Ma läksin täna hommikul nii närvi, et ma lihtsalt pean sellest blogima.
Olen FBs ühes kinnises grupis, kus on väga suur osa Eestis maovähendusoperatsioonil käinutest ja järjekorras ootajatest jne. Ikka on tore mõnikord abi küsida või inimeste edulugusid lugeda, pilte vaadata jne.
Täna hommikul nägin järjekordset postitust, mis kõlas umbes nii „mina aasta tagasi ja täna, kaalukadu 58kg, ma olen nüüd õnnelik“. No mida asja? Ausalt, ma ei saa aru inimestest, kes jahuvad sellest, et kõhnana on nad ilusad, enesekindlad ja targemad jne.
Julgesin seal ka sõna võtta ja sain kohe suht kriitika osaliseks, et ma olen debiilik. Aga inimesed, paksud või peenikesed, vahet pole, opil käinud või trenni tehes kaalu kaotanud või toitumisega või mis iganes – mis on teis muutunud? Kas te olete nüüd oma töös parem kuna olete saledam? Kas te olete nüüd inglise keeles parem kuna olete sale? Kas te olete muutnud meelt, mitte Keskerakonna poolt hääletada, sest olete saledam kui varem?
See on ju ajuvaba. Ma ei saa aru, miks inimesed väidavad, et saledus tõi neile õnne, ilu ja enesekindluse. Mis te enne olite? Tükk sitta? Malts kuubis kuskil kartulipõllul? Okei, ilu on vaataja silmades ja väliselt oletegi ehk ilusam, aga mis teie sisemuses muutus? Enne olite räme tropp ja istusite Perekoolis ja elasite oma frustratsiooni välja, nüüd kiidate kõike takka ja elu on ilusam? Rohi rohelisem, taevas sinisem?
Ma tean väga mitut opil käinud inimest isiklikult. Minu jaoks nad ei ole muutunud, kaalugu palju nad tahes. Nad on sisemiselt ju ikka samad inimesed kes enne.
Mis muutub tegelikult pärast oppi? Sa jõuad liikuda, sa saad poest vabalt riideid ja vähem on teiste inimeste eelarvamusi. Thats it!
Mu sõbranna rääkis kunagi, muuseas, sain temaga tuttavaks kui ta oli sada+ kilo ja meil lihtsalt klikkis, olid teemad, millest rääkida.. Tänaseks oleme sõbrad olnud üle 10 aasta, see, et me mõlemad oleme opil käinud, ei ole midagi muutnud.. Aga, ta rääkis, et kui ta alla võttis, siis osad töökaaslased hakkasid teda lõunale kutsuma, sa oled NÜÜD nii normaalne. Mida kuradit? Ma arvasin ausalt, et sellised ajuinvaliidid peidavad end Perekoolis. Ja lahmivad seal sellist jama!
Ta õnneks ei lasknud end häirida, otsigu ise endale sõbrad, kui enne ei sobinud, siis miks nüüd? Tal oma sõbrad olemas, kes ei hinda teda kaalu järgi. Sellised inimesed, kelle eelarvamused on üle pea, pole isegi väärt, et neile selgeks teha, et tegelikult ma olin enne täpselt sama kes praegu, aga sulle lihtsalt ei sobi paksudega suhelda.
Uues Nipiraamatus, ma andsin suht samal teemal intervjuu. Otsige uut Nipparit poelettidelt, ma tõesti ei tea, millal see ilmub täpselt, aga seal ma räägin ka sellest, et kui ma olin 111kg, ma olin ikka ilus, tore ja enesekindel. Mul olid siis sõbrad ja mul on täna sõbrad. Ainus vahe ongi see, et kui ma vanasti ei viitsinud poodi jalutada, siis nüüd ma lähen või viis korda päevas kui vaja. Ja poest saab lisaks mustadele teksadele ja suvalisele t-särgile ka muid riideid. Ma võin panna end üleni roosasse, kuldsesse või sinisesse, kui vaid isu tuleb. Vanasti pidin laskma õmmelda, et mahuks.
