Nädalavahetusel oli mu elus nii palju kaaluteemat, et mõtlesin, sellest ise ka blogida. Polegi ammu kaaluteemadel kirjutanud :)
Esiteks kirjutas Mallu, kuidas ta on oma kehaga rahul ja rahvas kukkus kisama, et issand, lükkas oma pekid avalikult internetti. Mu meelest pole Mallul häda midagi. See, et inimesed on harjunud, et ta oli alakaaluline, ei tähenda, et ta oleks praegu ohtlikus ülekaalus. Tema kehamassiindeks on hetkel täpselt seal mis ütleb: oled normaalkaalus!
Sama tunnen ma ise mõnikord. Jah, ma olen KMI järgi ülekaalus, kui oleksin 10kg kergem, siis normaalkaalus. Aga naljakas, kuidas mõni inimene tuleb mulle ütlema, et issand, sa olid enne rasedust ikka nii püss. Olin jah, tean isegi, aga tunnen end ka praegu püssina. Ja mis kõige haigem, tundsin ka sajakilosena. Jah, vaatan praegu neid pilte ja mõtlen, et appi, mis mul arus oli, ma olin ju nii suur, täiesti teistnägu ja nagu võõras inimene. Aga minu jaoks on kaal ainult number, see ei võrdu automaatselt inimesega.
Meie maotute grupis tuli arutlusele just teema, kus inimesed tulevad neile ütlema, et appi, kas sa ei tahaks vähem kaaluda.. Ja kõik muigavad, jättes ütlemata: „ma olen juba 60kg alla võtnud muidu“.
Ma tean väga toredaid alakaalulisi- ja ülekaalulisi inimesi, ma ei vaata ju nende kaalunumbrit, vaid seda inimest, kes olgu siis või peki taha peitunud. Kurb, et meie maailmas peavad mehed rohkem teenima ja kõik piitspeenikesed modellid olema. Sest nii on normaalne. Suht palju olen ka seda täheldanud, et mehed tahavad, et kõik naised oleksid peenikesed siresääred. Kuigi loomulikult on mehi, kellele meeldivad kurvikamad naised või lauspaksud, aga üleüldsiselt on ikka see, et naine peab olema peenike ja ilus silmale vaadata. See, et tegelikult voodis oleks mõnusam ka midagi ktsuda, jääb magamistuppa…
Üks sõber rääkis just hiljaaegu, et leidis uue pruudi.. Me mingi, oh, nii tore. „No paar kilo võiks alla võtta!“ Ma siis, et paks ta siis on? „No ei ole paks, aga paar kilo võiks peenem olla!“ Ma siis seletan, et paarist kilost pole midagi aru saada. Märgatav kaalulangus hakkab ikka 5+ kilo pealt. „Ei, ei, see paar kilo.. Siis oleks palju parem!“ Kujutlesime juba vaimusilmas ette seda tegelikult juba praegu piitspeenikest siresäärt, kes on muidu niii tore ja vahva, aga no paar kilo…
Mina olen jätkuvalt 70 kilogrammi. Ja seda juba umbes aasta aega. Täna just kaalusin. Mõtlesin, et teen nädala keefiridieeti, vaatame, kas midagi muutub, sest implantaadi äravõtmine ei muutnud mitte midagi.
Käisin 29. märtsil dr Šoisi juures seda kurikuulsat rasestumisvastast implantaati eemaldamas, jah, maksin hingehinda, aga ma ei viitsinud oodata aega Pelgulinnas kahe kuu pärast. Selle ajaga on võimalik juba alla võtta 10kg :)
Ja nagu mõni mulle kirjutas, et võttis implantaadi eemaldades kohe papahh alla, siis minul seda õnne polnud.
Proovin nüüd siis nädal aega teha „lihtsustatud“ keefiridieeti – hommikuks kohv ja võileib, õhtuks mingi kerge salat, kanaroog vms. Ja terve ülejäänud aja päevast, kui peaks sööma, näksima vms – keefir! Pärast rasedust ma tegin täpselt sama ja võtsin nädalaga kolm kilo all. Loodame, et sel korral ka läheb kolmekas.
Ja nagu mu sõbranna soovitab, peaks tegema eksperimendi – nädal aega veini ja juustuta. Lihtsalt, et näha, kas mu kaal on sellest. Mina ei usu ja no ma ei suuda juustust loobuda, see on ikka nii hea :) Aga ehk on see järgmise nädala plaan.
Milliseid dieete või sööginippe olete kasutanud kaalulangetamiseks ja kuidas toimivad? Kas kaal tuleb pärast dieedilõppu tagasi või jääb püsima?
Näiteks see keefiridieet toimib – kilod ei tule tagasi! Aga seda pole soovitatav ka üle nädala teha. Sellisel kujul nagu mina teen, võib vast kaks nädalat teha, aga päris keefiridieet, mis koosnebki ainult keefirist viis päeva (natuke banaani ka mõnel päeval), siis seda ei soovitata.
Oot ma nüüd ei saa aru – dieet dieedi otsa aga kehaline aktiivsus? Sport – jooksmine, ujumine, kepikõnd, lihastele jõusaal? Minu jaoks kahjuks ülekaaluline inimene = laisa inimesega.
No see on üsna tüüpiline arvamus jah. Aga nt kui ma olin 100+ kilo, siis minu jaoks oli poodi minek juba ettevõtmine. Ma ei jõudnud kõndida ja kotte vedada. Praegu pole see probleem, võin 3x päevas edasi-tagasi poevahet käia.
Ja ülekaalulisus on nii personaalne, mõnel kaasneb see haigusega, kuidas ta siis kohe laisk on? jne
Alguses ongi iga liigutus ettevõtmine, kui ei ole kunagi elus liigutanud. Mina oma 60kg juures ka esimest korda ei jaksanud 500m ka joosta, nüüdseks võin joosta 8km. Kõik ongi harjutamise ja järjepidevuse asi. Abosluutselt – mõnel kaasnebki ülekaalulises haigusega, aga enamusel mitte. Lihtsalt nii kurb on see, kuidas maoopid ja pärast seda ka korrigeerivad opid makstakse lõdva randmega HK poolt kinni, aga nii palju inimesi, kes tõesti vajaks abi, seisavad nõutuna arsti ukse taga või peavad omast taskust kinni maksma ravi.
