#meeliskirjutab

Meelise turundusminutid: kuidas käituda kui mõjuisik sind üle laseb?

See lugu on lugemiseks rohkem turundus- ja reklaamivaldkonna inimestele, aga miks mitte kõigile keda huvitab blogimaailma (influencerturunduse) telgitagune. Kuna meie töö eeldab ka ise erinevate mõjuisikutega koostööde tegemist, siis tuleb jätkuvalt ette, et tööd jäetakse tegemata või klient lastakse nö üle. Ja seda olenemata sellest, et me elame Eestis, mis on väike nagu konnatiik ja kõik levib helikiirusel.

Ma ei räägi siin ainult endast, vaid ka kuuldud lugudest. See pole mingi ühekordne juhus. See tähendab siis seda, et kui üks mõjuisik on kellegi üle lasknud, jõuab see üsna pea ka teiste turundajate või influencerite kõrvu ja siis ongi see seis, kus teised nö kannatavad kellegi tegemata töö pärast, sest mõjuisikutes ollakse pettunud ja uusi ei julgeta kasutada. Mõnel harval juhul levivad ka samasugused kuuldused klientide kohta ja mõjuisikud loovad endale pildi või eelarvamuse, kas minna koostööga edasi või ei.

Mul endal oli hiljaaegu kogemus, kus leppisin kokku koostöö mõjuisiku kahes kanalis, aga tehtud sai vaid üks. Hakkasin siis uurima, et millised mu õigused üldse on kui meil lepingut ei ole.



Siinkohal olgu öeldud, et Eestis ei ole lepingud firmade ja mõjusikute vahel väga levinud. Miks? Kahjuks ei oska ma seda nii täpselt öelda. Ilmselt on asi Eestis ja selle väiksuses. Oleme ju selles mõttes kõik sõbrad või vähemalt tuttavad. Meie isiklikult oleme aastate jooksul jõudnud aina enam lepingute sõlmimise juurde ja seda just seepärast et kindlustada mõlema poole huvid ja samuti kohustused.

Kuidas saaks firma hea seista selle eest, et mõjuisik tellitud töö ka ellu viiks ning mida teha sellisel juhul, kui ikkagi kokkulepetest kinni ei peeta?

Pöördusin oma “ülelaskmiste” murega Soraineni advokaadibüroo poole. Minu küsimustele vastas Soraineni advokaadibüroo advokaat Kirsi Johanna Koistinen, kes on konkurentsiõiguse- ja tururegulatsiooni töörühma liige. Oma töös puutub ta palju kokku kaubanduse, reklaami ja tarbijakaitsega seonduvate küsimustega. Lisaks nõustab ta kliente ka andmekaitse ja tehnoloogia, meedia- ja telekommunikatsiooni valdkonnas.

Kui koostöö ei ole läinud just kõige sujuvamalt ja on aeg hakata “asitõendeid” koguma, siis kas selleks on ka Facebooki või Instagrami chat või sobib ainult emaili teel kirja pandu?

Jah – ka chat vestlus võib kvalifitseeruda lepinguks. Veebis kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepped on üldjuhul endiselt õiguslikult kvalifitseeritavad lepinguteks, mistõttu tuleks teada selliste kokkulepetega kaasnevaid riske. Kirjalike lepingute sõlmimine on parim viis kindlustamaks, et osapooled peavad omalt poolt võetud kohustustest kinni. Isikutega, kes kasutavad erinevaid sotsiaalmeedia platvorme erinevate toodete reklaamimiseks ehk „influenceritega“, sõlmitakse sisuliselt käsundusleping, kus üks osapool soovib oma toodetele reklaami ning influencer loob selle reklaami.

