Meelise turundusminutid: kuidas käituda kui mõjuisik sind üle laseb?

See lugu on lugemiseks rohkem turundus- ja reklaamivaldkonna inimestele, aga miks mitte kõigile keda huvitab blogimaailma (influencerturunduse) telgitagune. Kuna meie töö eeldab ka ise erinevate mõjuisikutega koostööde tegemist, siis tuleb jätkuvalt ette, et tööd jäetakse tegemata või klient lastakse nö üle. Ja seda olenemata sellest, et me elame Eestis, mis on väike nagu konnatiik ja kõik levib helikiirusel.

Ma ei räägi siin ainult endast, vaid ka kuuldud lugudest. See pole mingi ühekordne juhus. See tähendab siis seda, et kui üks mõjuisik on kellegi üle lasknud, jõuab see üsna pea ka teiste turundajate või influencerite kõrvu ja siis ongi see seis, kus teised nö kannatavad kellegi tegemata töö pärast, sest mõjuisikutes ollakse pettunud ja uusi ei julgeta kasutada. Mõnel harval juhul levivad ka samasugused kuuldused klientide kohta ja mõjuisikud loovad endale pildi või eelarvamuse, kas minna koostööga edasi või ei.

Mul endal oli hiljaaegu kogemus, kus leppisin kokku koostöö mõjuisiku kahes kanalis, aga tehtud sai vaid üks. Hakkasin siis uurima, et millised mu õigused üldse on kui meil lepingut ei ole.

Siinkohal olgu öeldud, et Eestis ei ole lepingud firmade ja mõjusikute vahel väga levinud. Miks? Kahjuks ei oska ma seda nii täpselt öelda. Ilmselt on asi Eestis ja selle väiksuses. Oleme ju selles mõttes kõik sõbrad või vähemalt tuttavad. Meie isiklikult oleme aastate jooksul jõudnud aina enam lepingute sõlmimise juurde ja seda just seepärast et kindlustada mõlema poole huvid ja samuti kohustused.

Kuidas saaks firma hea seista selle eest, et mõjuisik tellitud töö ka ellu viiks ning mida teha sellisel juhul, kui ikkagi kokkulepetest kinni ei peeta?

Pöördusin oma “ülelaskmiste” murega Soraineni advokaadibüroo poole. Minu küsimustele vastas Soraineni advokaadibüroo advokaat Kirsi Johanna Koistinen, kes on konkurentsiõiguse- ja tururegulatsiooni töörühma liige. Oma töös puutub ta palju kokku kaubanduse, reklaami ja tarbijakaitsega seonduvate küsimustega. Lisaks nõustab ta kliente ka andmekaitse ja tehnoloogia, meedia- ja telekommunikatsiooni valdkonnas.

Kui koostöö ei ole läinud just kõige sujuvamalt ja on aeg hakata “asitõendeid” koguma, siis kas selleks on ka Facebooki või Instagrami chat või sobib ainult emaili teel kirja pandu?

Jah – ka chat vestlus võib kvalifitseeruda lepinguks. Veebis kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepped on üldjuhul endiselt õiguslikult kvalifitseeritavad lepinguteks, mistõttu tuleks teada selliste kokkulepetega kaasnevaid riske. Kirjalike lepingute sõlmimine on parim viis kindlustamaks, et osapooled peavad omalt poolt võetud kohustustest kinni. Isikutega, kes kasutavad erinevaid sotsiaalmeedia platvorme erinevate toodete reklaamimiseks ehk „influenceritega“, sõlmitakse sisuliselt käsundusleping, kus üks osapool soovib oma toodetele reklaami ning influencer loob selle reklaami.

Käsunduslepingutel ei ole seaduses sätestatud mingit kindlat vorminõuet, seega võib lepingu lugeda sõlmituks ka juhul, kui see on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See tähendab, et kokkulepe ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud, kuid seda peab olema võimalik loetavalt taasesitada ning see peab sisaldama tehingu teinud isikute nimesid. Näiteks on üldjuhul sellises vormis e-kirjavahetus, samuti Facebookis ja Instagramis peetud vestlused. Seda, kas Facebookis või Instagramis peetud vestlust võib lugeda sõlmitud lepinguks, sõltub sellest, kas lepingu sõlmimise tingimused on täidetud.

Võlaõigusseaduse § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega kõige olulisem on, et mõlemad pooled on piisavalt selgelt esitanud oma tahteavalduse lepingu sõlmimiseks kokkulepitud tingimustel. Kui on, siis chat või vestlus on piisav tõendamaks, et leping on sõlmitud.