Ma ei saa lihtsalt aru, kuidas kaalukaotusega tuleb ühtäkki õnn õuele? Enne olid ilma sõpradeta ja tihusid kodus nutta, et paks oled? Enne sul ei olnud sünnipäevi, väljasõite, meest, lapsi? Olid ju. Kõik oli samamoodi kui varem, lihtsalt sa olid paks. Ja siis? Kas sa olid seepärast halvem ema, abikaasa või sõber, et su turjal oli 50 kilo pekki? Vaevalt küll. Kas sul kadus kodulaen ära kui kõhnaks said? Kas sul on nüüd raha rohkem? Ei usu.
Jah, on ilmselt rohkem mehi, kes sulle pilke pööravad, aga nende point on ikka üks – seks!
Üks asi on need saledad, kes ei mõistagi paksude elu, et neil on raske minna trenni jne, okei, need eelarvamused nendeks, aga reaalselt, kui paks inimene, kes on alla võtnud, teatab, et nüüd on elu hoopis teine – bullshit, ausalt! Muutunud on vaid see, et tänaval keegi selja taga ei kraaksu, et „vahi paksu“ ja poes ei pea sa minema enam „suured suurused“ vahesse ja sa võid vabalt poest koju jalutada. Thats it!
Okei, see postitus tuli mega emotsiooni pealt, aga tehke mulle siis selgeks, miks on paks inimene sitem inimene kui sale inimene? Troppe on igasuguseid – mehi, naisi, pakse, peenikesi, punase peaga, heleda peaga jne. Aga kuidas muudab kaal inimese hinge, tehke see mulle selgeks palun!?
Pole enne siin kommenteerinud, aga julgen kõvasti vastu vaielda. Mina üritan kaalust alla saada selleks, et end enesekindlamana tunda, et tunda end oma kehas hästi. Sest see, mida ma peeglist näen, ei meeldi mulle. Ma ei tee seda kellegi teise vaid iseenda pärast, on öeldud küll, et mu kehal pole midagi viga. Aga selle arvamuse pärast ma ju ei muuda oma meelt. Iseloom, intelligentsus ja suhtlemine ei pruugigi kaalulangusega muutuda, kuid iseennast saab tunda hästi.
Olin juba enne rasedust ülekaalus, kandes võtsin juurde 15 kg. Nüüdseks on maha õnnestunud võtta 30 (ilma opita, ilge tahtejõuga). Absoluutselt olen ma parem ema ja naine siis, kui ma olen endaga rahul. Absoluutselt kindlasti olen ma parem inimene, kui ma tunnen ennast oma kehas hästi. Vbl see on enesekindluse probleem – tõenäoliselt jah. Sest kõik siin kirjeldatud mured (rannapiinlikkus, raske liikumine vms) on mulle tuttavad. Võtan vahel alateadlikult ikka veel paksude inimeste kehahoiakuid (istudes katavad käed kõhtu jms) ja siis tuleb meelde, et õnneks pole enam vaja. Keha on osa inimese identiteedist, teda ei saa lahutada millekski, mis ei ole oluline või mis ei kõnele sellest, milline inimene on. Seega mõistan suurepäraselt neid, kes julgevad öelda, et on nüüd kõvasti õnnelikumad. See on just see sisemine õnnelikkus, iseendaga rahulolu ja rõõm enese seltskonnast. Ka minul on sõbrad samad ja oma erialal olen ma edukas endiselt. Kuid – olen veidi ilmselt saavutanud rohkem just tänu sellele, et kuna on sisemine enesekindlus tõusnud, siis komplektis teadmistega töötab kõik veel palju paremini. Nii et oma kogemusest ütlen, et jutt, nagu “fakk jee, olen paks and happy about it” ei ole eriti jätkusuutlik – ei tervise ega üleüldise sisemise moraali mõttes. Kuid jah – inimesed on erinevad. See siin on ainult minu näide ning palun mitte turpi kütta selle eest.
