Terve maailm kajab – järjekordne terrorirünnak Londonis. UK peaminister teatas: midagi peab muutuma, nii ei saa jätkuda. Jah! Tal on õigus. Midagi peab muutuma. Kardinaalselt. Aga kuidas seda teha?
Paneme lihtsalt piirid kinni, ühtki moslemit riikidesse sisse ei lase? Olgu või tunnustatud õppejõud Malaisiast, kuradi pagulane ja terrorist raudselt – tuleb siia pussitama ja pommivööga vehkima.
Ma olen täiega selle poolt, et kuidagi peab neid moslemeid (ma olen aru saanud, et iga moslem pole terrorist, aga iga terrorist on siiski moslem; jah? ei?), kes arvavad, et naise koht on nelja seina vahel, kes arvavad, et mujal on megasitt elada, sest Halal liha pole saadaval või kes ei respekteeri riigi reegleid kus ta elab.. need inimesed võiks elada OMA kodumaal ja vähem vinguda. Pommitagu ja tehku oma rünnakuid seal. Omaette ja omasugustega. Mis valu on kuskil nende jaoks jumala suva kohas mingi noaga vehkida ja jumala, nende jaoks, mõttetuid ja ebatähtsaid inimesi maha nottida. Mis see neile annab? Niisama, käin ja hirmutan, suva et surma saan.. Meie oleme tegijad. Võtate maailma üle vä?
Ausalt öeldes olen ma suht pohhuiist reisima, aga praegu tõmbas küll nats õõnsaks – Türki minek ju kohe. Ja ma ise ütlen, et sõdigu seal.
Nojah, ega me keegi pole selliste rünnakute eest kaitstud, ei tea me iial, kas järgmine on Prantsusmaal, Türgis, Itaalias või Sloveenias. Vabalt võib keegi end õhkima minna ka Õllesummerile. Never know!
Ma näen oma Facebooki feedis seda “jumal küll, kaua võib, see peab muutuma”, “kui palju inimesi peab veel surema, et aru saada, asi on tõsine?!”, “kaua see Uinuva Kaunitari mäng kestab veel?!”
Kõik ohivad, mina kaasa arvatud – et issand jumal, tehke midagi! Aga samas pole mul ainsamatki head mõtet, kuidas see probleem lahendada. Kuidas panna terroristid aru saama, et nad on mingid suvatondid, lihtsalt kellegi mängukannid, ajupestud ja lollid. Kuidas teha selgeks mingile riigile, olgu selleks siis Eesti või Prantsusmaa, Inglismaa või Saksamaa, et pange oma piirid kinni ja aitab. Ei lase neid sisse…
Ja siis oleme ikkagi silmitsi sellega, et..
Me ei teagi, ja me võtamegi riski, laseme nad maale ja saame pommi. Kui tark õpib oma vigadest ja loll isegi mitte teiste omadest, siis siin ei oska ma küll öelda, kus see õppetund võtmata jäi. Kust see pask kõik alguse sai ja millal see ükskord lõppeb. Siis kui kogu maailm ongi moslemite poolt üle pommitud ja üle võetud? Siis, kui ka mina käin ja ohin, miks meil ometi Balta turul Halal liha pole? Millal?
Kui teie häälel oleks võim, või teie tegudel tagajärg, siis mida teie ütleksite või teeksite, et seda probleemi lahendada? Mina näiteks ei tea! Päris tõsiselt.
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…
Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…