Kui me Saaremaal käisime, siis seal Karujärvel ujumas käies ja kämpingutest möödudes oli Hedon nii põnevil, et oo, seal võiks küll ööbida. Millal siis veel, kui mitte suvevaheajal, lapse soove täita!

Üks endine turundusjuht, kellega varasemalt tööalaselt suhelnud oleme, on juhtmed pealinna seinast välja tõmmanud ja asunud niite tõmbama hoopis Kablis, Pärnu külje all – Metsaluige kämpingus! Otsustasime koha üle tšekata, sest Lottemaa peab ju nagunii igasse suvesse mahtuma.

Jaanipäeval avatud kohast on küll minu silmis veel üht-teist puudu või noh, pole meie ka õiged matkasellid arvustama ilmselt, aga olen kindel, et kõik saab juba varsti olema täpselt nii nagu peab. Kõik ongi veel uus ja arenemisjärgus.

Kuna kõik kämpingud olid kinni, siis saime sinna vaid sisse piiluda, ise ööbisime palkmajas. Mis erineb kämpingutest vaid väikese külmutuskapi ja veekeetja poolest. Kõik muu on ühiskasutatav. Olemas on ka pesumasinad ja kuivatid (lisatasu eest). Ja mis on eriti äge, kogu Metsaluige kämping ja karavanpark toimib päikeseenergia ja maakütte baasil. Ja neil on VÄLIKÖÖK!

Siia tuleb toitlustuskoht. Hetkel haara oma grill- ja võiksimaterjal ise kaasa :)

A ja lisaks saab rentida enda elu mugavamaks tegevaid asju – grillist ja jalgrattast alustades kuni kümblustünni ja saunani. Loogiline, et meie valisime kogu nimekirjast viimased. Kusjuures, neid on mitu. Üks on nö statsionaarne sauna kõrval ja teine on ratastega, mida saab otse enda kämpingu või maja juurde tellida. Mu meelest jumala lahe, olete oma seltskonnaga kämpades/majades ja siis oma tünn kus õhtu otsa sulistada.

Hedon teatas resoluutselt: rasedad sauna minna ei tohi! Aga pildi tegin ma neist justnimelt saunas olles!

PS! Nad kasutavad tünnis nö looduslikku vett, mis tähendab, et see pole kristallselge ja helesinine, vaid veidi hägune, aga mu meelest sellises keskkonnas mõjub see just ägedalt.

Kusjuures ma ei olnud kunagi sellele mõelnud, et palkmajas ei hakka sul kunagi liiga palav või liiga külm, et palkmaja hoiab kliima ühtsena. Kui meile seda alguses öeldi, siis ma olin jaja, aga kui ma korra ühte kämpingusse sisse astusin, siis sain aru sellest telgiefektist küll. Seega kui teil on valida, soovitan palkmaja võtta.

Kusjuures, palkmajad on ka köetavad (nagu ka pesuruum) ja neid on võimalik ka talvel rentida. Üldse see koht on selline suvepäevade-talvepäevade-seminaride-workshoppide, miks mitte pulmade, juubelite jne pidamise koht.

Mida ma veel kiitma pean, on voodipesud ja tekid-padjad! ÜLIMÕNUSAD! Esiteks, valged, nagu hotellis. Ma olen harjunud, et kämpingutes on nagu mingites airbnbdes ja odavates hotellides mingid jubedad kirjud pesud. Tekid-padjad olid uued, kohe tunda, mõnusad kohevad ja uni oli megahea sel palkmajas, ei saa midagi öelda.

Meri on reaalselt kiviviske kaugusel, Hedon kiitis vee piisavalt soojaks, et sulistama minna, meie Meelisega hoidsime targu tahaplaanile. Seal lähedal on ka Lepanina hotell, enne mida Metsaluige asubki. Hotell ise on enam-vähem – kuigi me sees ei käinud, aga näed, et väljast on ok, samas nende kämpingud olid täpselt sellised stagnaaegsed nagu ma harjunud olen, vanad ja võidunud. Seevastu Metsaluiges oli just see mõnus uudsus. Värske laki lõhn, puhtad WC’d, mängimata liivakast, puruvaba mängumaja.. Kämpingutel ja majadel olid VAHED vahel, et sa ei ela kellelgi seljas. Igal kämpingul on suur terrass. Meeldis, et sauna juures majade vahel oli veel eraldi lõkkeplats, kus sai ka grillida. Meie seal oma õhtusöögi tegimegi.

Vigade parandus ehk Mida ma teeksin teisiti?

Potid-pannid-taldrikud ja tarvikud. Karavaniseiklejatel on kaasas ilmselt nii sool, pipar, veekeetja kui hambaorgid. Aga meie, pealinna suvitajad, reisime rohkem Uncle Pauli lakkkingad jalas, rahakott ja telefon näpus. Ehk siis, ma oleks megalt nautinud seal väliköögis kokkamist, kui seal oleks olnud tarvikuid. Okei, meie saime kõik endale lähedalasuvast talust kokku sebitud, aga täna tegelikult tavainimesel seal sellist võimalust ei ole.