Ossa kurat, ma olen alakaalus ja olen täielik laiskvorst- mul pole isegi tervislikuks liikumiseks sobivaid jalanõusid, ega riideid. Väga üldistav! Olen aga vastupidi kuulnud, kuidas ülekaalus inimene higistab omal ninast vere välja igapäevase trenni ja lisaks veel pidev toitumise jälgimine.. Jeerum. Ma eelistaks enne lai olla, kui niimoodi roppu vaeva näha, aga tulemust ei kuskil…
POODI MINEK :D et osta süüa :D ma arvan, et MM ei mõelnud jah kehalise aktiivsuse all poes juustu shopamist :)
Millise haigusega ülekaal kaasneb? Nimeta mõned! Alati kui öeldakse, et ülekaalulised (ja no ma ikka mõtlen siis tõesti ülekaalulisi mitte 69kg :D ) on laisad siis tullakse rääkima mingitest haigustest aga enamik haigustega kaal just langeb. Ainuke, mis mulle kohe pähe lööb ,on kilpnäärme alatalitlus.
Ma räägin sellest, et üleüldiselt oli sajakilosena liikumine väga vaevaline, isegi poodi minek (mis oli nö eluspüsimiseks vajalik) oli nii raske, et võtsin pool päeva hoogu. Rääkimata mingist trennist, kus sellist paksu vahitaks kui ilmaimet jne.
Jah, aga esimene kommentaator küsib, et miks SINA PRAEGU sporti ei tee, vaid ainult dieetidest jahud?
Ma ei ole oma tüübilt spordiinimene. Ma pole kunagi aru saanud sellest jõusaalis rassimisest. Minus pole seda spordigeeni. Olen proovinud käia vesivõimelemises-ujumas, aeroobset teha, jõukas käia.. No ei kliki need asjad mul. Ja ma ei taha teha asju, mis mulle ei meeldi või mõnu ei paku.
Pean ütlema, et minu jaoks on täiesti arusaamatu see, et 100+ kilo ja ei jõua liikuda (no, et ei jõua poodigi minna). Minu tippkaal on olnud 110kg (olen lühike), käisin ka siis trennis (4x nädalas) + koeraga pikemad/kiiremad ringid. Mingi 10km kiirkõndi, 30 km jalgratast, 30 km suusatamist, 1-1,5h ujumist on tühiasi – hea trenn. Võhma on alati olnud. Aga kaaluprobleem on ja see on ainevahetushäires kinni, selle osas aitavad ainult tabletid (ei ole kilpnäärme probleem).
No eks inimesed on erinevad ka, kui oled sellise elustiiliga harjunud, siis ilmselt ongi võhma. Aga kui sa pole trenniinimene ja vaikselt aastatega kaal lisandub, siis ongi riidessepanek juba väsitav, rääkimata poes käigust või kilomeetristest jalutuskäikudest. Kõik inimesed ei ole ju ühesugused.
Hüpofüüsi mikroadenoom(id). Minul on, soodustasid ülekaalu tekkimist, peale ravi algust, kaal on kontrolli all. Ehk siis 95kg asemel suhteliselt stabiilselt 65kg. Säh sulle, veel üks haigus, mis ülekaalu tekkele kaasa aitab.
Säh sulle? Või hoopiski säh sulle! Saime kamba peale 2 haigust, mis võib ülekaalu tekitada aga mida saab tegelikult ka kontrollida. Seega enamik paksukesi on siiski laisad või noh tegelikult oleks õige sõna mugavad? Harjunud sellise eluviisiga jne
Kilpnäärme probleemid, veresuhkur… Need on esmased mis meenuvad… Äkki läheks ja loeks ? Ka minu ema võttis tänu kilpnäärmele juurde 30kg. Kui see ära lõigati jäi tema kaal püsima.. Hetkel töötab ta Soomes koristajana. Hotellid, hooldekodud ja muidu kodud. Hotellis jookseb ringi nagu segane ja kaal ei kuku. Sööb täiesti normaalselt ja ei midagi.
Aa meenus veel geenid. Ja ei tasu vastu vaielda sellele..Tean isiklikult ikka mõnda inimest, kes on kasutanud ka kuulsaid Orgusid ja keda veel..Tulemus on kasvav lihas, mitte langev kaal.
Äkki läheks ja loeks ise eelnevaid kommentaare? :D nimetasid 1 haiguse, millega tõesti kaal võib tõusta, kuigi see on eelnevalt juba ära nimetatud!
See ongi haigustega seoses point – enamikul paksudel siiski pole mingit haigust taga. Selle taha ei saa peituda sest protsendiliselt on neid haigusi nii vähe. Saime kambapeale 2 haigust :D
Isegi kui haigusega otseselt kaal ei tõuse, võivad kaalu tõsta ravimid, millega haigust ravitakse. Minu laps võttis sedasi nelja kuuga 10kg juurde.
Inetu on niimoodi lahmida…
No diabeet on näiteks üks ainevahetusehaiguseid. Oletame, et veresuhkrutase, mis aegajalt ikka kipub kõrgeks minema emotsioonide või vale süsivesikute arvestamise tõttu, tuleb süstida insuliini, mis omakorda konverdib üleliigse glükoosi rasvaks ja seetõttu on diabeetikutel ka keerulisem omal head figuuri säilitada- see on võimalik, aga nõuab pidevat jälgimist, liikumist ja mõõtmist jmt. Tihtipeale muudab diabeet ka ainevahetust aeglasemaks…jällegi mu oma enda tuttav, kes enne haigestumist oli sale, aga diabeedi tõttu on meeletus ülekaalus. Samamoodi on olemas mingisugune maksahaigus… Mul isiklik tuttav, kes tegeles kunagi piitspeenikesena ballettiga, on nüüd vägagi suures ülekaalus, sest maks ei reguleeri ainevahetuses rasva kasutamist vms, vaid talletab mingisuguseid rasvaklompe organismi, mis aegajalt mööda keha siis laiali paiskuvad.
