Reisiplaanid pea peal – kas reisile või lasteaeda?
No meie augustilõpu reisiplaan läheb vist vett vedama, sest samal nädalal on lasteaias harjutamise periood.
Jah, vahepeal toimus meil lasteaia koosolek, kus selgitati ja räägiti enam-vähem kõigest, mis meid ees ootama hakkab. Ma naiivsena arvasin, et paar päeva harjutame ja jääbki kaheksast viieni meist sinna. Vist mitte.
Esimesel päeval minnakse koos lasteaeda, tutvutakse ruumidega ja mängitakse õues. Teisest kuni viienda päevani käime lihtsalt lasteaia hoovis mängimas, kui laps on valmis, ja jääb sinna mängima, võin mina kiirelt ühe tiiru ümbruses teha.
Kuuendast kümnenda päevani viiakse laps lasteaeda kella 8.30ks, lapsed söövad koos hommikusöögi, riietuvad ja lähevad õue mängima, selleks ajaks võin mina juba hoovis oodata, või kui laps on valmis, tulen järgi alles siis kui ka lõuna juba söödud.
29. augustist hakkab päris lasteaed, kus lapsed on üksinda aias ja julgemad jäävad ka magama…
Meie reisiplaan oligi umbes sellesse aega planeeritud, kui on see harjutamise aeg, ehk kuues kuni kümnes päev. Ma ei kujuta ette, kui see aeg vahele jätta, kas ta jääb sinna lihtsalt ilma minuta, või röögib need kolm-neli tundi kuniks ma lõunast järgi lähen. Kui vaadata lapsehoidja pealt, siis minu ära minnes ta korra teeb kurba nägu ja rahuneb a 10-15 minutiga ja juba saan lapsehoidjalt video, kus ta irvitab nagu segane. Seal on ju teised lapsed kellega mängida ja…
PS. Meelis muretseb sada korda rohkem kui mina. Oli juba koosolekul “appi, ta tuleb siia ja mõtle kui ta nutab, et meid pole ja appi, kui hirmus…” Ma usun küll, et Hedon saab hakkama ja ei nuta seal neli tundi meid taga :)
Mingi uus komme on see sõrm suhu toppida kui ma pilti teen, niisama ta näppu suhu ei topi :D
Kellel on kogemusi, kas harjutamine teeb head või toimib see “tõstan ta üle ükse ja tšau-pakaa” variant ka. Olen iseenesest kuulnud mõlemaid variante toimivat. Ja eks iga laps on personaalne. Nagu ka lasteaias öeldi, mida varem tuua, seda kergemini harjub, nelja-aastast on juba raskem harjutada. Kas teie läheksite reisile või harjutaksite last lasteaiaga? Kui kaua teie lapsel läks, et ta lõunaune juba lasteaias tegi?
49 Kommentaari
Ei ütleks et 4 aastast on raskem harjutada. Minu laps läks aeda alles 3,5 aastaselt ja juba teisel päeval ütles et võin ära minna ja mingit harjutamist rohkem polnud.
Nii väiksega kogemust pole. Pisem läheb aeda kui on 2 a.
Ja noh õpetajad ju võivad öelda et harjutamine see ja see aeg. Reaalselt võib hajutamiseks minna ka aasta kuna laps lihtsalt ei lepi.
Mina ei jätaks reisi ära lasteaia harjutamise pärast
Minu ei usu, et 4-aastast on raskem harjutada… Arvan,et laps jääb lasteaeda siis kui tema selleks valmis on, samuti peab keskond sobima. Ma käisin lapsega kahe aastaselt tutvumas, talle üldse ei sobinud. Paar päeva enne kolmseks saamist läksime uuesti, oli kohe nõus jääma. Arvasin,et ka siis peaks harjutama. Ühe päeva tõin enne lõunaund ära ( ka seda poleks vaja olnud) ja teisel päeval jäi rõõmsalt juba.
Samuti olen lasteaias töötanud, lapsed ongi individuaalsed, pealtnäha kõige tumblimad võivad lasteaias stressi sattuda ning need, kes parajad memmekad tunduvad, võtavad hoopis lasteaia kiirelt omaks.
