#elulineblogi

Miks ma ootasin kooli algust rohkem kui lapsed

Mul on täna tunne nagu aastane puhkus oleks läbi saanud. Kaudselt ta saigi. Aga viimased nädal aega ei jõudnud ma enam kooli algust ära oodata. Kui tavaliselt ootan ma puhkust, siis nüüd ootasin ma, et saaks tegudele asuda.

Me terve suvi oli üks pidu ja pillerkaar, teadlikult suht vabaks võetud laste pärast, sest teadsin, et ühel on koolist vaba ja teist megalt samal ajal lasteaeda vedada ei ole mõtet, sest magame siis kõik, puhkame. Meie õnneks on meie lastele ka head und antud ja suvel magasime me terve perega sujuvalt 10-11ni kui just ei pidanud ärkama.

Plaan oli suvi veeta lastega, elada meelerahufondist ja teha igasuguseid asju, aga lõpuks läks ikka nii, et meil ei õnnestunud igasuguste laagrite, jalkavõistluste ja ürituste tõttu isegi nädalast pausi leida, et reisile minna. Me suvine reis lükkus oktoobrisse, mille ma lihtsalt tuima nüüd kalendrisse panin, tänaseks on ka kõik broneeritud. Lähme koolivahaeaja paiku koos sõbranna ja tema lastega Valenciasse.

Mul on täna hommikul päriselt tunne, nagu oleks uue elu algus. Nüüd on päriselt aega CV korda teha, kandideerida, tööd otsida, midagi enda jaoks teha. Terve suvi oli kuidagi kõik poolik, kõik vajalik oli tehtud täpselt selle suhtumisega, et teen nii palju kui vajalik, aga nii vähe kui võimalik. Nüüd saab jälle härjal sarvist haarata.

Ja kuigi ma pole suurem asi #secreetproject mutt, siis ma sain ühe üliägeda pakkumise ja ma ei hoia seda vaka all seni kuni see päev käes on, vaid ainult mõned päevad kui detailid paigas on, et asi oleks kindel ja te kuulete sellest.

Ma olen ametlikult töötu – ma ei tea hetkel siin kirjutades isegi seda, kas ma ikka olen selle palgatöö otsinguil nagu ma Barcelonast tulles olin, sest käisin reedel teraapias jälle ja sain aru, et äkki ma peaksin ikkagi maha istuma ja plussid-miinused paberile panema, mida see palgatöö mulle peale palgapäeva annab.

Nali minu kulul – töötu, aga septembris on hetke seisuga viis vaba päeva kus mitte midagi kirjas ei ole :D Mul õnnestus skoorida üks Töötukassa koolitus, mis paneb nädalad suht tihedalt täis. Aga ma ei kurda. Enne polekski aega olnud selle jaoks. Kõik tuleb ikka siis kui ta tulema peab.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga