kandikut tooma. Kõndis, aga siis taipas, et unustas terminali maha. Läks tagasi ja krabas selle kaasa. Jõudis lauani ja tegeles maksmisega. Aga siis oli jama majas. Kandik oli nüüd musti nõusid täis ja terminali ei saanud enam kuhugi toetada. Kuigi ta oleks võinud juba kohe alguses kandiku järele minnes kaasa võtta kausi või mingigi nõude koguse, sest oli ilmselge, et see kogu ei mahu kõik ühe korraga kandikule. Aga no õnneks taipas ta terminali praetaldriku peale panna. Hiljem pidi ta seda alust küll kastmest puhtaks nühkima aga see selleks. Vähemalt sai arve makstud ja nõud viidud. Kuigi ka arve peal oli midagi valesti, sest see naine käis veel leti ääres sellega jagelemas.

Ja neid näiteid jagub veel ja veel ja veel. Lühidalt võib kokkuvõtta sellega, et teenindajatel puudus süsteem. Puudus jaotus, et sina teed seda ja seda ning sinule kuuluvad need ja need lauad. Kolm teenindajat seitsme laua peale on ikka priiskamine. Ja nagu näha oli, siis ka kaos omaette.

Restoran ise oli ilus ja meeldiv, soola ja pipraveskeid küll kõikjal laudades ei olnud, aga õnneks inimesed jagasid ning olid lahked. Lapsed said mängida samal ajal kui emad-isad sõid. Selles suhtes oli kõik vinks-vonks. Kas ma lähen tagasi? Kindlasti. Kasvõi ainult selle pärast, et vaadata kuidas on teenindus muutunud.

Ehk siis koht oli ilus ja hea, aga on palju asju mida saaks paremini. Kuid kuna koht on alles avatud, siis anname andeks, sest eks iga algus ole raske.

Samal teemal

29 Comments

  1. Ise aastaid teenindajana julgen öelda, et just sinusugused kritiseerivad kliendid ajavad kopsu üle maksa. Miks see postitus vajalik oli? Uus koht, uued töötajad, segadus, jah, aga selle asemel, et kodus postitus kirjutada kohast, miks mitte koha peal otse oma tagasiside jätta? Oma head soovitused anda ja paar nippi UUTELE teenindajatele oleks palju ausam kui see, et koju jõudes vinguv postitus kirja panna. Vastik! Ma ei tea mis teiega lahti on, aga viimasel ajal blogi… kibestunud inimeste maik on suus. Kirjutage millestki toredast vahelduseks, positiivses mõttes :)

    1. Leenu: Äkki me elus polegi midagi toredat? :D Ühtlasi, näete teie vingu seal, kus seda mu meelest pole. Siin postituses ei vingund Meelis poole sõnagagi, jagas oma kogemust, ütles, mida saaks paremini teha jne.

      1. See postitus nüüd küll mingi vingumine ei ole. Kui asjad olid just nii, nagu kirjeldatud, siis oli ikka olukord väga hull. Selline teenindajate saamatus ei ole normaalne.
        Olen ka ise nooremana klienditeenindaja olnud- see ei ole keeruline töö (sellepärast söögikohtadesse võetaksegi gümnaasiuminoori) ja selline hulk vigu on andeksandmatu.
        Uued töötajad? Kas tegu on ullikestega, kes ei saa aru, kuidas lauad jagatakse, kuidas tellitud asjad ja arve meelde jäetakse (koos/eraldi maksmine) jne? Pole ju mingi tuumateadus.
        Asjad tehakse endale selgeks enne tööleasumist ja kui Meelis ei sattunud sinna just selle söögikoha avamise päeva esimesel tunnil (ilmselt ei sattunud), siis pole teenindajate rumalusele ja pohhuismile mingit õigustust. Mind ajaks ka täiega kettasse lause- Aga mis me nüüd teeme?- Kas klient peab lahenduse leidma? Teenindaja asi on lahendus välja mõelda, viga parandada ja kliendi ees vabandada.

        Eesti teeninduskultuur on niigi allpool igasugust arvestust ja hea on teada, millistest kohtadest tasub eriti suure kaarega mööda käia.

        1. Kindlasti pole ma seda meelt, et hoidke sealt eemale. Aga võtke teadmiseks, et võib aega minna ja arusaamatusi tekkida. Uus koht, anname andeks :) Pigem oligi selleks, et nad loeks ja õpiks. Ja see kui ma mingi teenindajaga seal oleks hakanud seletama, ma oleks ta päeva ära rikkund ja oleks veel hullem olnud :)