Mina harjutusperioodi vahele ei jätaks,aga see on puhtalt Teie otsus, ette ennustada midagi ei saa, jaksu :)
Minu laps läks 1,5a lasteaeda. Ja ühel päeval mängisime ja järgmine päev jäi ta juba sinna. Ta on käinud kolmes lasteias , hetkel 4a ja iga lasteaiaga on ta olnud kohe nõus sinna jääma. Oleneb lapsest kõik .
Kyll on ilus sellist leplikku harjumist lugeda. Meil ikka väga kole lasteaia kogemus sellega võrreldes. Aeda läks 2,1 aastaselt ja 3 aastat nuttis iga hommik! 2 viimast aastat oli ok
Lõunaunne jäi kuu pärast harjutamist. Mul oli väga minuküljeskinni laps. Aga kartsin hullemat. Samamoodi oli harjutamine nagu teil- algul mängime koos, siis jätan 10 minutiks üksi, siis juba kauemaks jne. Lõpuks siis magamine, pärast ärkamist pidin kohe seal olema esimestel päevadel. Hiljem juba sai õhtuoodet ka süüa ja siis hakkasingi järel käima pärast sööki. Hullu polnud midagi. Küll aga ei tohi harjutamisperioodi auku sisse teha. See nullib kõik! Isegi kui haigestub sellel ajal, hakkad pärast otsast peale. Ma parem lükkaks reisi edasi. Või on on võimalust teha nii, et tööle lähed hiljem, alustad harjutamist hiljem (kuid usutavasti siis tuleb juba karm harjutamine, et viskad lapse sinna ja ise tuled ära). Kui töö ei kannata oodata, siis jah, pigem jätaks reisi ära. laps on prioriteet.
Meie pliks läks aasta ja viie kuuselt hoidu. Harjutasime põhimõtteliselt ühe päeva, teisel päeval ütles kasvataja, et te võite rahumeeli ära minna ja lapsel polnud häda midagi :D Kuna meil kiiret polnud, siis paar nädalat käis laps hoius lõunani (alguses oli ta hoius üldse paar-kolm päeva nädalas), siis jäi juba magama ka. Suur pluss oli see, et ta hakkas jube vara rääkima, selles vanuses suutis ta mulle õhtuti igatahes juba päris kenasti ära jutustada, mis päeval toimunud oli. Hoius üks kasvataja meeldis lapsele rohkem, meeldiva kasvataja päevadel lükati mind põhimõtteliselt hoiu uksest välja, et emme rohkem ei segaks :D Mitte-nii-meeldiva-kasvataja päevadel oli natuke tõrksam, aga nutuga ei pidanud ma teda kunagi õnneks maha jätma.
2,5 aastaselt läks nö päris lasteaeda, seal käisime eelnevalt lihtsalt tutvumas, aga mingit harjutusperioodi enam ei olnudki. Lõunaund magama jäi ka kohe. Lasteaias olid samuti meeldiv ja mitte-nii-meeldiv kasvataja, seal oli alguses ikka nutmist ka, aga harjus päris kiirelt. Pigem on praegu viiesena see tulnud, et mis seal lasteaias käia, kui kodus niisama tšillida saaks :)
See oleneb lapsest. Tüdruk oli 11kuumi ainult minuga. 1a7 k läks lasteaeda ja harjus 2 päevaga. Poiss see vastu oli juba 3 kuust teistega ja harjumine võttis aega kaks kuud. Ma juba hakkasin loobuma… Kui järsku jäi. Eks tuli neid nutuseid hommikuid ka, aga siis hakkasin mehega saatma ning lõppesid needki :)
Ma pigem kasutaks seda harjumise aega. Endal ehk lihtsam
Minul on kaks last alustanud lasteaia teekonda.
Esimese lapsega oli mul täpselt samasugune kohutav paanika.Koosolekul kuuldu võtsin kõik sõna-sõnalt tõepähe ja arvasin et üks ühele nii ongi.Tegelikkus oli see,et harjutamisperioodil olid kohal vaid pooled.Teised pooled tulid tegelikult alles septembris.Aga see selleks.