Käsunduslepingutel ei ole seaduses sätestatud mingit kindlat vorminõuet, seega võib lepingu lugeda sõlmituks ka juhul, kui see on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See tähendab, et kokkulepe ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud, kuid seda peab olema võimalik loetavalt taasesitada ning see peab sisaldama tehingu teinud isikute nimesid. Näiteks on üldjuhul sellises vormis e-kirjavahetus, samuti Facebookis ja Instagramis peetud vestlused. Seda, kas Facebookis või Instagramis peetud vestlust võib lugeda sõlmitud lepinguks, sõltub sellest, kas lepingu sõlmimise tingimused on täidetud.



Võlaõigusseaduse § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega kõige olulisem on, et mõlemad pooled on piisavalt selgelt esitanud oma tahteavalduse lepingu sõlmimiseks kokkulepitud tingimustel. Kui on, siis chat või vestlus on piisav tõendamaks, et leping on sõlmitud.

Ehk siis kui chati teel on võimalik tuvastada, et inimene X ja firma Y on omavahel kokkuleppinud reklaamitegevuse plaani ja neid isikuid on võimalik chati põhjal tuvastada, siis on asi tegelikkuses lihtne. On olemas õiguslik alus.

Kuidas käituda kui isik ei ole kokkulepitud kohustusi ja lubadusi ellu viinud? Kas koheselt tuleb hakata kohutuksi kulutama? Või piisab sellest, kui lasta juristil/advokaadil kiri saata?

Asjaolu, et teine lepingupool võib proovida oma kohustustest kõrvale hiilida on midagi, mida tuleb alati lepingute sõlmimisel arvestada. Seetõttu olekski soovitatav, et vestluse asemel oleks ikkagi eraldi koostatud leping, kus on sätestatud milliseid õiguskaitsevahendeid üks osapool võib rakendada, kui teine osapool oma kohustusi ei täida. Ilmselt see on ka põhjus, miks osapool, kellel on kohustus midagi teha, pigem väldiks lepingu sõlmimist.



Kui teine osapool ei ole nõus lepingu sõlmimisega, siis reklaami tellijal peaks olema paigas kindel plaan, kuidas kahju vältida – näiteks kokku leppida, et tasu makstakse alles siis, kui mingi kindel tulemus on saavutatud.

Kui aga risk on võetud ning tasu on ette makstud, aga teine osapool ei täida oma kohustusi, on kahjustatud osapoolel ikkagi seadusest tulenevad võimalused oma õiguste kaitsmiseks.

Sellises olukorras tuleks algul nõuda kohustuste täitmist mingiks kindlaks tähtajaks. Kui tähtaeg lastakse mööda, võib kahjustatud osapool lepingust taganeda ning kõik lepingu alusel üle antu ehk makstud tasu, tooted, jm tagasi nõuda.

Sealt edasi, kui raha ei tagastata või kompromissi siiski ei saavutata, läheb asi juba keerulisemaks. Kindlasti alati enne kohtusse pöördumist tasuks konsulteerida advokaadiga, kes oskab konkreetset kaasust täpsemini hinnata ja nõustada, kas kohtusse pöördumine tasub ära, kuna tegu on väga aeganõudva ja kuluka protsessiga.

Tegelikult sõltub kõik ikkagi sinust!

Antud olukorras on suurimaks raskuseks kaalukausil see, kas firma Y ja selle esindaja viitsib üldse hakata kõige sellega tegelema. Nagu Kirsi ka kinnitas, siis on tegemist pika ja kuluka protsessiga. Tihtipeale ei ole see kõike seda väärt ja firma läheb lihtsalt oma tegemistega edasi ning enamasti lihtsalt ei kasuta seda konkreetset mõjuisikut. Kehvemal juhul ei kasuta ta enam üldse influencereid kuna pettutakse koostöös ja arvatakse, et kõik on sellised.

Õnneks see siiski nii ei ole ja meie mõjuisikute maastikul on siiski ka palju profesionaalseid tegijaid, kes ei karda lepinguid ega seda, et nad ei suudaks lubadustest kinni pidada. Kui ikka mõjuisik lepingule alla ei soovi kirjutada, siis on pigem tegemist ohumärgiga ning selle koostööga edasiminekut tasuks hoolega kaaluda.