          1. Tegin ise just ühe toitlustuskoha teeninduskvaliteedi analüüsi ning Meelis jutust loen väga palju tuttavlikku välja. Eestis on tegelikult väga heal tasemel teenindus kuid korraliku koolituseta töötajad jäävad pigem kergemini silma. Heaks klienditeenindajaks ei sünnita vaid õpitakse- ja konstruktiivne kriitika aitab seda teha. Inimesed ei tohi kriitikat võtta ründamisene vaid peaks noppima sealt välja info, mismoodi ennast parendada.
            Teeninduskultuur on omaette mõttelaad ning ettevõtete personaliosakond peab suunama piisavalt ressursse töötajate koolituse, sest tihtipeale tulevad noored teenindajad otse keskkoolist ning neil puudub aluspõhi sellistest asjadest. Klienditeenindus ei ole lihtne töö ja et seda hästi teha nõuab palju pingutust ja pidevalt enesearendust.
            Mina kui klient soovib tunda restorani külastades, et ma olen sinna väga oodatud ning teenindaja naudib oma tööd.
            Kuid samuti nagu jagatakse negatiivseid kogemusi tuleks ka häid teenindajaid kiita ja tunnustada- nii tööandja kui ka klientide poolt.

    2. See polnud absoluutselt vinguv postitus, jagas oma kogemust lihtsalt. Mis kasu oleks olnud, kui kohapeal oleks midagi öelnud? Niigi olid teenindajad nagu peata kanad ju?! Igast asjast vingumist välja lugeda on ka nagu imelik. Ise oled alati kõigega nõus ja rahul w?

    3. Omaniku asi on oma töötajaid koolitada, mitte külastajate. Kui omanik hoiab raha kokku sellega, et mitte ühtegi kogemustega teenindajat ei palka, siis juhtuvadki sellised päevad, kui mitte keegi head teenindust ei saa. Lastel jookseb teenindades juhe kokku ja pole kedagi, kes selle lahti harutaks.

      See pole nende teenindajate süü, sest isegi saali tsoonideks jagamine pole verinoorele kogemuseta inimesele iseenesestmõistetav. Täieti juhtkonna tegemata jätmine.

    4. Kessu vist ise töötab seal ja solvus. Kessu, Eestis õnneks on sõnavabadus. Usu mind, sa oleksid pidanud seda veel nõmedamaks, kui keegi tuleks sulle seal otse nina alla midagi seletama.

      Minu meelest ka hea postitus ja ei ole kibestunud üldse. Ma pole horecas kunagi töötanud, jaes ka mitte, ma kujutan ainult ette, kui raske võib olla, aga postitus ju ise oli aus ja meeleolukas

    5. Ise aastaid teenindajana töötanud, julgen öelda, et just sellised teenindajad ajavad kopsu üle maksa :D Nii ise kuskil söömas käies kui ka selliste organiseerimatutega koos töötades. Siis on vaja nende eest töö ära teha või nende tagant koguaaeg lappida midagi. Loomulikult teenindaja on inimene, hästi seda tööd teha ongi raske ja kliendi seisukohast tundubki kõik nii lihtne ja loogiline. Aga kui reageerimine on aeglane ja loogiline mõtlemine ei tule iseenesest, siis jooksebki kõik ülepea.

      Mina isiklikult (oma isiksuse seisukohast) ei taluks seda, et klient tuleb mind õpetama. Mõni sõbralik ja KONSTRUKTIIVNE kommentaar on aga teretulnud . Samas tean, kui sitt variant on see, kui klient kaebab tagaselja ja siis saab kogu kollektiiv vastu päid ja jalgu. Aga antud sissekanne lõppes positiivse noodiga, seega loodan, et keegi selle eest sõimata ei saa :)

  2. Minu arust just väga hea ja asjalik postitus ja oma arvamus avaldamine mingite asjade kohta pole vingumine. Kessu arvates siis teatri- ja kunstikriitikud on ka lihtsalt kibestunud vingujad? :D

  3. Mina olin ka seal kohvikus ja tead, mitte keegi (ka need, kellega need segadused juhtusid) ei olnud kritiseeriv ega pahatahtlik, ENT muigama ajas see küll, kuidas tekkis juba sportlik hasart, et mis siis nüüd viltu läheb. Teenindajad olid sõbralikud, aga soperdasid tõesti palju. Kui see siin polegi tagasiside, siis mis on? Iga kriitika ei ole vingumine ja oma “masendava elu väljaelamine või vana hea klassikaline kadedus.

  4. Minu arust just väga hea ja asjalik postitus. Oli huvitav lugeda ja olles ise ka Meelise taoline inimene, oleks ma sammuti sellest kirjutanud ja hiljem neile lingi saatnud.
    Kui sina ei näe probleemi, ei tähenda see, et see mind ei häiriks ;)

  5. Selles konkreetes postituses nägin mina küll pigem konstruktiivset kriitikat mitte tühja vingu. Ja pigem tekkis huvi ka ise sinna sööma minna.

  6. tänud hoiatuse eest! tean eemale hoida. Niigi käime harva väljas ja ei viitsiks taluda mingite saamatute väristamist.

  7. Kui nende Facebooki hinnanguid lugeda, siis iga kolmas laidab teenindust eri nurga alt. Tundub, et seal kohas ei loeta ega õpita midagi.

