Meelis kirjutab: sefiirid, Saaremaa ja palju purjus naisi!

Olgugi, et ametlikult algab nädalavahetus reedeti, siis meie oma kiskus eriti magusaks juba neljapäeval. Nimelt helistas mulle “kuller”, kes nagu ikka küsis, et kas olen kodus ja tahab ühe saadetise tuua. “Kulleriks” osutus Ženja Fokin, kes tõi meile Laima sefiire. Meenus tõesti, et Tais olles me põgusalt peatusime sellel teemal ja ma kiitsin šokolaadiglasuuris sefiire ja ka mustikat. Ma tegelikult väga tihti sefiiri ei tarbi, aga kui, siis kindlasti Laima omasid.

Pakist rohkem tähelepanu sai loomulikult Ženja mantel ja kell. Ja olgem ausad see oli ka seda tähelepanu väärt, sest sellist Eesti kaubandusvõrgustikust väga ei leia. Väidetavalt on see super-vintage ehk pärineb aastast 1958.

Kuna me ise pidime kohe järgmisel päeval ära minema, siis mõtlesime, et anname kogu selle sefiirilaadungi oma lugejatele ära. Mõeldud tehtud.

Reedel oli naistepäev ja siis ei olnud mõtet sotsiaalmeediasse oma nägu näidatagi, sest see oli ainult õnnelike naiste ja lillede pilte täis. Seega panin ma end pausile juba kella kümnest, sest no mida ma vahin neid lilli ja naisi – üks ilusam kui teine.

Toimetasin koos Hedoniga hoopis kodus ja olin kasulik. Panime pesu pessu, koristasime ja vaatasime videosid. Mingi hetk aga vaatasime, et opaaa – Saaremaale tuleb hakata sõitma. Kohvrid olid meil juba eelmisel päeval kokku pakitud ja polnudki muud teha, kui viimased pudinad sinna peale visata ja sadamasse kimada.

Seekord oli siis mul elus kolmas kord kui ma Saaremaale läksin. Esimest korda olin seal mingi 12 aastat tagasi miskitel suvepäevadel ning siis 2017/2018 aastavahetuse. Olime eelmisel korral Rüütli Spas ning seda ka sellel korral. Ma saan aru, et on ka uhkemaid kohti, aga kui lapsega minna, siis see koht on ideaalne. Seal on neile bassein, liutoru ning isegi mängutuba. Saad näiteks rahulikult restoranis süüa ja laps tiksub samal ajal mängutoas. No kui ideaalne see olla saab. Ja meie Hedon käis juba eelmisel korral ise edasi-tagasi resto ja mängutoa vahet.

Mida me siis Saaremaal tegime? Mis plaan oli?

Tegelikult meil ei olnudki mitte mingisugust plaani. Aga pärast seda kui me Facebooki ja Instagrami panime, et liigume saarde ja pakkuge mida teha, siis hakkas tegevusplaan täitsa ilmet võtma. Saabudes oli meil kõikidel selline nälg, et läksime hotelli asemel kohe sööma. Kohaks valisime soovituse põhjal Classic kohviku. Leenu kirjutas küll toidukohtadest pikemalt, kuid kiirelt ütlen ära, et minule see meeldis. Kohe väga meeldis. Võib-olla oli asi ka selles, et mul oli meeletu nälg, aga no toidud olid tõesti head. Ja see koht ise ka oli väga ilus. Väljast vaatasid, et möööh pole midagi erilist, aga sisse astudes avanes hoopis teine vaatepilt. Minu poolt hindeks 9/10’st.

Siis aga selgus, et samal nädalavahetus toimub mingi suuremat sorti üritus kus peategeleaseks on šampanja. Olgugi, et me ei ole teab mis šampa sõbrad, siis otsustasime ka sinna minna. Aga see oli alles laupäeval.

Reedene õhtu oli selles mõttes vaikne, et tiksusime hotellis ning basseinis. Loomulikult tekitas see taaskord nälga ja jälle suundusime me soovituste peale sööma. Kohta nimega Chameleon. Leenu kirjutas ka sellest pikemalt, aga no issand, milline pettumus. Selle koha ainukene pluss oli lastele mõeldud mängunurk. Toidud oli alla keskmise ja minu poolt hindeks 3/10’st. Kohv oli ok.

