Igakuine arvemajandus – annab ikka majandada ilma rahata

Täna hommikul otsustasin natukene meie igakuist arvemajandust vaadata. Siiani sai Meelis palka, mina palka – arved lihtsalt läksid arvelt maha ja ma väga ei süvenenud nendesse iga kuu. Eelmisel kuul võtsin kõik püsimaksed maha, sest teadsin, et näiteks minu arvele enam seda summat ei laeku ja… Tuleb vähemalt esialgu “käsitsi” maksta.

Päris vahva oli avastada, et maksame Telias mingit mõttetut 13 eurot (me ei tarbi neid lisakanaleid nagunii rohkem kui korra kuus) või et Meelis lobises Odessas telefoniga 27 euro eest või et mul on tellitud Kroonika ja Kodueri, millest viimast pole ma mitte kunagi oma postkastist võtnud. Ma kunagi ei süvene nendesse asjadesse, sest arve läheb ju maha ja kõik.

Väikesed ümbermuudatused ja säästsin kohe meie pere eelarvet alates oktoobrist mitmekümneeuro võrra. Milleks meile Telia “salvestamine” või “lisakanalid”, kui me vaatame ehk korra kuus IDx’i või mõnd muusikakanalit. Minu jaoks isiklikult võiks telekas täiesti olemata olla! Ma ei kannata kui see tühja mängib kuskil nurgas. Ühesõnaga. Täiesti mõttetu 13 eurot maksta! Aga ma tean küll, kuidas see 13€ salamisi ligi hiilis – kui me vahetasime mingi hetk paketti, siis pakuti meile kuuekuulist “tutvumist” selle salvestamisega ja anti lisakanalid (mis tegelikult varem ka olid) nö tasuta. Mingil hetkel sai see tasuta aeg läbi ja ega ometi keegi küsi, kas tahad jätkata. Lihtsalt on arvel ja kõik. Praegu canceldasin kõik mõttetu jura ära ja uuest kuust on arve 26,50€.

Aga kui nüüd päris aus olla, siis Meelis saabki umbestäpselt nii palju palka kui meil kohustusi on. Seal hulgas pole söömist ja muidu elamist (noh, see tuleb nüüd mu töötuabirahast paar kuud). Vaid konkreetselt ARVED – üür, telefonid, kindlustused, Hedoni laulukool ja lasteaed jne. Ligi 900€ kõik kokku! Uhke värk! Ma ei olegi kunagi niimoodi nendele arvetele otsa vaadanud. Ma tean, et see või see maksab umbes nii palju, aga ma ei ole neid asju paberile pannud – et mis igakuised väljaminekud-sissetulekud on.

Praegu on minu sissetulekuks 88,50€ Hedoni raha ja 313,50€ töötuabiraha. Jee! No tuleb hakkama saada ja ma lohutan end sellega, et on inimesi, kes saavad hakkama veelgi nigelamates tingimustes ja kui ma meenutan meie algusaega Meelisega (kui ta mingil ajahetkel pool aastat töötu oli), siis oli ka periood, kus me pidime elama minu palgaga (650€), millest üle poole läks juba kohustustele. Saime hakkama, jäime ellu.

Või Austraalias… Jumal, ma mäletan kuidas me sinna farmi saabusime, viimase raha eest ostsime bensiini. Meil polnud praktiliselt üldse raha, ehk 5-10 dollarit, mille eest saime hädapärase söögi endale osta ja kohe kui saime esimese nädala palga maksime üüri järgi ja ette, peaasi, et jääda saaks. Ja nii me seal rabelesime ja jebisime, kuniks lõpuks saime jalad alla ja liikusime farmist edasi, olime pool aastat paiksed – hea, et olime nö maakohas, saime korralikult kõrvale panna. Saime enne kojutulekut peaaegu kaks kuud Tais peesitada ja…

Noh, nagu näha, ongi aegu igasuguseid, aga nagu me mõni aeg hiljem teineteisele lubasime – nii heas kui halvas… Nii ongi :) Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Meelis ütles hommikul, et viib taara ära, oleme kohe rikkad :D Olgem ausad, seda on siin suvega kogunenud omajagu! Ja viimases hädas saab rahakassast raha, digikassast kuhu on aasta algusest juba omajagu meil mõlemal kogunenud või purgist, kus on kõikvõimalikku valuutat. Ma nimelt ei vaheta kunagi reisilt tulles allesjäänud raha ära – panen purki – mustadeks päevadeks :)

Kuidas teie majandate? Kas teil on kõik kulud kontrolli all? Exceli tabelid ja muud jutud?