  8. Kuigi ma alati teie seisukohtadega ei nõustu, siis seda postitust vingumiseks ei pea ja kriitika on igati õigustatud. Olen ise ka teenindajana töötanud ja eks ikka tuli ette olukordi, kus toit läks valesse lauda või ununes arve viia, aga selline segapuder on küll lubamatu. Isegi kui on uus söögikoht, siis oleks ikka väga rumal mõte ainult töökogemuseta teenindajaid palgata, nagu siit postitusest paistab. Kogemusega teenindajad, olgu koht nii uus kui tahes, peaksid ikka oskama omavahel paremini suhelda ja mingi süsteemi luua. Loodan, et postitus jõuab antud koha omanikuni, sest sellise suhtumisega töötajatega nad kaua seda kohta edasi ei vea.

  9. Minule jäi just mulje, et inimene käib restoranis ja jälgib kulli pilgug, kes mida teeb ja kuhu läheb. Kas mindi sööma või arvamuspostituse jaoks materjali koguma. Kui viimane variant, siis oleksin oodanud ka vastavat märget. Üldsegi mitte pahatahtlikult, lihtsalt mulle endale on võõras selline jälgimine.

  10. Väga hea, et selliseid arvustusi lugeda saab. Olen ka ise väljas sööja ja proovin meeleldi erinevaid kohti ja minu arvamuste pagas Tallinna söögikohtadest on suur :) jah, olen ka igasugust teenindust saanud. Laias laastus- teenindus on keskpärane, paljudes kohtades kehv. Tööle võetakse täiesti kogemusteta lapsi, kel puudub igasugune väljaõpe. Menüüd ei tunta, mälu pole, arvutada ei oska. Teenindajad vahetuvad iga nädal, väga kurb, kuid see mõjutab kvaliteeti. Saan aru, et meil on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Restoranide omanikud pole ka huvitatud heade teenindajate hoidmisest ja normaalset palka neile ei maksta. Sellest need probleemid. Kui on avatud uus koht, on kulutused tehtud – ilus interjöör, ilusad nõud, toidud hàsti serveeritud jne aga teenindajad alla arvestust, nii, et arenguruumi on. Ootan ka edaspidi arvustusi, kuhu minna ja kus oli hea.

    1. Kusjuures ma lugesin su kommentaari ja juba poole peal tahtsin vastata, et kui makstaks, siis ka püsiks rahvas ja teenindus oleks parem. Kolme euro eest ei viitsigi keegi pingutada. Ma mäletan, kui ma omal ajal läksin hotelli tööle, keskmine palk oli toona vist 40krooni tund, me saime 55 ja tõesti.. tundsin kuidas meie hotelli teenindus oli teistest peajagu üle. Sa said head palka, see motiveeris :)

  11. Mul pigem selline küsimus, et kas karjusepirukas oli ikka lambahakklihaga? Ma olen vahepeal saanud seda ka veisehakklihaga, mis on ikka ülisuur pettumus olnud.

  12. Väga hea ja asjalik postitus. Ega halb teenindus muudab ka head toitu kehvaks. Ja midagi ei aja rohkem närvi kui vale arve ja tühja ootamine

  13. Meelis ei ole just õige inimene kommenteerima teeninduse kvaliteeti.
    Fotograaf, kes pildistab firma jõulupidusid võiks olla viisakas. Sellist ohkimist, nähvamist ja solvamist ei ole ma kunagi kuulnud ühegi fotograafi suust.
    Olime ise seltskonnaga ootamas ja nägime kuidas ta teistega suhtles ja selle peale ise ei soovinud enam pildile jääda.
    Ja ei, need polnud sõbralikud soovitused, et kuidas pilt võiks parem välja tulla, vaid tõsiselt ebaviisakas suhtlus. Tegu küll mitu aastat vana kogemusega, aga tuli meelde seda teksti lugedes.
    Enne tasuks ise õppida elementaarset viisakust ja siis teisi kritiseerida.

    1. No aga Meelis ei pildista enam ammu firmapidusid. Ja ilmselt oli see siis depressioonihiilgeaegadel, niiet anname andeks! Tema nt tundiski, et pole tema teema, enam ei tee. Aitab küll :)

  14. Olen seal käinud ühe korra ja iga kell läheks tagasi. Üks väheseid kohti,kus laps saab mängida ja ise rahulikult head sööki süüa ja lapsel silma peal hoida. Meie käigu ajal oli meil üks teenindaja,kes oli veidi ohmu aga toidud ja joogid saime kiirelt ja ilma probleemideta. Menüü oli hea ja toit maitsev, eriti veel laste kanaburgerid mis olid hea suurusega.
    Mis mind hämmastas on,et sa käid lapsega söömas ja veedad terve aja teiste vestlusi pealt kuulates? Peab ikka inimesel igav olema. Lauad ei asu seal nii lähedal,et sa kõiki vestlusi kuuleks,kui inimesed just väga kõvasti ei räägi. No lihtsalt väga imelik minu meelest ja täiesti pointless arvustus. Mis kasu sellest on? Et manager loeb TEIE blogi ja kohe muudetakse süsteeme ja tehakse koolitusi? Natuke palju arvad endast.

Comments are closed.