Tütrega (kes oli tollal kohutavalt hirmul ja häbelik) läksin ka täpselt kellaajaks kohale ja ei julenud sammugi eemale astuda lapsest.Tegelikkus oli see,et tal oli nii huvitav ja laps ise küsis,et mis ma passin seal,et mingu ma jalutama nüüd.Kuni lõunase uneni jäi üksinda juba teisest päevast alates.
Teise lapsega võtsin kõike vabamalt.Kuid hoopis vastupidi läks.See hulljulge poiss oli lasteaias nii vaoshoitud,hirmul ja klammerdus mulle külge ning nuttis kohutavalt.Läks õige mitu nädalat enne kui sain ta rõõmuga käima.
Aga mis kõige kõige tähtsam ja peamine – lapsele tuleb koguaeg sisendada,et kui lahe seal ikka on. Toredad armsad kasvatajad,mänguasjad,õues,lõunane unejutt ja koos saab teiste lastega magada – kõik on nii super lahe! Laps hakkab ka siis mõtlema hoopis positiivsemalt ja pigem lausa ootab taas minekut lasteaeda.
Minul just oligi nii et ise läksin reisile harjutasime 2 päeva ja 2 nädalat jäi vahele oli isaga kodus. Laps jäi haigeks mu reisi oleku ajal. Lasteaeda läks 1a3 kuuselt. Väga seltsiv laps. Rõõmuga läheb lasteaeda. 3 korda nädalas 7h korraga .
Proovisin last panna lasteaeda, kui ta oli 2 aastane. No see oli õudukas. Karjus, röökis ja ei jäänud sinna üldse. Kuulasin ukse taga ja 45 minutit röökis :S Kuidas ma saan lapse sinna jätta, kui ta nii kaua röögib.
Uus katse 3 aastasena ja meile öeldi teisel päeval, et see on laste aed mitte emmede/isside aed ja mine nüüd minema :D
Minul last ei ole, aga ühe hoiulapse saatsin lasteaeda küll. Samasugune harjutamise periood oli (see oli siis minu katta, kuivõrd me olime rohkem koos kui ta oma vanematega), aga esimesel päeval mängisime koos ning teisest päevast alates oli ta pigem pahane, et ma juba järgi tulin. Esimene nädal oli mõeldud enne lõunaund järgi režiim. Kolmandast päevast lasin tal lõuna siis ka ära magada ja uuel nädalal jäi täispikad päevad. Ühe teise pere laps jäi ka, kui nägid, et ta poleks seal üksi. Arvestades milline laps Hedon siiani on olnud, arvan, et ka teil pole seda kuu aega harjumise tsirkust vaja. Vaadake esimeste päevade järgi.
Selles vanuses lapsed ei mängi teistega, miks sellest ükskord küll aru ei saada… Koosmäng tekib vanuses 3+, enne seda on kõrvumäng, kus kõik kollektiivis viibivad lapsed võivad küll mängida, üksteisega sõnu, pilke ja mänguasju vahetada, aga nende mängud on teineteisest sõltumatud, igaühel oma. Kas see teine laps või lapsed seal kõrval on või ei, ei huvita alla kolmeaastast küll vähimalgi määral. Teiste laste seltskond ei aita alla 3 a lapsel kohaneda.
Lapsed on erinevad ;) minu 2aastane mängib koos teistega, sest on juba pooleteist aastasest saati lasteaias käinud.
Süvene mõnikord sellesse, kuidas see mäng välja näeb. Ja võrdle nt 4aastaste laste mänguga. Siis saad aru, millest ma räägin.
See pole see koht, kus saab ajada “lapsed on erinevad”-juttu.