Kui kaal pole oluline, sis miks maksad hingehinda selle eemaldamiseks? (Räägid, et oled enda kehaga rahul- a tglt ei ole ju).
Ja miks üldse lasta selline hinnaline asi endale nii lühikeseks ajaks panna?
Tuli ka titeisu peale? :D
No mind ajas närvi, et kaal seisis 70 peal ja ei liikunud kuskile poole. See pole ju normaalne, et kaal seisab lihtsalt, ja ei grammigi üles ega alla. Loogish, et ma olin ilusam 57-62 kilosena ja riided istusid paremini jne, sp tahakski 8-10kg alla saada, mitte, et see mind hullult häiriks, aga lihtsalt.
Panin, sest ei eeldanud, et kaal seisma sellega jääb. Ei ole titeisu. Ja kuna ma kuulsin, et paljudel see kaalu seisma paneb, otsustasin eemaldada.
Soovitan Fitlapi. Üle 300 retsepti, mis on väga maitsvad. Lisaks tohutud võimalused toiduainete asendusteks, nii et sinusugune toidufanatt saab sealt igasuguseid meelepäraseid retsepte kompunnida :) Juustust ka loobuma ei pea absoluutselt :)
Aa lisan veel selle ka, et ise proovin nädala sees Fitlapi järgida ja alski mitte juua, nv võtan vabalt ja luban endale nii alksi kui ka kõiki toite, mille järgi parasjagu isu on. Mulle selline süsteem sobib. Kaal langeb täitsa okeilt! Ei ole selline inimene, kes juuksekarva lõhki ajaks ja lubaks ainult ühe nö patutoidukorra nagu kava ette näeb :D
Minul ülekaalu 8 kg, olen 160 cm . Enne rasedusi olin 58 kg ja olin sellega leppinud, veel vähem kaaluda oleks olnud eluaegne toiduga piirmine (st elustiil) aga ei suudaks. 58 on täpselt, see, et riided ilusad, ise ilus ja olin rahul. Vahepeal juba saavutasin selle kaalu, aga olen stressisööja, ja tööle minekuga tulid öised üleval olemised (töötan kodus) ja sellega kaasnes ka näksimine jms. Seega õnnestus saavutada 68 kg, nüüd olen kaks kilo maha saanud, loen sinu blogi ja paar korda kui oled justkui vihjanud, et nüüd katsud maha saada, siis olen mõtetes ka nii teinud, et nüüd. Et siis seekord sama, teen ka selle keefiridieedi läbi paralleelselt sinuga (et ennast motiveerida) loodetavasti sind ei häiri selline salakopeerimine. Muidu olen figuurisõprade fänn, kahjuks ei suuda seda elustiili 100% jälgida kogu elu, aga tegelikult aitab väga hästi just kogused enda jaoks paika saada ja kaal langeb tervislikult, pärast keefirit pöördungi selle juurde tagasi. Inimestest ütlen nii, et mu õde on selline minupikkune 50 kilone ja muudkui räägib, et ega jah kaal pole oluline ja plaplapla ja siis järg hetk kukub hädaldama, et ta kaalus õhtul kilo rohkem, kui hommikul, et mis teha. Sellist kahepalgelisust on ka palju, et tood kooki, seletad et pole sul viga midagi aga samas oma muu käitumisega näitad selgelt välja, et kaal loeb. Aga mis seal ikka, ohtlikku ülekaalu peaks kindlasti muutma, veidi väiksemat ülekaalu võib muuta oma enesetunde järgi ja kindlasti enda survel.
Nädala pärast siis jagame muljeid :)
Ma ka korralikult ülekaalus. Mõtlesin kapsasupidieedi peale. Oled seda proovinud või mis sina sellest arvad? :)
Ei ole proovinud :)
Mul käis 10 päeva tagasi “plõks” et nüüd aitab!Riided istusid halvasti seljas ja kõht nagu rasedal.Kaal näitas 69,3kg.Olen 169cm pikk.Kaalusin ka enne esimest last 69 kuid peale sünnitust aasta olin 58.See muidugi ei jäänud püsima vaid oli imetamise tulemus.Nelja aasta pärast sain teise lapse ja siis sain kaalu61- 62kg peale ja nii oli see püsinud.Mul endal kodus kaalu pole ja seega avastasingi alles hiljuti et appi kaal juba 69.Käin ka peaegu iga ndl väljas ja alko ja näksimine käib selle juurde.Nüüd siis 10 päeva tagasi sain neli päeva tasuta Erik Orgu kava.Jälgisin seda grammi pealt neli päeva ja juba kilo langes.Tellisin siis tasulise kuuks ja jälgin edasi.Hetkeseisuga näitab kaal 65,3.Ise seda ei näe, et 4 kg alla olen saanud aga nagu sa ütlesid et alles peale 5kg on ehk näha midagi.
Mul saab okt 2017 implantaadi aeg täis ja ootan ka seda väga kuna mul ka kaal seisab . Tuli siis kuidagi 8kg juurde ja väga järsku hakkas tõusma. Hetkel siis ~69kg. Õnneks pole nr 7 ette tulnud :) Aga anna siis ikkateada kuidas dieet läheb. Proovin ka siis :D Aga koos selle vidinaga siis.
