Meelise üllatussünnipäev – check!

Mõni kindlasti arvab, et ma nüüd eputan, et vaadake kõik, mis ma Meelisele kinkisin, aga tegelikult kui ma ise proovisin guugeldada, mida 30 aastaseks saavale mehele kinkida, siis ei jõudnud ma kaugele. Paar naisteka ja perekooli teemat, et kinkige pudel või kinkekaart. No tõesti – nii vaimuvaene annab ikka olla.

Esiteks, nagu ma mainisin, tahtsin ma kinkida midagi jäävat! Kirjutasin sellest siin! Midagi, mille peale ta õhkaks, et wau, khuul. Ja mingit emotsiooni…

Ta rääkis mõni aeg tagasi, kuidas tema ideaalne sünnipäev oli aastaid tagasi üksinda Helsingis. Ta trippis terve päeva ringi ja nautis lihtsalt omaette olemist ja käis kus tahtis ja tegi mis tahtis. No kui see on tema soov, siis… Kirjutasin talle kirja. Ta sai selle öösel kell üks.

Kallis, Meelis! 
Sinu soov on meile kahjuks kohustuseks. Meie tahame pidu, aga sina tahad üksi olla. Nojah, pole parata, Kui üksi, siis üksi.

Homme hommikul, või õigem oleks öelda juba täna, on varajane äratus. Mitte hiljem kui kell 6:00! 

6:40 lahkub “Estonia” teatri eest buss. Ja mitte tavaline, vaid… Looduse Omnibuss. Väike “tunne oma kodumaad” trip ootab ees ja mõtleks, sa saad üksi olla! Hedonit ei hakka bussireisile kaasa pakkima. Kindlasti on bussis veel teisigi vahvaid vanainimesi, kellega koos loodust nautida ja elatud aastaid ning vahvaid seiku meenutada… :)

Kui ta seda luges, siis siin kohal oli tal näos WTF, aga ta jäi viisakaks.. “Lahe ju…”

Okei, sa said praegu haleda tünga! Ei lähe sa kuskile kirikutuurile, ega sa Alen pole! Kuid äratus on sellegipoolest kell 6:00 ja hiljemalt kell 7:00 oled sa kodust läinud. Kell 8:00 väljub laev, Viking XPRS. Sinu imeline Helsingi ootab! Aga enne veel, kui sa kohale jõuad ja jala Ida Keskuse poole ajama saad panna, saad sa rahus laeva “Bistro Bella” buffees hommikusööki süüa. Nii palju kui kulub. Häštääg nomnom.

10:40 oled sa Helsingis. Tee mis tahad! Kuid päeva jooksul pead sa jõudma ka “Jumbo” keskuse juurde, sest “Flamingo Spa” veepark ootab sind torudesse hullama! Kell 21:30 hakkab laev koju tagasi seilama. Aga ka see pole veel kõik!

Kuna päev oli tihe ning ringi kõmpides ja veepargis mürades kulus kindlasti palju kaloreid, siis selleks, et sa tühja kõhtu kannatama ei peaks, ootab sind laeval taas “Bistro Bella” oma rikkaliku buffee õhtusöögiga!

Magustoiduks võta siis taldrikutäis krevette, eks! Ja haara julgelt ka klaasike veini või kaks ning mõnule! Kõik on hinna sees! Südaööks oled tagasi Tallinnas ja võid julgelt koju tulla, siin pole selleks ajaks kedagi! MA LUBAN!

Palju õnne, kiisupall! Naudi päeva ja löö nurru! Lihtsalt üks tore kolmapäev! Muuuuah!

Leenu ja Hedontsik (ja natuke Matu ka)

Aga see polnud veel kõik. Võtsime sõbrad kokku ja läksime ise kell kuus Tallinnast Soome laeva peale, et kell 21.30 kui ta sööma tuleb, rändomilt teda lauas oodata. Ta ei osanud seda vapsee oodata. Sandra kirjutas hommikul just smsi, et OMG ta saab šoki kui meid näeb seal. Täpselt nii oligi.