Olles kehvast toidust pettumuse lainel, loivasime tagasi ja panime sauna kütte. Hedon muidu saunas ei käi, aga Saaremaal küll sobib. Minuga on muideks täpselt sama lugu. Okei, kuskil aurusaunas käin, aga leilisaunast hoian kaarega eemale. Rüütli Spa’s on aga teine asi. Ja ega seal midagi erilist rohkem polnudki.

Leilitasime ja mina mässasin Hoia kohvikoorijaga (mille Leenu oli ettenägelikult kotti pistnud) ning tundsin elust mõnu. Selline rahulik ja lõõgastav olemine. Hedon oli loomulikult basseinis möllamisest ja saunas käigust väsinud ja kustus üpriski kiiresti. Meil Leenuga und ei olnud ning otsustasime hoopiski väikese live-sutsaka teha. Ja no meie sutsakad on ikkagi alati minimaalselt tunnised. Võiks ju teha tihedamalt ja lühemalt, aga ei – meie teeme harva ja pikalt. Jutud lugejatega tehtud ja maasikad söödud, kobisime ka meie magama.

Kuigi oli laupäeva ja niiöelda puhkus siis kell 6.40 ärkasin ma üles ja enam magama ei jäänudki. Mida siis teha? Õnneks on Rüütlis olemas ka jõusaal ja just sinna ma oma sammud seadsingi. Leenu ning Hedon hakkasid samal ajal vaikselt virguma ning tulid mulle seltsi.

Kuna tegemist oli ikkagi sellise puhkuselaadse asjaga, ei olnud meil mitte kuhugile kiiret. Lihtsalt jokutadki igal pool. Sööd, jood, jutustad jne. Alles kella kümne ajal läksime hotellist välja, sest oli plaan minna Arensburgi Spa’sse. Tundus selline fancy ja mõtlesime, et no lähme vaatame üle. Aga see ei olnud siiski see, mida ma lootsin või ootasin. See ei olnud paha selles mõttes, aga lihtsalt mina ja Hedon ei sobinud sinna. Tegemist on siiski kohaga, kuhu on oodatud paarid vanuses 30+ ja seda tegelikult ilma lasteta. Loomulikult ei viska teid keegi lastega välja, aga no seal olles saad sa aru, et see on pigem mõeldud romantilisteks nädalavahetusteks. Laps ja romantika ei käi aga käsikäes nagu enamus meist ilmselt ka kogenud on. Hedonil oli seal sellest kõigest hoolimata tore olla ja poolteisttundi läks suhteliselt kiiresti.

Käes oli lõuna ning esile kerkis vana hea teema – kuhu sööma minna. Kuid kus nälg näpistamas, siis restoran ligidal. Koht, mis meie minnes oli mõeldud hommikusöögiks oli imelisel kombel transformeerunud Lounge Muusa’ks. Taaskord saate te sellest lugeda Leenu postitusest aga mina annan kiire hinnangu, milleks on  9/10’st.

Kõht täis söödud, siirdusime tagasi hotelli, sest lastel oli uneaeg. Juhtus muidugi see, mis tihti juhtub, ehk siis last magama pannes kustusime ka ise ära. Kuid sellest polnud üldse hullu, arvestades et mina ärkasin ju 6.40. Seega väike tudu kulus marjaks ära.

Pärast uinakut läksin koos Hedoniga taaskord basseini alasse möllama. Või noh, mina istusin basseini äärel ja tema hullas ja jooksis ning möllas. Oleks võind mingi raamatu kaasa võtta mida lugeda, sest no vahepeal oli ikka päris igav. Hea meel, et ta juba nii suur on, et igal sammul kõrval ei pea käima. See muidugi ei tähenda, et ma teda üksi sinna jätaks.

Kuna eelmine õhtu oli meie õhtusöök kergelt öeldes pettumus, siis otsustas Leenu, et sööme hoopiski Rüütli Spa’s. Nimelt pakutakse seal ka buffet stiilis õhtusööki. Maksis vist 12 eur nägu. Muideks eelmise õhutl oli meie arve nelja täiskasvanu ja kahe lapse peale 74 eurot. Seega tuli soodsam see buffet soetada.

Siis saabus meie juurde aga külaline mandrilt, kes meid šampuse festivalile kaasa kutsus. Plaan oli sinna minna jah, aga seda selline umbes kaheksa ajal, kuid kärsitu külalise utsitusel läksime sinna juba seitsme aegu. Ja hea oli et läksime, sest rahvast oli seal palju ning veelgi rohkem oli šampuse pakkujaid. Polnudki muud teha, kui pokaal kätte võtta ja laua juurest laua juurde liikuda ning erinevaid kihisevaid proovida.

Õnneks oli seal ka meie lemmik Peenjoogivabrik Nudist, kes olid kaasa võtnud nii Rabarbra, kui ka minu lemmiku Princessa. Ning uue joogina oli letile pandud ka Diana, mis on siis tegelikkuses vaarikaga vahuvein.

Pakkujaid oli lihtsalt nii palju, et me ei jõudnudki kõiki proovida. Esiteks oleks me ülikiiresti purju jäänud ja teiseks selline segamini joomine oleks hommikul ilmselt väga kehva enesetunde tekitanud. Seega lolliks ei läinud ja olime tagasihoidlikud degusteerijad. Kuid nägime ka palju mitte nii tagashoidlikke naisi, kes olid juba kell kaheksa üpriski väsinud olekuga.

Võtsime oma Rabarbra, Princessa ja Diana lauda ning veetsime toredalt aega inimestega, keda me elu sees polnud näinud. Ja teate mis – tore oli. Täiega tore. Need inimesed olid kohe teistmoodi. Üldiselt Leenu ei ole selline, et istub kuhugi lauda ja hakkab võõrastega jutustama, ent ometigi sellel korral see juhtus. Ta rääkis kõigiga ja tal oli ka kõigiga midagi rääkida. Mingi naisega arutasid nad austrite teemal, mingi mehega cava ja prosecco erinevustest.. Ilmselt oli asi ka kihisevas, mis tal mingi “piiri” eest võttis. Kihisevat tarbiti seal ikka ohtralt, sest vetsu järjekorras seistes oli nii mõnigi daam püsti just tänu seinale enda kõrval.

Väike fun fact oli ka see, et kuna tegemist oli sega vetsuga ja järjekorrad pikad, oli mul aega kuulata mida pisut purjakil neiud ka omavahel vestlevad. Ohh, jeesus! Ilmselt kahetseks nii mõnigi seda mida nad seal ütlesid, kui neil see vaid meeles oleks.

Viibisime üritusel vist kuskil südaööni ja liikusime minu õhutusel hotelli tagasi, kuna ma teadsin ei järgmisel hommikul on laevale sõit ja peaks enam vähem vinks-vonks olema. Kui me oleks aga edasi jäänud, siis kes teab mis saanud oleks.

Pühapäeval polnudki muud kui äratus, hommikusöök ning autosse ja praami peale. Õnneks tulime sellise varasemaga, et pole suurt liiklust ja tagasisõit sujuks rahulikult, mitte kuskil autokolonnis tiksudes. Linna jõudes käisime poes ning ostsime uueks nädalaks toidud ära ning Leenu hakkas jälle kokkama.

Selline klassikaline ja suhteliselt pühapäevane lõpp meie rahulikule nädalavahetusele. Muideks, Leenu bronnis meile uue spa külastuse ka juba ära. Aga seekord võtame suuna hoopiski Ida-Virumaa poole, sest peatume Toila Spa’s. Ei oska midagi oodata või mõelda, sest pole kunagi käinud. Kes on käinud Toilas, siis võib kogemusi jagada.

Mis aga puudutab Saaremaad, siis minule väga meeldis. Nagu ma ei mõtle konkreetselt nädalavahetust vaid üleüldiselt Saaremaad ennast. Rahulik, aga samas siiski kõik on käe-jala juures. Koli või sinna. Lihtsalt jah, töö mõttes pole seal vist väga midagi teha. Samas kui on tahe, küll oleks siis ka võimalus.

Minu poolt hetkel kõik! Tsau! Okei kui küsimusi on, siis jätke kommentaaridesse!