Päris ausalt, mul on ka peale lapse sündi siiani pea 5 kg ülekaalu. Kehamassi indeksi järgi olen oma pikkuse kohta normaal kaalus aga ikka häirib see pekilott kõhul ja puusadel. Laps saab juba 5aastaseks. Kuidagi ei lähe see 5kg alla, aga ausalt pingutada ka ei viitsi. Võiks ju trenni teha ja süüa kohe väga tervislikult, kuid samas tead lõhki end rabeleda ka ei taha. Kool(käin päevases õppes) kodu(mees,laps, 2 kassi, Kalad) töö ( töötan cateringis, nii, et see on vajadusel, õnneks ikka kuus 2-3x nv tööl ja aegajalt nädala sees) ja tahaks ju puhata ka nädala sees, kodu asju teha vms iganes. Õhtuti olen nii väsinud, et lihtsalt ei jõua füüsiliselt. Oma jutuga tahtsin sinna maani jõuda ,et ajab juba öökima see jutt, et appi ma olen paks. Kõik ei peagi modellid olema ja ausalt ei taha ka. On ka olulisemaid asju elus mille pärast pingutada ja pead vaevata ,kui see, et Krt ma olen nii suur voi mis iganes…
Sina oled aga särav nagu alati ja loeb milline inimene iseloomult on, kah asi need ülekilod.
Mina peale 4. Last olen samas kaalus, mis enne lapsi, ehk siis oma 178 cm pikkusega 65 kg. Viimane, neljas laps on hetkel 1,3 aastane ja alla sain puhtalt tanu sellele, et lipetasin igasuguse soomise ja naksimise peale kl 18 ara. Usua voi mitte, aga kaotasin tanu sellele 15 kg. Paeval soon koike, mida tahan – kooku, kommi jne.
Oeh need lohakusevead…
ma lugesin siit välja, et said tanu alla puhtalt selle tõttu, et lõoetasid igasuguse söömise ära :D
Mulle on alati meeldinud Sinu suhtumine sellesse kaaluteemasse. Kuidas ei ole elu eesmärk kaalust alla võtta ja inimestele meeldida, vaid elada nii nagu endale meeldib. Olgu see siis juustu ja veini nautimine või dieedi pidamine. Inimene teeb oma valikud ise ja ma ei pea õigeks, et keegi neid valikuid kritiseerib. Ma ise olen ka üks paras tuulelipp. Sinuga samas pikkuses olles kaalusin ka pikalt 70 ligi ja mind see ei häirinud. Siis ühel hetkel küsisin abi toitumisnõustajalt – mitte seepärast, et kaalu langetada, vaid et pisut tervislikumalt süüa ja võimalikult palju kasulikku söögist kätte saada. Jälgisin toitumiskava pool aastat. Võtsin ilma igasuguse trennita alla 6 kilo. Sain palju komplimente. Ja siis mõtlesin, mis inimesed need on, kes tulevad su välimust kiitma alles siis kui sa oled kaalust alla võtmas. Kas sa ennem siis oled nii hirmus peletis, et ei väärigi mingisugust positiivset tähelepanu?! Ja ma pean ütlema, et need kommentaarid mitte ei innustanud mind jätkama vaid pigem tekitasid trotsi. Lisaks tundsin ma hullult puudust toitudest, mida mu toitumiskavas polnud ette nähtud. Muidugi pani kavade jälgimine aluse üleüldisemale tervislikule toitumisele, aga mingit ranget toitumist pole mul enam ammu. Jah, ma olen teadlik ühe või teise toidu kahjulikkusest ja kasulikkusest, aga nagu ma ütlesin, inimene teeb valikud ise. Samamoodi on minu suhe trenniga. Paar korda kuus tuleb tuhin peale ja siis vehin teha aga ütleme nii, et ma ei ole endale veel sobivat asja leidnud. Teha trenni lihtsalt selleks, et hullult kaalust alla võtta, ma ei viitsi. Pigem teeks midagi, mis mulle meeldib ja mida ma naudin. Elame ühe korra – seda tuleb nautida!!!
Ei peagi juustust loobuma ju, vaid pigem koguseid jälgida. Kui ikka klots juustu märkamatult ära kaob, siis on see ilmselgelt palju. Ja veinis on tohutult kaloreid. Kui sageli sa piirdud klaasikesega? Ma soovitaks ikka võtta minimaalselt kuu aega, et erinevust näha. Nädalaga ei pruugi midagi veel muutudagi. Võib, aga ei pruugi. Seega selle põhjal mingeid kindlaid järeldusi teha on vaid enesele põhjuse otsimine, miks vanast eluviisist mitte loobuda (-> kui venis & juustus polnud asi, siis võib neid edasi manustada).
Ja sa kirjutad, et ainult 10 kg erinevus. No 10 kg kehale ära jaotada on ikka palju ju tegelikult. Loomulikult ei ole see võrreldav 20 või 30 kiloga, aga samamoodi ei ole see võrreldav ka 5 või 3 kiloga. 10 kg on selline omajagu, mis on silmaga ka juba nähtav. Sellest ka piltidel nii hästi esile tulev erinevus. Mul rasedusjärgselt 10 ülekilo. No ikka tunnen neid iga päev turjal, aga juba vähenevad tasapisi.
Salenemisdieetidest nii palju, et niikaua, kui see on vaid ajutine värk salenemise eesmärgil, siis ma ei usu ühtegi neist. nad võivad ju ajutiselt edu tuua, aga hiljem tulevad kilod ikka tagasi. Kõige tõhusam dieet on elustiili muutus, ehk oma valikute ümberkorraldamine. Mao-opiga sul ka ju elu muutus. Ei saanud enam süüa nii nagu varem, samu koguseid. Kilod sulasid. Eks su organism on juba ammuilma ära harjunud ja on toimunud väikesed ja märkamatud muutused toitumises. Sa tihti mainid, et sööd üliväikeseid koguseid. Aga kui veini jood ja juustu sööd ja äratarbitud joogisöögi kogust visualiseerid, siis nende kogus on ju palju suurem kui söögikogused. Pluss kaloreid on üldse mitte vähe.
10 kg annab alla saada küll. Kõige lihtsam variant on muuta oma üldisi toitumisvalikuid ja välistada menüüst teatud asjad või siis oluliselt vähendada. Kuna meelis kirjutas, et ta ka ennast ülekaalulisusele kalduvaks tüübiks peab, siis on juba palju lihtsam ju, tugi omast käest võtta ja saate üksteist innustada. Mõlemal on ühine eesmärk. Kodus on võimalik lapse kõrvalt veidikenegi end liigutada ka. Hakka nt iga päev plankima, kõige pealt minuti kaupa, siis pikenda järjest. Või osta stepper, tee iga päev 200 sammu ja suurenda vaikselt.