Meie eelmine aasta olime ka augusti lõpus reisil ja teised olid juba ära harjutanud kui meie hakkasime käima. Minu arust ei tohiks sellega probleeme olla, et harjutamine lükkub natuke edasi kuna lapsi võetakse vastu ju jooksvalt ka aasta peale. Meil harjus väga raskelt ja korralikult hakkas käima alles Veebruaris. Palju muidugi mängis rolli ka mitme nädalased viirused ja siis hakkas harjutamine otsast peale. Ikka kui on pikk paus läheb hommikul nutuga, aga tõesti rahunevad ruttu maha. Eks lapsed individuaalsed ka, aga ma arvan, et kui plaan reisule minna siis mina läheks ja harjutaks tagasi tulles edasi :)
Kõik 3 last, tSau ja pakaa ja esimesest päevast fännid :) Tõsi, 2 esimest jätsid sõime vahale, üks 3a8k, teine 3a4k. Jah leppisin mõlemal korral kokku, et lähen lõunal järgi, ühel juhul helistati, et ärge tulge, läks koos teisega magama, teisel juhul, jõudsin järgi, ja sain seal teada, et juba tudub. 3-s laps nüüd läks lastehoidu, 1a7k. Ühekorra vaatasime ruumid üle, seda tegelikult siis kui läksin ise vaatama, kas mulle see hoid meeldib, ja siis läks veel kuu mööda ja viisin lapse sinna, andsin hoidja sülle ja tegime tasu ja läksin lõunaks tööle, so esimene päev oli juba üksi, ma ei läinud isegi rühmaruumi, vaid esikus ainult, minu arust lapsel nii kergem, kui ta saab aru, et selles antud kohas, ema ei mängi temaga. Teine ja kolmaspäev ka lõunani ja neljandast magas juba lõunaund, kihutasin kohe peale ärkamist järgi, aga selgus, et minu laps ei tahagi kohe koju tulla, tahab ärgata, õhtuoodet süüa ja siis veel mängida ka natuke. Ja nii see oligi. Mitte keegi mu lastetst ei jää nutuga maha ja pigem kui järgi, siis üks suur nurumine natuke veel olla :D Minu lapse hoius tohtis lapsel kaasas olla oma turvaasi/ lemmik, mis lohutust pakub ja selle Pepa ta igapäev kaasa tiris. Ühesõnaga mina ise arvamusel, et sa ei tohiks seal lapsega palju mängida, sest mismoodi see laps peaks siis aru saama, et 10 päeva pärast sa enam ei mängi temaga seal.
Ma ei saa sellest aru et miks siis hiljem harjutada ei saa? Võtate lapse reisile kaasa? Kui jah, siis tagasi tulles saab ka harjutada. Meil tilkus rühma lapsi juurde ca 2 kuud, sest kõik ei soovinud augustist harjutama hakata.
Nii väiksega kogemusi ei ole, minu laps oli 2,5 kui aeda läks ja harjutati ka vähese aja kaupa mitte kohe 8 tundi jutti lasteaias. Siiani palutakse lapsele võimalusel vabu päevi teha ja varem järgi tulla- kui võimalus on. Ja tegelikult on lapsed väga erinevad. Mõni harjub kohe, mõnel läheb mitu kuud ja mõni ei harjugi.
Selle eelpool kirjeldatud pulli läbitegemise tulemus on tõenäoliselt see, et Hedoni arvates hakkategi igapäevaselt koos aias käima. Lapsed on muidugi erinevad jne, kuid lasteaia poolt selline range plaan valmis teha… Mina tegin oma tüdrukule uksel pakaa teisel päeval ja polnud midagi hullu. Teised harjutajad said ikka korralikult vatti. Isegi teisel kuul oli neil veel korralik nutupill :( Meie lasteaias sai pikaks päevaks (kois magamisega) jätta alates teisest nädalast.