Sinu postitus algab, et see kes oli 58kg kaalust kaotanud on nyyd õnnelikum, mitte parem. Need on ikka kaks erinevat sõna. Mina olen ka ylekaalus ja olen õnnetu, mitte õnnelik. Mul on maja, auto, mees lapsed jne. Aga õnnetu just sellepärast, et ei poest endale ilusaid riideid, kuulen selja taga kommentaare, kui paks. Paremaks ma arvan, et ma muutun, kui kaalsut alla võttan, sest enesekindlus tõuseb, julgen rohkem väljas käia, lastega rannas olla jne. Eks see oleneb inimesest, kui palju see kaalukaotus teda muudab. Ja olgem ausad, paksud ei ole ilusad, mina kaasaarvatud :)
Vaidlen vastu. Paks võib väga ilus olla :) just kohtusin ühe naisega, kes on ma pakun ka mingi sada kilo ja ta on lihtsalt niiii ilus :)
Ehk on ilusa näolapiga, ilusa hingega, aga välimus ( ette ulatuv, rippuv rasvane vedel kõht, ujumisrõngas, suur pepu jn e), selline kohev kakuke ,kindlasti ilus ei ole :).
Oh, ei oskagi muud sinu jutu peale öelda.
Esiteks, loomulikult inimene on saledamana õnnelikum ja enesekindlam, kui ta paks olles ei olnud. Ja mis juttu sa aja mingist inglise keeles parem olemisest ja keskerakonna poolt hääletamisest?
Kogu point miks vormis(mitte paks) olla on parem on TERVIS!
K***t, kordagi ei maininud sa tervist, vaid rääkisid mingist sisemisest muutusest ja muust tühisest, mis ei puutu üldse asjasse.
Kui sa oled normaalkaalus, on sul parem hingata, liikuda, trepist üles kõndida, vargale järgi joosta või mida iganes. Lisaks ei tule külge igasugused südame veresoonkonna haigused ja muud rasvumisega seotud jama.
Ühesõnaga, sul on mingi oma kinnisidee, et paks olla on tore, KUNA kõhnana sa ei muutu sisemiselt.
Tervis sind ei huvita…
See polnud tervisepostitus! Paks inimene võib ka tore olla, see oli mu point! Aga millegipärast ei saa inimesed aru, mida ma kirjutasin, vaid tõlgendavad seda endale sobivaks :D
See ei olnud su point. Kirjutasid lihtsalt emotsioonidest kubiseva teksti. See on suhteliselt levinud,ära muretse :)
Inimesed ei TÕLGENDA ,vaid sina kirjutasid selle nii,et kõik saavad sellest vägagi üheselt aru. Seega ,ära poe kattevarju tõlgendamise taha.
Minu,kui mehe arvamus on,et paksud peaksidki olema ebasobivas eluruumis. Ja miks ka mitte? Vanasti oleks lõvid nad ära söönud,nüüd söövad teiste inimeste pilgud. Mugavusühiskond ,mis muud. Samas lõualihased on meil enamustel ühesugused, ei pea neid kasutama ,kui aju suudab seda vastu võtta :)
Samas on mul kerge neid lauseid öelda – söön mis tahan,siis kui tahan ja nii juba 10a järjest. Massi tekitamine väga keeruline .
Edu.
No ometigi on ka neid inimesi, kes said aru, mida ma oma postitusega mõtlesin. Õnneks! :)
Olin enne rasedaks jäämist ca 63kg (168 cm pikk) ja eks pisut oli pekki jalal ja käel ja kõhul. Sünnitama läksin 85-kilosena. Laps oli sellest kõigest 3 kilo, enamus siiski juurde söödud kilod. Kahe aastaga pärast sünnitust olen alla võtnud 32kg ja tunnen end oma kehas ülimalt hästi. Inimesed teevad mulle komplimente, kui hea ma välja näen ja küsivad, mis on mu edu saladus. Jah, ma olen sama inimene, kes 63- või 85-kilosena, aga ma olen enda üle uhke. Ja ma tunnen, et olen ka oma mehe jaoks seksikam ja huvitub rohkem temaga romantikast, sest ma tunnen end oma kehas paremini. Enne põdesin ka tema ees oma pekki näidata. Ma sain sellega juurde enesekindlust ja sellest tulenevalt olen ka õnnelikum. Seega, mina arvan, et kaalukaotus mis tahes viisil teeb sind ikkagi natuke teiseks inimeseks.