Edu igatahes!
Ma ei tea ma eriti ei usu nendesse keefirdieetidesse. Aga kui oled proovinud ja tead siis miks mitte. Minu ülekilod tulid tervise probleemidest. Täna viis nädalat tagasi otsustasin, et aitab vabandustest ja liitusin Fitlapiga ja täna hommikuks miinus seitse kilo✌️
Tegelikult pole Sul need 2 pilti ka võrdsed ju? Kleit muudab visuaalselt ikka palju… ootan huviga nädala pärast, mis tulemuse said!
Ja oleksid võinud panna selle kleidi, mida kandsid Meelise näituse avamisel ta oli tegumoelt sarnane sellele esimesele just käe osa (ilma varukateta) :)
Kusjuures ka mina olen sellel teemale sellel nädalal mõelnud ja ma ei saa aru, mis viha see inimeste sees peab olema. Vihatakse ju kõiki: liiga peenike, liiga paks, liiga lihastes, liiga vähe lihastes, liiga palju iluope, liiga vähe, liiga blond, liiga kuulus, liiga tark ja liiga loll . Täpselt selline suhtumine, et ainult mina olen ilus ja tean milline peab inimene olema.
Mul endal on sõpru alakaalulisi, ülekaalulisi, punkareid ja barbisid. Ja mind tõesti ei häiri nende välimus, ma isegi ei mõtle sellele. Veel vähem häirib mind tänavalt võõra inimese välimus. Kes olen mina, et öelda milline üks inimene peab välja nägema? Inimene loob väärtust ikkagi enda iseloomuga: headus, ausus, siisrus, truudus jne.
Kuidas saab keegi otsustada välimuse põhjal inimese üle?
Aga rääkides dieetidest, siis kui sul iseloomu on, siis soovitaks fitlapi. Toimib tõesti ja kui sulle kokata meeldib, siis sellega võtab tõeliselt palju alla ja süüa saab kõvasti (vb sa isegi ei suuda enda väikese maoga nii palju süüa)! Nõuab aga suurt tahtejõudu, et menüüs püsida :)
Iga naine on ilus vahet pole mis kaalu number nâitab.Sisemine ilu peab paigas olema siis see kiirgab ka vâliselt vâlja.
Neid lühiajalisi ime dieete Mina ei poolda.Pigem süùa táisváàrtuslikult et organism saaks kóik toitained kátte.Ja sellest ma ka aru ei saa kuidas pole vøimalik trenni teha? Mulgi pole 1,3aastase poisi kórvalt aega spordisaali minna aga YouTube on trenni videosi táis ja selle 45-50 minuti sa ikka leiad endajaoks :) Ma ikka ùritan 3 korda nádalas selle aja leida ja pârast on super enesetunne :)
Ma ei leia naljalt aega, et pesuski käia, süüa teha, blogida vms. Ma ei tea, mis iga see on, või on see hammastest, et ta suht viril päev läbi ja kui ma temaga põrandal maas ei istu ja ei mängi, siis ripub jala küljes, et võta sülle jne.
Kas see reisimõju ei või olla? Et see kaks nädalat, mis ära olite, on nüüd justkui tagajärg, et viril, ripub jala otsas, ei lase minna kuskile?
Ei, see pole reisi tagajärg. Ta oli enne ka selline :) Asi hammastes, kui saab korralikult magada päeval, siis jälle tuju hea :)
Laps tahab tähelepanu. :)
Millal sa selle implandaadi ära lasid eemaldada? Siis läheb ka ju natuke aega, et organismis hormonaalne värk jälle ümber kohaneks. Ei ole ikka nii, et nädal paar tagasi lasin eemaldada ja kilod ei hakanudki kohe vähenema, järelikult polnud asi implandaadis….
Kirjutasin ju, et 29.03 :D
Tead, ülekaal või alakaal või kaal kaaluks, aga sa näed äärmiselt särav ja kena välja
Selge see, et haigus on iseasi. Enamik pakse on ikkagi end paksuks söönud paksud ja selliseid inimesi on tööalaselt raske tõsiselt võtta. Napib ka lugupidamist. Kui enda tervisest ei hooli, siis mida veel.
Olen pidanud tööl vahel pikki päevi jalul olema ja inimestega ringi kõndima. Väsib rutem, ei jaksa kummardada, ei suuda kükitada, ei suuda kiiremalt käia just paks inimene. Selge ju, et valin siis normaalses suuruses kolleegi.
Esiteks, selle malluka teema peale pistis ainult 1 totakas kisama, kõik ülejäänud olid ju toetavad Mallu suhtes, niiet ma ei tea kus see kisav rahvamass olema peaks.
Veel ka see asi, et juustust ja veinist ise nt loobusin. Täiesti kogemata, lihtsalt ei taha praegu (ja umbes viimased 1,5 kuud) ja kõhu pealt on kadunud 5 cm. Ma arvan, et võibolla sul tasuks kehakaalu osas mõne toitumisnõustajaga rääkida. Sest peale maooppi peaks ikkagi ju spetsialistiga koostööd tegema, spetsialist saab ka aidata sellest “paigalseisust” üle.
10kg ülekaalu Sind inimesena kindlasti koledaks ei tee, aga mõtle, mis see su tervisega teeb, eriti südamega. Pidev koormus. Kujuta ette kui suur hunnik on nt 10kg võipakke või rasva :D Iga päev seda kaasas kanda on ikka päris raske, mis sest et Sa oled harjunud :P
Huvitav, mida siinsed vastajad toitumiskavadest arvavad? Kas on keegi kasutanud kellegi oma? Kui pikalt ja millised resultaadid? Minul Marimellist natuke noorem laps, aga sünnitusmajja jäid 20st lisandunud kilost vaid 3… Ülejäänud ei kao mitte kuhugi.. söö või ära söö, joo või ära joo, liigu või ära liigu.. Osad olen kirjutanud kroonilise magamatuse arvele, osad sellele, et tõesti ei suudagi igat ampsu kontrollida, sest energiat on vaja ja ikka on lihtsam see tume šokolaad v suitsuvorstijupp haarata kui hakata salatit lõikuma. Eriti veel selle “hullu” kõrval, kellel ainult 1 päeva uni ja kes muul ajal sääre (paksu ja koleda) küljes kinni ripub.