Meie lasteaias kujunes kuidagi nii, et laps jäi sinna (läks huviga, ei jäänud nutma) ja esimestel päevadel läksin lõunaks järgi, vähem kui nädalaga jäi juba ka lõunaund magama. Mõnel korral oli muidugi hommikul tuju paha ja laps jäi nutuga lasteaeda, aga see nutt läks kasvataja sõnul ruttu üle. Väga ruttu muutus olukord selliseks, et järgi minnes ajasin oma last taga, sest ta ei tahtnud koju tulla. Ilmselt osadel vanematel, kes seda ise soovisid, käis harjutamine aeglasemalt. Nägin seal lapsi, kes ikka kuid ja kuid hommikuti hüsteerias olid. Hiljem nägin, et need olidki teist tüüpi lapsed- ujedad, tagasihoidlikud, vaiksed ja armsad. Meie laps on tohutu rahmeldaja, avastaja ja suhtleja. Meile ei pakutud sellist järk-järgult varianti ja ma ise ei nõudnud ka. Meie laps on hästi sotsiaalne ja alati seltskonda armastanud, talle see sobis. Ühesõnaga mulle tundub, et kindlasti sõltub see palju lapsest. Kas te reisiplaane viimasele hetkele ei saa jätta? KUi tundub, et esimestel päevadel sujub, siis ikkagi lähete reisile. Ja kui Hedon on ärev ja vajab rohkem harjumisaega, siis jääte ikkagi siia teda harjutama?
Meie lasteaias sellist paikapandud kava järgi koos harjutamist ei olnud, niisiis esimesel päeval olin lapsega kuni lõunauneni. Teisi lapsi ma küll rohkem segasin nii, sest nad ei saanud aru, et miks nende emasid ei ole, mõni isegi nuttis natuke :/ Järgmisel päeval hiilisin õpetaja soovitusel ära, kui lapse tähelepanu hajus. Tulin lõunaune ajaks tagasi ning selgus, et ta polnud mu puudumist märganud või igatsenudki :D Edaspidi käis tavapäraselt lasteaias, kuigi esimestel kuudel mõnikord jäi siiski nuttes maha minust. Õpetajad suhtusid sellesse õnneks väga professionaalselt ning suunasid last mängima ning lohutasid teda. Iseenesest ma arvan, et reisi ära küll ei peaks jätma, sest kui sul peale reisi aega on ja nendeks 6.- 10. päevaks üldse vajadust on, siis võid ju temaga endale sobival ajal harjutada.
Eks prioriteedid tuleb igaühel endal seada, kas reisile või lasteaeda. Eks igal lasteaial on erinev lähenemine ning nagu mainisid, iga laps on erinev.
Mul kaks last – esimese lapsega käisin vist kuni nädal kaasas (poole päeva kaupa, olin ise ka juures). Ja siis esimesed pool aastat laps käisgi lasteaias poole päeva kaupa mõned päevad nädalas (kuna olin väiksema lapsega kodune – aga laps oli ka 2,5 aastane ning vajas mängukaaslaseid (6 kuune beebi ei ole 2,5a eriline mängukaaslane :) ). Teise lapsega – kui proovisin esimest korda aeda panna (oli siis pooleteise aastane), siis ta aiaga ei kohanenud. Kui ise kaasas käisin, mängis hea meelega, aga ui pidi üksi jääma, siis ei sobinud. Kuna aga naasesin ise tööle, siis õnneks sai ämm hoida (ca pool aastat). Ning siis kui laps sai suvel kaks, läks augustis aeda ja jäi väga ilusti esimesest päevast peale. Meil mingit ekstra harjutamise aega ei olnud ka – aga õde käis samas aias ning olime mitmeid kordi käinud lasteaia mänguväljakul mängimas. Lisaks oli tegemist siis väikese kohaga ja lapsed tundsid üksteist.
Samas toimus lasteaia vahetus, kui lapsed olid 4 ja 5, siis läks see ka täiesti valutult. Õhe päeva olid pool päeva aias ning teisest päevast jäid pikaks päevaks. Alguses olid õpetajate sõnul lapsed natuke arglikud, aga umbes kuuga harjusid ära…
Aga Hedoni puhul – ei oska ju õelda. Sõltub ka aiarühma suurusest. Kindlasti on lihtsam kohaneda kuni 10 lapsega rühmas, kui 20 lapsega rühmas.
Minu kahe aastane laps jäi just niimoodi lasteaeda, et viisin hommikul kohale ja mind saadeti minema. Üks päev käisime rääkimas ja teisel päeval juba 5 tundi oli üksinda. Nutab esimesed 5 minutit ja siis on juba pohh. Kui järgi lähen siis ei taha tulla eriti ☺️
Mina harjutasin 2 päeva ja jäi ilusti.ei tasu ninu nänutada.mine ikka reisile.kunagi peab ta sinna ikka jääma
Issand, see on lasteaiati ikka nii erinev… Mul läks laps lasteaeda, kui oli 1aasta ja 5 kuud. Esimest korda käisime lihtsalt tutvumas ja laps lihtsalt vaatas ringi, kõik. Järgmine päev juba jäigi laps sinna, aga mulle öeldi konkreetselt ja otse – mine ära ja ära jää siia passima, sest lapsed saavad üldjuhul alati paremini hakkama, kui ema juures ei vahi. Et okei, ta vb natsa nutab (minu oma ei nutnud), kui sinna jätad, aga nii kui ema minema läheb, siis olukord normaliseerub ruttu. Jah, seda vist küll, et paar esimest päeva ta ei olnud seal 8 tundi, vaid vähem, aga koos lapsega polnud mul mingit harjutamise perioodi seal. Ja mul laps ei läinud 20 aastat tagasi lasteaeda vaid suht “nüüdisajal” ikka :D
Meil oli nii, et pidi hommikul sinna viima ja ise kohe ära minema, see venitamine pidi just hullem olema. Nii, et minge reisile.
Kolab natuke ule pingutatuna see harjutamine. Mina harjutasiin oma last kokku 3 tundi kolmel erineval paeval ja ta oli 11 kuune. Ja pole kunagi probleeme olnud lasteaeda jaamisega.Olen ka teises riigis aga mis vahet sel on. Lapsed on uskumatult head harjujad erinevates situatsioonides- ma usun et ta saab hakkama ja pole vaja teda pool aastat harjutada.
Küll teil on täpselt lasteaias see harjutamine paika pandud. Ja siis kõik lapsed tulevadki ühel ajal ja ahrjuvad koos? Mu meelest oleks palju lihtsam neid jupi kaupa harjutada, sest siis on koos nutjaid vähe, (ja nutjaid on alati) Lihtsalt ma ei kujuta ette, et korraga kogu sõimetäis harjub lasteaiaga aga ilmselt on see maitse ja eelistuse asi. Ehk et kui te hakkate last peale reisi harjutama ei juhtu ka midagi. ja ong äkki lihtsam lapsel, sest teised juba natuke harjunud ja Hedon saaks tsipa rohkem vast tähelepanu. Pealegu tundub, et ta on teil selline kiire kohaneja, kelle puhul selline venitamine ja pikk harjutamine teeks pigem kahju kui kasu.
Ma enda pisema pealt, kes läks ka sama vanalt aeda nägin, et see minuga koos olemine aias ei olnud hea, sest ta harjus ära, et emme on ka ja siis kui ma ära läksin oli jaur lahti. Kui viisin, tegin kalli tsau ja läksin oli korrak jorr aga ülejäänud aja oli tublidus ise.
Et võtke oma sisetunde pealt kuidad parem tundub.
Tallinnas on harjutamine maru pikka aega..ma vàikses kohas ja meil esimesed pàevad olid 10ks lasteaeda ja poole 1 jàrgi..nii paar pàeva kuni nadal aga yldjuhul paar pàeva ja siis edasi jààb laps aeda. Ja harjutamise ajal pole meil vanemaid kohal. Viin lapsr ja tulen àra ja pàrast jàrgi. Muidu laps harjubki et saab koos emme-issiga siin màngimas kàia ja kui jonnin viivad àra. Meil jh ei lasta vanematega koos. Peab õppima yksi seal olema ja teistega seltsima. Iseasi oleneb lapsest kaua kellegil aega võtab aga siiamaanj lapsed kõik elus ja enamus on harjunud nàdalaga àra ja ei jonnita ega midagi. Ema silma all ei ole on nad head lapsed :D
Harjutada saad ka septembrist ju või ei? Aeg mil laps aeda làheb valid ikka ise mitte lasteaed. Koht olemas ja kui augustis ei saa siis hakkad lihtsalt septembrist harjutama. Paari pàevaga nàed juba àra ju kuidas Hedon harjub ja sealt vaatad edasi. Mina arvan et enne lasteaeda oleks just hea oma reis àra teha sest lasteaias võib hakata endale haigusi kylge pookima ja siis juba raskem leida aeg millal minna kui laps haige ;)
Aga miks mitte harjutada last lasteaeda pärast reisi? Mis iganes võib ju juhtuda, laps jääb näiteks haigeks, mõni päev jääb harjutamisel vahele. Harjutad siis kui lapse jälle viid. Või noh harjutad alguses, käite reisil ära ja siis uuesti lasteaeda Minu arvates on see isegi parem variant, sest siis saab laps lasteaiast natukene hinge ka tõmmata, sest nii väike nagu ta on, eks harjumine võtab aega ja väsitab. Ma olen ise lasteaias õpetaja ja 2 aastat olnud ka sõimerühmas ja igaüks harjutab vastavalt sellele, kuidas ise tunneb ja mida õpetaja lapse kohta öelda oskab, eks tema oskab väga hästi öelda, kuidas laps end lasteaia keskkonnas tunneb ja millal võiks kauemaks jääda. Mõni toob lapse alles septembrist harjutamisele. Olen näinud ka lapsi, kes on oktoobrist lasteaeda toodud. Aga kohe küll ei soovita lapsele tsau-pakaa öelda, sest kõik on talle ju võõrad, nii lapsed kui õpetajad, muidugi ka uus keskkond. Või on selles lasteaias kõik paberi peal kirjas, et nii on ja nii peabki olema?
Minu laps läks põhimõtteliselt sama vanalt lasteaeda kui teie Hedon nüüd. Tänaseks käib ta juba teises lasteaias (põhjuseks kolimine). Esimeses jäi laps kohe üksi. 2 nädalat oli see aeg kui kõik lapsed olid lõunani lasteaias, kuid nende poliitika oli see, et vanem ei jää. Minu laps ei nutnud kordagi. neljandal päeval oli jah, murdunud ja teistega kaasa veidi enne lõunat kraaksunud solidaarsusest, kuid üldiselt harjus väga hästi. Selles lasteaias aga mõni laps nuttis veel oktoobri lõpuski täiesti kohutavalt, hüsteeriliselt nuuksudes :( Seega tõesti, iga laps on erinev. Kui poole aasta pealt teise lasteaeda läks siis seal tehti väga suured silmad, kui esimesel päeval teatasin, et magamisriided on kapis ja õhtul näeme. Muidugi ei olnud neil mitte mingeid probleeme ning kõik läks sujuvalt.
Ma ei viitsi hakata moraalijüngri kombel kraaksuma, et omggggg oma laps on ikka tähtsam ja ei saa teda hiljem aeda niisama lampi visata, aga antud juhul ma tõesti leian, et kuna need 2 nädalat panevad siiski aluse üsna mitmele aastale lapse elus, oleks vast mõistlik reisist loobuda. Te olete sel aastal ainuüksi nii palju juba reisinud (jah, tavainimese mõistes on see palju :P), et te vast ei sure kui nüüd ei lähe. :)
Mina läksin esmaspäeval poisiga aeda, olime kuni magama minekuni ja siis tulime koju. Teisipäevast jäi ta juba üksi ja kohe prooviti ka lõunanne. Lubati helistada, kui ta ei nõustu. Kell 4 läksin järgi ja nii ta hakkaski käima aias. Kuskil 1-2 nädala pärast oli tagasilöök ja ta jäi sinna nutuga, kuid see läks kiirelt üle.
