Pulma-aastapäev böffi ja sibulamoosiga

Täna oleme me siis ametlikult ühe aasta abielus olnud, Wikipedia sõnul on tegemist vati-aastapäevaga, aga tegelikult täna mingit ulme pidu või asja me ei korralda, lihtsalt omavahel teame, et täna on see päev. Meie „meie päev“ on ikka 1. juuli kui me teineteist nö leidsime või õigemini sel hetkel liikus me suhe järgmisele levelile. Ja seda võib pidada selliseks suhte alguseks.

Askis tuli just millalgi küsimus, et kui minu vanemad oleksid elus ja läbisaamine Meelise vanematega parem, siis kas me oleksime teinud suuremad pulmad. Sellele on kindel vastus: EI!

Pulmade pidamine ei jäänud kuidagi suhtlemiste taha kinni. Me arutasime Austraalias olles, kas me tahame suuri või väikeseid pulmi, panime paberile plusse ja miinuseid, ja lõpuks otsustasime, et me saame selle pulma raha eest kuus nädalat ise Tais olla ja seal kaunid pulmapildid teha (vaata siit postitust pulmapiltide tegemisest ja siit leiad selle, kuidas me hiljem kleidi vussi keerasime), kui et me lendame sealt lihtsalt läbi ja pärast söödame-joodame sugulasi-tuttavaid Eestis. Mõttetu. Abiellumine on enda jaoks ikka eelkõige, mitte teiste jaoks. Ja see „väike pulm“, et pildid Tais ja registeerimine Tallinnas, oli meie ühine otsus.

Pikemalt saab lugeda meie peagi seitsmeaastasest suhtest siit!

Ma mõtlesin pikalt, kas ma teen Meelisele mingi kingituse või ei, noh, ikkagi esimene pulma-aastapäev. Alguses mõtlesin, et tähistame ju nagunii isekeskis ja sõpradega juulis, et ei hakka, aga siis mõtlesin, et no kuidas ma siis talle kinki ei tee. No ja see Rakvere spas käik oli mõnus, mõtlesin seda korrata. Otsisin ja surfasin netis, et leida mingi hea pakkumine, sõelale jäi kaks, võitis see, mis on lähemal – aprilli lõpus naudime Saka Mõisa paremaid palu – lõõgastav pakett kahele! Ja kuna meil eelmisel korral oli koos Krete-Madise-Elsaga tore, siis lähme sel korral ka koos.

Aga, teada värk, et me kingitustega üksteist pidevalt üle laseme, ei jäänud ka mina ilma. Jumal tänatud, et Meelis juba teab, et mulle pole mõtet mingeid asju, lõhnu jne kinkida, sest no ma nagunii ei kasuta. Ja kõige hullem on see, et kõik on praktiliselt olemas. Oma kodu üleöö ei kingi. No ja söögitegemine on mu lemmiktegevus pärast beebsuga tegelemist ja Meelisega koos olemist. Siis söögikraami ma ka sain.

Palju põnevat kraami Gemossi poest, Meelis näitas mulle kahte pilti, mis ta seal tegi… Ma lähen seal ilmselt lolliks, aga hommepäev ma sinna kohale kärutan!

Mis ma siis sain… Monini siirupeid – mojito ja sidrunheina oma, siis laimimahla – millalgi tuleb siis kokteilitama hakata. Eile proovisime kuiva vahuveini sees neid siirupeid, no mojito oma oli ikka megahea. Vaarikaid ja vett juurde ja mmm… Ma jõin terve eelmise suve raseduse ajal alksivabasid vaarika mojitosid, no nii head!

Siis sain veel kaks ülihead (pole veel proovinud, aga kindlasti on) balsamikokreemi – mündi ja vaarika omad. Siis avokaadoõli – päris huvitav, pole enne näinud, aga kuna Meelisele avokaado ei meeldi, siis see on kindlasti hea alternatiiv. Ja siis sain.. Mingi põneva tai-kastme mereandidele. Tavaliselt on need „sweet chilli“ kastmed punased, aga see on roheline. Kuna see on mereandidele, siis juba mõlgub peas… Sinimerekarbid selle kastmega… Mmm…

Ja et sellest veel poleks vähe, sain ma endale ka ihaldatud Fiskarsi salatikastme šeikeri! Wiii! Ja veel ja veel… Lõpuks ometi on mul üks korralik klaasist alus, mille peal suupisteid serveerida! Laupäeval on külalisi oodata (Hedontsiku kolmas pidu…), arvake ära, kas nad saavad suupisteid? :D

Eilsetele külalistele (naabripoisid käisid läbi ja sõbranna Merli) tegin böffi (olgu öeldud, et ei Meelis, ega naabripoisid vaimustu böffist, aga kõik sõid ja kiitsid!) ja ciabattasid pestokana ja sibulamoosiga. Ise keetsin sibulamoosi, elus esimest korda ja tuli i m e l i n e!

Sibulamoosi retsept (pole kuskilt vaadanud, tegin loogiliselt mõeldes): viilutasin sibulad, panin pannile tüki võid, viskasin sibulad peale… lisasin soola, suhkrut, sojakastet, balsamikokreemi ja segasin, segasin, segasin… Lisasin veel soola. Valmis :)