Miks ma lubade tegemisest loobusin?

See postitus on mustandis istunud 2022 aasta suvest… alustasin seda aprillis :D

Avapildil mina 5.03.2020, kui ma selle juhulubade teekonnaga taas alustasin.

Kas just loobusin, aga ma lihtsalt ei tegelenud sellega kuniks mu autokool deaktiivseks muutus ja selleks, et jätkata, tuleb alustada algusest ja olgem ausad, ma võisin neid e-loenguid vaadata ja ülesandeid lahendada vabadel hetkedel, ega ma uuesti sisse logides eelmist korda eriti ei mäletanud ja ilmselt tulebki kõik lihtsalt pähe tuupida ja elus lihtsalt praktikat tehes jääb reaalselt meelde, aga see selleks.

Nagu te teate olen ma viimasel ajal aina rahatargemaks saanud ja ma olen aina enam aru saanud, et meie puhul oleks minu load kulu. Okei, meil on majapidamises juba auto ja ma saaksin seda vajadusel kasutada, aga seni kuniks ma saan ilma hakkama, ma ei tõmble. Eks see ole paljude asjadega nii, et seni kuni vaja pole, seni jalgu p.. alt välja ei võta.

Aga just sisestasin kuu alguse kulusid-tulusid ja vaatasin huvi pärast paari rida – sel aastal ehk siis esimese nelja kuuga (näete kui kaua mul asjad mustandis seisavad jah!) on auto peale kulunud 1575,75€ – selle sees on liising, aastane liiklus- ja kaskokindlustus, igasugused rehvid ja vahetused ja bensiinid ja pesud. Samal ajal olen ma Boltiga sõitnud suurema osa enda vajalikest sõitudest ja sellele on kulunud 216€ esimese nelja kuuga. Seda summat saaks kindlasti vajadusel vähendada ja mõelda sõite ringi – saaksin kasutada busse (aga aeg on raha!), saaksin planeerida samas kohas rohkem tegevusi jne.

Lihtne oleks öelda, et minu Bolti kulu kaoks lubade saamisega ära ja kulud väheneksid, siis tundes ennast – oleks meil vaja kahte autot, mis teebki selle kulurea juba suuremaks. Jah, kindlasti saaks ka planeerida sõite ühe autoga, aga kaks oleks kindlasti mugavam, aga kordades kallim – lisainvesteering oleks juba laste toolid.. rääkimata kindlustustest, tankimisest ja hooldusest. Auto ise maksab ka!

Aga rääkides veel rahast, siis mul on kogu aeg tunne, et tahaks laenud ja liisingud ära maksta, et siis jääb justkui rohkem raha alles. Kristi Saare ütleb, et see on lollus, väikse %ga laen tuleb võtta maksimumajale ja aja jooksul sööb inflatsioon selle summa nii ära, et varsti pole see su sissetulekute juures enam nii marginaalne. Mõtlen kasvõi oma sõpradele, kes krooni ajal korteri ostsid ja kelle kuumakse oli ala 3500 krooni (ala pool palka) ja täna on see ca 220€ ehk võibolla vaid viiendik-kuuendik palgast.

Aga praegu tunduvad need laenumaksed mulle nii suured – kaks kodulaenu ja autoliising on suht suur osa sissetulekust (tänks euribor, et laenumakseid ca 500€ tõstsid), samas saan ma ju mõistusega aru, et viie aasta pärast on see juba ehk kolmandik sissetulekutest, eriti kui autoliising lõppeb. Kümne aasta pärast on see ilmselt juba nii väike summa, et ei saa arugi, et arvelt kaob.

Ja mida aeg edasi, seda vähem neid linnas käike on, või on need pigem planeeritud, et teeme linna päeva – lapsed kooli-lasteaeda ja ise toimetama. Kodukontor on ikka superasi, ei pea tühjasid sõite nii palju tegema.

Et siis jah, 2023 aasta plaanis mul lubade tegemine hetkel ei ole, aga ma ei ütle, et ma neid kunagi ei tee. Kui kunagi peaks vajadus olema, eks siis võtan ennast kätte, hetkel ma ei tunne, et ma ilma lubadeta midagi oluliselt kaotaksin.