Aga ülekaal häirib ja mitte vähe, absoluutselt Marimelliga nõus. Lihtsalt seepärast, et varem tehtud piltidelt vaatab vastu enesekindlam ja ilusam naine kui see, kes praegu on. Kuigi oma abikaasa jaoks olen atraktiivne ka ligi 100 kilosena, on siililegi selge, et riided istuvad seljas kenamad kui kaalu 20 kilo vähem ja ka võhma jagub rohkem inimesel, kes kilosid kaasas vedada vähem.
Mu meelest tuleb see paks ütlemine ikka jube lihtsalt. Täiesti keskmine tavaline terve inimene on paks.
Ma ei saa aru inimestest kes mingeid dieete teevad ja oma organismi koormavad sellega. Eratreenereid palju Eestis, osta omale mingi toitumiskava ja jälgi seda. Ise nt jàlgisin esmasp kuni reede ja nàdalavahetusel lasin lôdvaks. Ikkakaal langes. Pluss muidugi tegin trenni ka. kaalu langetamine ei ole mingi nàdalane dieet, selleks tuleb elustiili muuta. Tulemustega läheb natukene aega, aga nad on jäävamad.
Väga nõus Triinuga! See on pikaajaline protsess. Ka trenniga on nii, et mina käisin jooksmas enne paar kuud, kui lõpuks keha aru sai, et ei pea midagi kinni hoidma ja rasvu põletama hakkas. Siis langes ka kaal. Aga peab olema järjepidev.
Kallikene, ma ei saa mainimata jätta… Keegi (vähemalt mitte mina) ei arvagi, et sa ei näe püss välja, aga kaal ei ole lihtsalt number. Kaal näitab sinu tervist ja sinu keha võimekust. Ma arvan, et su pere tahab sinu seltskonda veel kaua nautida. Ja ma vannun, käsi südamel, et terve kaal, keha ja vaim on palju paremad kõigile. Palun võta seda tõsiselt. Ja see ei tähenda ulmelist piiramist – see tähendab toitude huvitavamaks tegemist. Sulle meeldib kokata, mulle ka. On väga palju nt taimetoite, mis hoiavad su keha rahuldatuna, aga samas ei koorma keha. Rohkem taimi, rohkem liikumist. :)
PS! Mina usun, et kaalud vaid kümme kilo rohkem – teisel pildil on rohkem lihast kah, nagu tundub ja teadupärast kaalub lihas rohkem. Kümme kg rasvalisa pole mingi naljaasi. See on rohkem kui 10% sinust, mis on lisandunud rasva näol.
Mainin veel, et ma ei salli juurikad-ja-kana dieeti. Pigem ohtralt riisi, ube / kikerherneid, juurvilju. Isegi kartulid on väga tervislikud, kui ei söö neid õli ja soolaga :)
Implantaadist tekkinud kilode kadumist nii ruttu (kuu pole mingi pikk aeg, hormonaalsed vahendid mõjutavad mõndadel organismi ka aasta(id) pärast kasutamise lõpetamist) küll oodata ei tasu, eriti, kui toitumine on nii nagu ta on ja liikumist ka vähe. Ma hakkasin pillidega juurde võtma aasta tagasi, nüüdseks pole neid pool aastat võtnud ja pole siiani endist vormi tagasi saanud, kuigi teen kaks korda nädalas intensiivset trenni, söön pigem tervislikult ja püüan igale poole jala minna. Teine asi on see, et ainevahetus pole mingi muutumatu asi, mis tähendab, et kui kunagi mingi dieet toimis, siis ei pruugi see alati toimida.
178 cm ja 83-84 kg ehk ülekaal, mis aastate jooksul salakavalalt tekkis (ebatervislik toit, istuv töö, alkohol jne, sportinud olen küll, aga mitte just kõige stabiilsemalt). Tahaks kaaluda u 70 kg. Praegu olen rase ja panustan sellele, et pärast sünnitust võtan end kokku :D.
Arvan, et implantaadist loobumine oli sul hea mõte, arvestades ka su kunagi mainitud kõrvalmõju, et päevi üldse enam polnud.
Edu!
Olen täiega ülekaaluline. Ja seejuures iga päevaga enaga rohkem rahul. Kohe kena 130+. Ja inimesed imestavad, et miks ma nii suur olen. Minu jaoks on 130+ ka suur edusamm, sest aasta tagasi vaatas kaalult vastu number 167 (olen 1.78 pikk).
Tuleb tunnistada, et kaalulangetamiseks ma mingit erilist trenni ei tee ega dieeti ei pea. Küll on aga mõned agad – ma ei söö teravilja, suhkrut ja tärklist, välistatud on ka puuviljad. Küsimus, mida sa siis sööd, pole haruldane. Vastus on lihtne: päris toitu – liha, muna, kala, lehtköögivilju, juurvilju, täisrasvaseid piimatooteid, juustu, seemneid, marju. Ma tunnen ennast hästi, ja mida vähemaks jääb kaalu, seda enam ma tunnen, et tahan midagi veel teha (sporti). Viimati ostsingi endale jalgratta, istusin üle 13 aasta sadulasse ja sõitsin tuul juustes vuhisemas. Eks neid pilke oli ka, et elevant jalgratta seljas. Väntasin aga uhkelt edasi ja ei lasnud ei häirida.