Ma saan aru, et see on veidi riskibisniss sinna potte-panne panna, sest kindlasti läheb mõni neist jalutama. Aga äkki oleks lahendus see, nagu meil Austraalias farmis elades oli – meil oli oma pann, pott, taldrikud, kausid, noad, kahvlid, lõikelauad.. See kast seisis meil voodi all ja kui oli aeg süüa teha, siis tarisime selle välja ja läksime kööki kokkama.

Selline basic set võiks olla igas kämpingus ja majas, et konkreetselt sealne elanik vastutab, et ka äraminnes oleks sama kraam tema kastis alles, mis tulles. Aga see vähemalt annaks sulle võimaluse natukene lihtsamalt kokata.

Suur külmik. Hetkel on väikesed külmikud ainult palkmajades (mis võiks olla kuidagi seina/põranda külge kinnitatud, sest praegu ust lahti tõmmates tuleb kapp kaasa..), aga kus sa oma asju kämpingus hoiad? Ma mõtlen, et kui sa reisid karavaniga, siis sul on külmik või külmakast, kui sa tuled niisama lastega trippima, siis on sul niigi palju kraami kaasas, et külmik aitaks juba palju, et mitte veel külmakasti vedada.

Aga ma räägin, ma olen ilmselt natuke vale siinkohal õiendama, sest me ei ole mingid aasta matkajad ja kindlasti on need, kellel autokülmikud jne mahuvad kenasti ära. Lihtsalt mina olen mugav ja tahaks, et tulles oleks külmik kuhu äsja poest ostetud (mille isu parasjagu on) asjad kohe laduda.

Palun seepi. Ma saan aru, et üks endast lugupidav matkasell mahutab lisaks autokülmikule ära ka suure arsenali kosmeetikatooteid või siis on ta nii naturaalne, et lõhnab nagu männimets või lõke ja suva see õhtune pesu. Okei, ma ise olen ka samasugune, et elan paar päeva pesuta üle, aga.. dušinurkades oleks võinud olla seinal mingi basic pesuvahend. Lihtsalt selline, mis ajaks asja ära. Ei pea olema terve valik šampoone, palsameid ja kehakreeme, piisaks suvalisest dušiseebist, mis oleks olemas kui endal maha ununeb.

Lebola. Näiteks ühel seal karavanitegelastest oli kaasas see täispuhutav diivan. Aga kui tulla näiteks lastega, kes tahaks kiikuda ja liivakastis mängida, siis seal ümber võiks vabalt olla mingid pingid/toolid/päikesevõtu lebola. Koha omanik on kindlalt nii kuldsete kätega mees (vaadake ise, ta on kõik need majad ise püsti pannud!), et mõtleks välja mingid eriti laheda disainiga päevitustoolid. Palkidest näiteks. Midagi eriti khuuli ja ergonoomilist.

Rohkem ma ei kobise, sest tegelikkuses, arusaadav, kõik ongi alles alguses ja nad kompavad ise ka piire ja ma ütlen teile, et rahu ja vaikus ja ülihea õhk, mõnus atmosfäär on garanteeritud. Ka ilma pottide-pannide ja seebita. Iga päevaga läheb see koht raudlaks kindlalt paremaks! Kes veel pole jõudnud plaani võtta, siis soovitame soojalt.

Broneeri endale pisike puhkus siin!

Meie seiklus videopildis on samuti saadaval:

Ja kui juba Pärnukandis olla, siis ei saa me üle ega ümber..

Lätita arvasite? Ei, Lottemaata! Ja Steffis käimata. Kuna meil ajaliselt klappis, siis esmalt käisime Lottemaal, siis söömas (et Hedonil hea uni tuleks) ja sealt läksime ööbimiskohta.

Ma tean, sõbrad, Pärnus on nii palju muid kohti kuhu sööma minna.. Aga Steff on kindla peale minek – eriti Hedoniga.

Võtsin elus esimest korda Calzonet seal, lihtsalt Emigrante (nr 51) sisuga, ananassi asendasin jalapenoga nagu ikka.. ja see oli niiiii maitsev!

Lottemaa, ma pean tunnistama, et mul oli igav. Ja Hedonil vist ka. Tal on välja kujunenud omad kindlad asjad, et “tahan Jäneste majas seda näha, ja lähme Lotte majas teeme seda.. ja oota, teeme pilti, ja lähme nüüd sinna ja teeme seda..” Aga mingit sellist mega elevust nagu tavaliselt polnud meist kellelgi. Ma ei tea, tuli see kuuseisust või rahva vähesusest (sessuhtes soovitan kolmapäeviti minna küll, et ei pea seal Lotte, Roosi või Bruno tähelepanu pärast võitlema ja vabalt võid sattuda peitust mängima Lottemaa elanikega..).

#KOOSTÖÖ