Ehk siis kui chati teel on võimalik tuvastada, et inimene X ja firma Y on omavahel kokkuleppinud reklaamitegevuse plaani ja neid isikuid on võimalik chati põhjal tuvastada, siis on asi tegelikkuses lihtne. On olemas õiguslik alus.

Kuidas käituda kui isik ei ole kokkulepitud kohustusi ja lubadusi ellu viinud? Kas koheselt tuleb hakata kohutuksi kulutama? Või piisab sellest, kui lasta juristil/advokaadil kiri saata?

Asjaolu, et teine lepingupool võib proovida oma kohustustest kõrvale hiilida on midagi, mida tuleb alati lepingute sõlmimisel arvestada. Seetõttu olekski soovitatav, et vestluse asemel oleks ikkagi eraldi koostatud leping, kus on sätestatud milliseid õiguskaitsevahendeid üks osapool võib rakendada, kui teine osapool oma kohustusi ei täida. Ilmselt see on ka põhjus, miks osapool, kellel on kohustus midagi teha, pigem väldiks lepingu sõlmimist.

Kui teine osapool ei ole nõus lepingu sõlmimisega, siis reklaami tellijal peaks olema paigas kindel plaan, kuidas kahju vältida – näiteks kokku leppida, et tasu makstakse alles siis, kui mingi kindel tulemus on saavutatud.

Kui aga risk on võetud ning tasu on ette makstud, aga teine osapool ei täida oma kohustusi, on kahjustatud osapoolel ikkagi seadusest tulenevad võimalused oma õiguste kaitsmiseks.

Sellises olukorras tuleks algul nõuda kohustuste täitmist mingiks kindlaks tähtajaks. Kui tähtaeg lastakse mööda, võib kahjustatud osapool lepingust taganeda ning kõik lepingu alusel üle antu ehk makstud tasu, tooted, jm tagasi nõuda.

Sealt edasi, kui raha ei tagastata või kompromissi siiski ei saavutata, läheb asi juba keerulisemaks. Kindlasti alati enne kohtusse pöördumist tasuks konsulteerida advokaadiga, kes oskab konkreetset kaasust täpsemini hinnata ja nõustada, kas kohtusse pöördumine tasub ära, kuna tegu on väga aeganõudva ja kuluka protsessiga.

Tegelikult sõltub kõik ikkagi sinust!

Antud olukorras on suurimaks raskuseks kaalukausil see, kas firma Y ja selle esindaja viitsib üldse hakata kõige sellega tegelema. Nagu Kirsi ka kinnitas, siis on tegemist pika ja kuluka protsessiga. Tihtipeale ei ole see kõike seda väärt ja firma läheb lihtsalt oma tegemistega edasi ning enamasti lihtsalt ei kasuta seda konkreetset mõjuisikut. Kehvemal juhul ei kasuta ta enam üldse influencereid kuna pettutakse koostöös ja arvatakse, et kõik on sellised.

Õnneks see siiski nii ei ole ja meie mõjuisikute maastikul on siiski ka palju profesionaalseid tegijaid, kes ei karda lepinguid ega seda, et nad ei suudaks lubadustest kinni pidada. Kui ikka mõjuisik lepingule alla ei soovi kirjutada, siis on pigem tegemist ohumärgiga ning selle koostööga edasiminekut tasuks hoolega kaaluda.

Suurim mure ilmselt seisneb selles, et paljudel väiksematel, kes küll koostöid teha tahavad, raha ka tahaks, aga firmat ei ole. See on muidugi juba teine teema, mis lahkamist vajaks. Alati on võimalik sõlmida nt töövõtuleping, et lihtsalt töö, periood jne paberil ära märkida. Alati ei pea arveesitamise võimalust olema.

Loomulikult on võimalik küsida infot ka oma ametikaaslastelt, et kellega nemad soovitaksid koostööd teha ja uurida ka seda milline on firmade tagasiside blogija või mõjuisikuga koostöö tegemisel. Siin tuleb jällegi olla tänulik, et me elame Eestis, kus kõik tunnevad kõiki ja ausa tagasiside saamine ei ole väga keeruline. Loomulikult tuleb tagasiside küsimisel arvesse võtta ka reklaamitava teenuse eripära. See mis sobis ühele, ei pruugi sobida teisele. Kõik ei pea end alati Instagramis reklaamima. Oluline on mõelda, et kas sinu eesmärgiks on kohene müük, SEO, pikaajalisem bränding või soovid lihtsalt mõjuisiku loodud sisu (pildid ja tekst) enda kanalitesse postitada.