Minu ülekaal ei kogunenud üleöö. Vaid suisa pea 22 aasta jooksul. Arstide jaoks oli see müstika, miks ma aina juurde võtan. Lõpuks selgus, et mul on tsöliaakia. See tundus kõik loogiline, sest toitumisnõustajad (neid oli kohe väga mitu), kelle juures kogu elu käisin, soovitasid mul oma toidusedelist välja korjata rasva, süüa süsivesikuid (kohe nii 75% päevasest kaloraaźist) ja veidi valku. See ei toiminud, muutis mind paksemaks ja ma olin pidevalt näljane, pahas tujus ja väsinud.
Hetkel on lugu nii, et umbes 70% minu päevasest tarbitavast energiast moodustab rasv. 25% valk, ning viimane 5 % süsivesikud. Ma olen erk, mul on energiat ja mu tervisenäitajad ei ole mitte kunagi varem nii hea olnud (ning need üha paranevad).
Siit järeldus. Liikumine on ka tähtis, aga alates mingist kaalust (160 kg päris jooksma ei lähe, ja tõesti, poes käimine tundub ka väga suure pingutusena), aga esmalt tuleks vaadata üle oma toidulaud ja seal viia sisse korrektuurid.
Hea välimus pole kuu aega trenni ja dieeti , see on elustiil … Sa pead muutma oma toitumist ja selle muutuse juurde jäämagi , trenniga kaalust alla ei võeta , seda saab ikka 95% toiduga, treening teeb trimmi ja võimalik,et kaalud isegi rohkem , see selleks..
paks, peenike või normaal kaalus, see pole teistele vaatamiseks, see on Sinu ,minu , meie enda tervise heaks..
Kõik dieedid ei sobi kõigile , kes saab paremini kaalu korda valguga , kes just vastupidi süsivesikutega, see on väga individuaale , proovima peab ja aeroobne treening on see,mis kõige paremini aitab ja ,mis ka üleüldises mõtte kasulik on , jõusaalis ja trennis rapsimine kulutab liigselt süsivesikuid ,mis tekitab suure näljatunde ja siis….
Ahjaaa- ÄRA PRAE TOITE VÕIGA :D usun,et see on hea maitse aga… see on täiesti mõttetu lisa Sinu puusadele ;) ;) on olemas panne, mis ei vaja praadimiseks üldse mingit rasva…Keha vajab rasvadest õlisi ( rapsiõli, oliiviõli , mandliõli jne,kookose õli paneb kõhu kinni kui palju tarbida ) , pähkleid, oliive ja päeva norm on kas 5-6 oliivi või psike peotäis pähkleid või 1 spl õli .. ülejäänu on liiast… igasugu müüdavad kastmed, on need ,mis paisutavad, Üldiselt söö juur-ja köögivilju , natuke täistera tooteid , imevähe piimatooteid , kana,väherasvast kala, puuvilju -mitte banaani, viigimarjad, viinamarjad,kirsid ,murelid, ploomid, kuivatatud puuviljad- neis on palju suhkruid, joo vett ja jaluta 10 + km päevas
Ja see keefiri dieet on ajutine, kehakaalu hüppamine üles alla, edasi -tagasi ei ole sugugi kahjutum kui olla ülekaaluline …
Ja minu meelest on 70 kilo Sinu pikkuse kohta palju -sorry
Edu ja päikest koos kaalu langemisega ;)
Asi on ikka kogustes, mitte et peaks hakkama riburadapidi loobuma. Kui gluteeni talumatust pole, miks peab nisujahust loobuma? Sama laktoosiga. Mulle ütles arst, et kui talumatust pole kinnitatud, siis ei saa ka neid endale ise külge pookida, et vot naabrinaisel on, mul ka. Kuigi ka naabrinaine luges kuskilt artiklist, kui paha paha see on. Iga päev tuleb neid lollusi juurde. Ära söö seda ja toda – nii halb. Mida siis süüa võib lõpuks?! Kõike võib mõistlikus koguses. Endale lisastressi tekitamine, et mida kõike süüa ei või, selle asemel et nautida häid toite, taldrikureeglist kinni pidades ja ka natukene liigutada end.
Kõik inimesed on erinevad. Mina kuulun 100+ kaalukategooriasse. Hetkel oma tippkaalus, aga ma pole ka kunagi väga peenike olnud. Sporti teinud natuke, aga kõige paremad suhted pole kunagi olnud. Nö suurena ehk siis kaalu kogunedes olen järjepidevalt dieete pidanud, siis jälle käega löönud ja ka end välja ajanud, et liigutada end. Olen harjunud 10km ringidega. Hea oli olla ja oleks justkui kasu olnud, kuid kaal ikka kas seisis, väga natuke langes või sootuks tõusis. Kaob ju mott ära, kui pingutad aga ei mõju. Tegin kõik justkui õieti aga aastaga kogunes vaikselt 12 kg juurde. Olin šokis. Ajasin end ikka välja ning sain tunda seda, kui su keha enam ei jaksa. Mul polnud varemgi palju võhma aga no nüüd polnud üldse. Põlved valutasid, pahkluu juurde lõi hullu valu nii et ei tahtnudki enam välja minna, sest iga sammuga kaasnes valu ja higimull otsa ees ning hingeldamine. Ja kõik need ülekilod – ma pole neid kõiki ise juurde söönud. Pärast põhjalikumaid uuringuid selgus, et mul juba ilmselt aastaid olnud polütsüstiliste munasarjade sündroom, mis soodustab kõhurasva teket ja üldist kaalutõusu ning pole kerge neist kilodest vabaneda. Lisaks ei tooda mu keha insuliini. Kui kõik need asjad oleks varem diagnoositud, oleks ma osanud teha muudatusi oma elus. Ja ma jälgisin toitumiskava juba ning tegin trenni ja ei saanud aru, miks kilod ei kao. Nii et siiski on kaasuvaid haigusi, mis soodustavad rasvumist. Ei sööda ise end paksuks. Hea on näpuga näidata, aga kui lugu selle taga ei tea, siis ei tasu plõksida. Lisaks ei saa kogu maailma inimesed olla peenikesed. Viimasel ajal oleks see nagu maailma probleem nr 1. Muud ei kuule, kui 60 kilosed uluvad kui paksud nad on jne. Ja üldse on kõik nii paksud. Kuidas üldse paksud julgevad toast välja tulla. Lugupidamist võiks inimeste vastu olla. Tegelege enda asjadega mitte ärge otsige vigu teistes. Elame üks kord ja tuleks nautida mitte õelutsedes ringi käia.