Suurim mure ilmselt seisneb selles, et paljudel väiksematel, kes küll koostöid teha tahavad, raha ka tahaks, aga firmat ei ole. See on muidugi juba teine teema, mis lahkamist vajaks. Alati on võimalik sõlmida nt töövõtuleping, et lihtsalt töö, periood jne paberil ära märkida. Alati ei pea arveesitamise võimalust olema.

Loomulikult on võimalik küsida infot ka oma ametikaaslastelt, et kellega nemad soovitaksid koostööd teha ja uurida ka seda milline on firmade tagasiside blogija või mõjuisikuga koostöö tegemisel. Siin tuleb jällegi olla tänulik, et me elame Eestis, kus kõik tunnevad kõiki ja ausa tagasiside saamine ei ole väga keeruline. Loomulikult tuleb tagasiside küsimisel arvesse võtta ka reklaamitava teenuse eripära. See mis sobis ühele, ei pruugi sobida teisele. Kõik ei pea end alati Instagramis reklaamima. Oluline on mõelda, et kas sinu eesmärgiks on kohene müük, SEO, pikaajalisem bränding või soovid lihtsalt mõjuisiku loodud sisu (pildid ja tekst) enda kanalitesse postitada.



6 thoughts on “Meelise turundusminutid: kuidas käituda kui mõjuisik sind üle laseb?

  1. Huvitav, et see leping käsundusena kvalifitseeritakse ja hiljem põhjendatakse, et ,,näiteks kokku leppida, et tasu makstakse alles siis, kui mingi kindel tulemus on saavutatud.”.

    Tulemuse saavutamine on siiski töövõtuleping, mitte käsundus. Mu meelest peaks postituses kirjeldatud juhulgi olema tegevust töövõtuga, mitte käsundusega. St. Influencer teebki kokkulepitud viisil lubatud reklaami ära, mitte lihtsalt ei ürita seda teha. See, kas reklaam ka kliente sisse toob, ei ole enam relevantne.

    Mis Teie mõtted selles osas on?

    1. Leenu: Mina isiklikult olen teinud lepinguid nö ettevõttelt-ettevõttega. Aga ise olen teinud influkatega paar töövõtulepingut, kui neil firmat pole, aga tasu saada soovivad. Nii saavad maksud makstud ja kõik on aus, mitte et ma kannan enda arvelt talle ja saan ise boonust vms :D

  2. Miks te ei maini nimesid,nii selle influenceri kui selle brändi oma ja iroonilisel kombel peaks siis asjast sisuliselt rääkima.Näiteks kuidas välistada olukord, kus mingi summa või hüve võib iseenesest suurena tunduda, kuid kui lugeda nõudmisi või mis justkui “hiigeltasu” eest hiljem telefonis või meilidega nõudma hakatakse, seda enam pole.Või veelgi hullem, et jookseks kohe miinusesse.

    Mitte et tahaksin süüdistada influencerit või teid või seda brändi, sest esiteks influencerid ei teeni ajaleheartiklitele tuginedes justkui eriti midagi.Palju on tasuta nänni, mida siis promoda ja välja loosida ja ongi kõik.Ehk siis siis et ei tekiks olukorda, kus null-eelarvega püütakse või sunnitakse midagi välja punnitama.Lihtsalt paljudel turundusjuhtidel jne on justkui arusaam, et kui influencer ütleb hinnaks näiteks 2000 eurot, siis selle sisse peaks justkui ka reklaampromo käima jne.Massimeedias jne.

    Üks asi on see lubaduste mittetäitmine ja teine asi kas need lubadused ja eelarve on sobilik, sest muidu olete äkki üks hetk ise augus, kus kauplete välja norm eelarve.Ise ei viitsi või ei taha teha ning siis otsite ja leiate lollikese, kes peaks hakkama stast saia tegema.Ei tahaks ju,et mõjuisikute ala muutuks selliseks nagu ehitusvaldkond, kus alltöövõtja alltöövõtja alltöövõtja lõpuks teeb reaalselt töö ära ning saab rahadega üle.

    1. Ma alustan vastamist lõpust. Ma tean küll blogijaid, kes nö tellivad oma sisu või lasevad teistel kirjutada ja see on kohe näha. Vähemalt mina tunnetan ära, et see pole konkreetselt selle blogija sõnavara, kirjastiil jne. Kui sa teed seda 1-2 korda (oled reisil, aga koostöö on kukil, sul on kiire, satud haiglasse ma ei tea..) siis fine, aga pikemalt tehes kaob sellelt sisult see sinu võlu. Mina proovin igas postituses, ka reklaampostituses, hoida sees ennast, enda kogemust ja enda mõtteid, sest ma olen üsna kindel, et selle jagab lahti nii lugeja kui tellija lõpuks, et seda sisu pole mina tootnud. Lisaks – tahan ma ise sisu toota (pigem siis juba vähem), et ma teaks, mis mu kanalitest läbi jookseb. Seepärast näiteks ei ole ka mul kommentaarid nö avalikult üleval, sest vastasel juhul ma ei loeks neid ja ei teaks, mis tagasisidet mulle jäetakse. Kui ma neid ükshaaval aktsepteerima pean, siis loen ma nad 100% läbi ja 90% juhtudel ka vastan.

      Mis puutub nüüd aga sellesse konkreetsesse influkasse/brändi/koostöösse – siis ma ei leia, et ma neid nö avalikult oksa peaksin tõmbama, küll ka tema mihklipäev tuleb :) Mulle ei meeldi see stiil, et enne kui kohtuotsust pole, tambime inimese mutta, süüdistame sajas surmapatus.. Äkki tal juhtus midagi, miks tal jäi see tegemata, äkki ta ei tahtnud mulle öelda, et oli päevade valus kägaras nurgas ja ei suutnud end liigutada.. Ma olen vb liiga sinisilmne, aga ma ei taha inimesi kohe risti lüüa.

      Ma arvan, et täna null-eelarvega asju pakutakse vaid väga pikaaegsetele koostööpartneritele, ühekordse projektina boostida midagi mingil hetkel. Üldiselt ikkagi ollakse valmis maksma, eriti suurtele influatele, kelle jälgijaskond on suur ja kelle nö sisu ja numbrid (pean silmas müüke, mitte jälgijaid) räägivad enda eest.

  3. Jah,aga miks te ise seda tööd ei teinud, vaid selle edasi suunasite või et nagu teie maine ka oleks nagu löögi all.Lihtsalt kui keegi palub, et soovita mulle mõnda asjalikku raamatupidajat/torumeest,IT-inimest või midaiganes, siis mina ei soovitaks.Esiteks sellel põhjusel, et kui emb-kumb osapool teises pettuks, siis jääksin ise kahe tule vahele – umbes et see klient ei olegi nii suure eelarvega või see töötegija polegi nii tark.

    Lihtsalt tihtipeale tekivad probleemid inimestevahelises suhtlemises, et ühega saad parema klapi ja teisega mitte nii hea.Kuigi ehk sugulaste või sõprade hinnangul oleks sellega, kellega sina parema klapi saanud justkui keerulisem suhelda.Ma mõtlen seda, et vahet pole,mis kohus otsustab,sest nii või teisiti kogu see jura paneb teid endid ka kahe tule vahele.Umbes et millegipärast ise ei teinud ja sokutasite kolmandale osapoolele ning see kolmas osapool võiks eeldada, et kaitsete hoopis tema huve.Mitte aga brändi, kellega ise ei soovinud koostööd teha ning sokutasite edasi.Ehk siis vahet pole, kes kellele palju maksis või võlgu jäi, vaid lihtsalt selles “Soovitage mulle” lõksus.

Comments are closed.