Ma olen õnnelik,et olen saledam!Kirjutan seda või miljon korda!Olin paks,siis olin õnnelik,et jaksan veellongates käia,et tagumiku all wc pott laiali ei lagune,olin õnnelik igakord,kui veidigi vähem jalad valutasid.Kuid nüüd olen õnnelik,täielikult!Mul on parem tervis,jaksan tööd teha,kõndida,spordiga tegeleda,saan mehega koos suvel telklaagrisse minna,keeldusin viimane kord,sest ma ei jaksa ju tõusta,kui telgist välja rooman..ühesõnaga – kõik on palju parem ja ilusam,kui oled kergem..
Kummaline lugu. Ma ei saa aru kas paksuna olemise eeldus ongi see, et pead olema kuri saledate peale ja need, kes saledaks saamise poole püüdlevad on mingitpidi alavääristamist väärt? Olen olnud paks, nüüd olen sale, mitmed haigused on kadunud, kas ma pean nüüd kahetsema? Veider ja arusaamatu on minu jaoks see marimelli jutt. Aga igale oma.
No kui mu jutt on veider ja arusaamatu, siis sa lihtsalt ei saanud mu pointist aru, mis ma öelda tahtsin :)
Olen ka paks. Juba mitmeid aastaid, enam ei oska kõhna olla. Dieeti olen pidanud ja olen ka alla võtnud, aga kui hakkan tavalist toitu-loe kastet ja kartulit – sööma, lähen samasse kaalu tagasi. Umbes mingi 95 kg. Siis olen selles kaalus ja ei tule ei juurde ega ei lähe maha. tegin siin suvel toitumiskava ja sain isegi kaalu liikuma aga mulle pika-ajaliseelt piirangud ei istu. Lihtsalt. Mitte et ma õgiks, söön pigem paar korda päevas aga ma tahaksin ikka näiteks head ja ilusat kooki kohvi kõrvale kui ma lähen koffikusse sõbrannega. Muidu mul muud viga pole ja jõuan kõike, igapäevaselt palju liikumist ja töö on kodukoristused, koristused igasugune selline töö, seega ei istu ja ei õgi. Ainus jah mis mind häirib on see et ega mehed küll pakse ikka ei vaata. See on kindel. Ja see on ainus asi mis mind kurvaks teeb. Ma küll ei tea kas mul praeguses vanuses 49- oleks rohkem peikasid kui ma oleks kõhna sest ma pole aga selge on et v aadatakse saledamaid. Ja kui aus olla ega ma ennast peeglist vaadata ei armasta, pilt ei ole ilus. Ma ei lotenda ei värise ei ripu-pigem selline läbikasvanud peekon aga kole on ikka. Kusjuures teiste paksus mind ei häiri üldse. KUi just ebaloomulik pole. Nii et ma ei teagi, tsölibaadis olen juba aastaid, olen harjunud sellega, ise seksi ei otsi sest ei viitsi jobudega tegleda. Mul on töö ja koer ja kuna olen ettevõtja siis on tööd üldiselt 24/7 ja koju jõudes olen tänulik et ei pea klaarima kellegiga. Aga jah, ei vaadata küll. Mehed ei vaata. ikka neidk kellel on pikk juuks , pikk jalg, silmad teevad volks-volks ja sellised lähevad peale. Nii on lood. Pärnu pool. Mis Tallinnas toimub ei tea.
Kïk mu peas olevad s6nad tunduvad yleliigsed:) Oled k6ik nii häati ja ilusti kirja pannud:) Olen 100% sinuga n6us…Mina olen yks neist trullakatest kes pole kunagi lasknud teiste arvamusel end k6igutada ja oma meelest olen yyber vinge :D Ja kuna ma ise seda nii siiralt usun usuvad ka seda teised:D
See ei muuda inimese hinge aga muudab seda, et seljataga ei situta sinna hinge. Ma ei valinud oma sõpru nende kaalu nr’i järgi aga on inimesi kes seda teevad.