Proovi tatradieeti 1- 3 päeva
Sa oled oma +10 kg ka väga särav, las koerad hauguvad, need koerad ise 100% täiuslikud kindlasti……………
Mul on samuti ülekaalu. Ja hetkel tundub, et üks kolleeg on võtnud vist omale südameasjaks minu kaaluteema. Igatahes, ta ise juhendab mingisugust trenni ja kogu aeg utsitab, et no tule ja miks sa ei taha, jne. Vot ei taha. Hetkel ei ole isu seda teha. Ja ma ei pea kellelegi selgitama, miks. Tema ei tea, mis põhjusel ma ei soovi tema trenni tulla. Ning kõige nõmedam on see, et ta teeb seda kõike läbi naeratuse ja see on nii tobe situatsioon.
Ma ei saa aru, miks ma pean seletama võhivõõrale, millal, kas üldse ja millist trenni soovin ma oma ellu lisada.
See ongi kogu sellise teema juures nii nõme, et see, milline sa välja näed, on kõigi teiste asi.
Ta kindlasti arvab, et rabab mind selle uudisega jalust, kui ütleb mulle, et trenn on kasulik kaalu langusel ja toitu tervislikult. Daa. Me kõik teame seda. Kuid minul isiklikult on vaja seda “plõksu” ning soovin teha asju omas tempos ning asju, mis mulle meeldivad.
Kas maotud leiab facebookist? Mu opist nüüd 7 kuud möödas ja ka oleks hea kellegagi arutada
http://www.peenemaks.ee on see leht, kust leiab infot :)
Ma lihtsalt tõesti ei salli sporti. Seega, tahtes olla ilus, pean toitumisega jändama. Dieedid ja programmid on jama. Mõju on mõneks ajaks, siis imbuvad vanad harjumused tagasi. Olen proovinud.
Oktoobris näitas kaal mu 163 cm juures 68+ kg. Sõbrannaga ühel õhtul telefonis lobisedes jõudsime äkki mõlemad selleni, et pagan…see, kes peeglist vaatu vaatab, ei meeldi meile enam. Tegime otsekohe otsuse, et püüame midagigi muuta. Aga nii, et see oleks loomulik ja jääkski elustiiliks. Et lolliks ei lähe – kui on pidu, siis ikka sööme-joome-maiustame mõistlikult mõnuga. Otsustasime loobuda igasugusest kunstlikust suhkrust, nisujahust ja et õhtul peale viit ei söö mitte grammigi. Issand kui hea uni tuli peale seda otsust! Veini/šampust hakkasime omale lubama max korra nädalas.
Paari nädalaga oli nahk palju ilusam-värskem-puhtam, kaal langes rahulikult, aga kindlalt. 7 kuud hiljem olen ma 7kg ja sõbranna üle 10kg kergem (tal rohkem kaalu ka). Sõbrannal on haihtunud maoprobleemid ja verenäitajad on palju paremad.
Meil on edu pandiks teineteise tugi. Leppisime kokku, et patud tunnistame üksteisele kohe üles – siis sai jälle edasi liikuda. Siiani pihime, utsitame, pahandame ja tunnustame :) Ja oleme rahul.
Kusjuures see paksuse teema, sellel ma olen mõelnud nüüd. Ma pean tunnistama, et mind kergelt ärritavad sellised ütlemised, et kõik naised on ilusad, kõik kehakujud on ilusad, vahet pole palju kaalud, ikka oled ilus ja kena, või vähemalt selline propageerimine nüüd käib kaasas selle tänapäeva haiguse ehk rasvumisega. Ma olen ise peenike ja kena naine, aga ma olen veidike kriitiline nende paksukeste ja pluss suuruse teemade juures ja siis tekib küsimus, et miks kui ma endaga rahul olen siis miks mind üldse kotib mida teised teevad. Ma olen olnud ise ka 10 kilo raskem ja mitte üldse kaua aega tagasi, nüüd kaalun 64 kg ja eelmine aasta näitas kaalunumber alles üle 70 ja tipuks oli 74. Minu jaoks ei ole olnud kaalulangetamine kerge asi, mul pole seda loomulikku geenide värki, et olengi lihtsalt sale. Ja nüüd kus ma olen lõpuks oma eesmärgile ligidale saanud läbi pingutuste ja tunnen, et kunagi pole olnud kergem olla absoluutselt igas mõttes. Ma näen tõesti kena välja ja nüüd võin öelda, et armastan oma keha. 10 kilo tagasi ei oleks ma seda kunagi tegema hakanud. Ja ma jään selleks inimeseks kelle silmis ei hakka paksud olema kunagi võrdväärselt ilusad saledatega(ei mõtle üldse alakaalulisi kondikubusid, vaid treenitud ja vormis kehadega inimesi) , see pole minu jaoks võimalik. Loomulikult päris elus ei kritiseeri ma iga paksu, lihtsalt kirjutan oma arvamuse siia praegu. Ei ma ei suhtu ülekaalulistesse kuidagi teistmoodi otseselt, ma saan mõnega hästi läbi, leidub ülimalt toredaid inimesi, aga point pole see. Üle viskavad need kampaaniad kus peab arvama, et jah pekine ja rasvunud keha on ilus ja raiutakse ja otsikase ainult oma haiglasele ülekaalule tobedaid vabandusi selle asemel et tegelikult ka midagi ette võtta. Kurvikas keha on midagi muud kui ülekaaluline keha. Kurvid ikka on laiad puusad, rinnad, aga rasvad on rasvad. Kurvid on ikka looduse poolt kaasa antud ja kui keegi tahab endale neid nö külge süüa siis tundub ikka väga naljakas :D