Saatis mulle veel sõnumeid, et on laevas ja hakkab tagasi Eesti poole tulema ja ei viitsi kohe sööma minna, et laeb koridoris telefoni.. Ma mingi, mine ikka sööma, äkki seal saab ka laadida, sul ju kõht tühi. Mõtlesime, et eriti nõme, kui me seal kolmverandtundi teda ootama peame vms. Ja siis ta tuli!

Tal oli broneering juba lauda olemas. Ta marssis meist sõna otseses mõttes tuimalt mööda. Saatsin kiirelt sõnumi: vale laud! Laud 24! Aga ta hakkas oma asju juba sinna sättima ja sõnumit ei kuulnud kohe, lendasime siis karjaga talle kaela, et tsauuuuu… Te oleks pidanud seda nägema. Ma ei tea, miks me seda ei filminud, mul oli Hedon süles, mina ei saanud, aga no ta oli totaalses šokis ikka!

Palusin tal praegu ühe lausega kirjeldada, mida ta tundis, kui ta meid nägi. “Ehmatus, šokk, üllatus… Seda ei saa ühte lausesse panna, sel hetkel oli nii palju emotsioone!”

Kui esimene ehmatus möödas, istusime kenasti lauda, lõime klaase kokku ja no sellel hetkel Meelis veel korralikke lauseid suust välja ei saanud. Veiniklaasi võttes ta sõnaotseses mõttes värises. Oli see nüüd hea või halb? Korraks tuli endalgi hirm naha vahele.

Sõime siis kõik koos õhtust, mina näiteks sooja toiduni ei jõudnuki, sest külm laud, krevetid, sinimerekarbid, kala jne oli lihtsalt nii hea. Nagu rase, sõin sorbetti krevettidega. Kõik naersid, aga no nii hea oli!  

Aga kingitustest siis ka. Öösel kui ma talle kirja andsin, siis ühtlasi sai ta ka ühe pisikese karbikese. Kus sees oli puidust kikilips. Vähemalt midagi jäävat, eksole :) Ja kikilipsu ta ikka mõnikord kannab. Seal Wooden LifeStyle’i lehel on jõhker valik. Ma küsisin konkreetselt, milline on kõige popim, võtaks selle :) Valikusse jäi siis Lepidus.

 
Kaks päeva enne sünnipäeva kirjutas mulle raseerija.ee ja soovis koostööd teha. Mis sai mul selle vastu olla, sest toode, mida nad testimiseks pakkusid nägi lihtsalt nii khuul välja. Ühtlasi võib seda ka natukene sünnipäevakingiks pidada, sest machib hästi lipsuga. Meelisel juba sündis ka eriti lahe idee, kuidas üks fotoshoot nendega teha.

raseerija.ee pakub üle maailma tunnustatud, Saksamaal toodetud raseerimisvahendeid, ettevõttelt Hans-Jürgen Müller GmbH & Co. KG, kes turustab oma tooteid kaubamärgi all MÜHLE. Tooted on valmistatud käsitsi ja kvaliteet on garanteeritud. Nüüd on võimalus ka Eesti meestel osa saada ühest vanimast raseerimiskultuurist ja eraldada päevast hetk, et nautida habemeajamist.

Meelis on üldiselt laisk habemeajaja. Ma olen sellega juba harjunud, et tal pidevalt mingi kolmepäevane ees on. Mõnikord on suisa harjumatu, kui ta pardli asemel žiletti kasutab ja nagu poisike välja näeb, sest tavaliselt kasutan neid mina (jah, ma raseerin end meestele mõeldud žilettidega Mach 3, sest need on läbi aastate parimad, mis ma leidnud olen ja need arenevad pidevalt paremaks, aina paindlikum pea ja geeliriba ja ma-ei-tea-mitu-tera-rida.. Naistele mõeldud roosad/helesinised ja muidu nunnud on lihtsalt ilusad, pärast kahte korda viska prügikasti… Mach 3 peab terve kvartali vastu :D)

Igaljuhul, see uus komplekt tundub väga ilus ja šikk ja loodetavasti siis lõikab sama hästi kui Mach 3 ja Meelis will love it! Enne peab ta muidugi õpetuse läbi lugema, kuidas nii peene riistapuuga oma näo kallale minna…

Aga selline see üllatuspidu siis oli. Seda on ikka ülimalt raske järgmisel aastal üle biitida!