Meil oli ka lasteaias see üks nädal harjutamiseks kus käidi koos õues mängimas ja lõunast koju. Meil aga selles muude kohustuste tõttu osaleda ei saanud. Läksime siis nädal hiljem kui teistel harjutajatel hakkas ka päris lasteaed ja ega midagi, musi kalli ja läks koos teistega ;) Eelnevalt olime ainult korra koos sinna rühma ruumi suve keskel sisse piilunud. Aga ma ei tea miks ma nii külma närviga ta sinna õpetajaga kohe kaasa saatsin ja mingit ninnunännutaimist koos käimist ei teinud vb selle pärat, et ta oli eelneval aastal ka teinekord hoidja juures käinud, kus oli selge, et emme tuleb järgi, aga kohe üldse ei kahetse ka! Neljandal päeval jäi juba lõunaunne ka nii, et ei mingeid dramaatilisi tagasilööke! Vahest ikka oli kurb ja tahtis rohkem kallistada hommikul aga sai hakkama küll! Poja nüüd sellest aastast samasuguse mõnikord hoius taustaga sõime minemas ja endisel ei kavatse temaga sinna kaasa mängima minna. Ehk esimene päev vaatame koos korra ruumid üle ja järgmine päev saagu ise juba mõned tunnid hakkama ;) Hiljem õpetajaga rääkides oli tema ka seda meelt et pigem üritada mitte rühma lasega kaasa ronida, sest see teeb teised lapsed kurvaks, et nende emmet ei ole ja siis laps peab hiljem ikka harju ju ilma emmeta seal olema, et miks seda niimoodi venitada. Mina läheks ikka puhkusele sinu asemel ja hiljem harjutaks. Ei nuta seal lasteaiad keegi 4 tundi jutti, enne helistavad õpetajad ja paluvad järgi tulla ;)
Aa ja lisaks tahtsin veel öelda, et ise tuleb julge ja endas kindel olla, mäletan neid emmesi sealt esimestest päevadest, kes hakkasid ise ka nutma kui laps rühma läks, aga see ju annab lapsele ka kohe signaali, et tuleb nutta, mis on küll suurim viga mida teha!
Mu laps oli just 2 saanud, kui Tallinnas kesklinna lasteaeda läks. Liitrühma. Sõimekas täis. Esimesed 2 päeva augusti lõpuks viisin pooleks päevaks. Rühmauksest sisse ja tsaupakaa. Edasipidi oli juba terve päev. Kui nuttis, siis 5min. Aga edasi rahunes ja läks mängima.
Lapsed on erinevad ja sobib erinev süsteem :) kõigil ei pea olema pikka harjutamisperioodi ja kohapeal passimist.
Mulle tuleb üllatusena, et üldse nii tehakse. Minu laps läks lasteaeda kui ta oli 1,5 aastat ja seal öeldi kohe, et pikka harjutamist ei ole, sest see teeb pigem karuteene lapsele sest hakkab arvama, et hakkab lasteaias käima edaspidi ka koos vanemaga. Mingit raskust nii ei olnud, 1 päev tutvumist ja siis juba laps aeda. Ei olnud traumeeriv ega midagi. 3 aastaselt vahetas lasteaeda ja täpselt sama jutt kasvatajate poolt, kiire head aega ema poolt ja kõik. Mulle tundub see teie lasteaia harjutamine ikka väga ülepaisutatud, muidugi laps ei harju kui vanem mitmeid nädalaid kaasas käib ja järsku siis sinna peab jääma.
Lapsed on nii erinevad.
Mul kaks last. Poiss on vanem… ja temaga läks väga lebolt. Esimesel päeval mängisime lasteaias koos. Teisel päeval läksin Mina koju pisarad silmas, sest laps lubas mul ära minna. Ootasin lasteaia õpetaja kõnet, et Millal ta helistab, et Tulge oma kisakõrile järgi! Kuid ei… mina nutsin, kuna pisike oli suureks saanud. Tol hetkel oli ta kõigest 1,7 aastane.
Tüdruk aga oli 2-aastane, kui hakkas sõimes käima ning Temaga kestis harjutamine ligi 2 kuud. Kisa oli keskpäevani olnud ja siis ikka korduvalt õpetajad helistasid, et tulge järgi või istuge siin. 1 kuud hiljem õpetaja arvas, et peaks uuesti hakkama koos emmega harjutamas käima… Kokku siis 2 kuud. Kokkuvõttes ta ikka jäi sinna üksi nutuga, kuid lõpuks ikka harjus ära…
Kui ta üldiselt ikka seltsiv laps on ja teiste lastega palju koos olnud, siis on lasteaeda minemine suhteliselt valutult. Esimesed pisarad tulevad üldjuhul ikka Sinu silmist…
Laps läks lasteaeda natukene enne 3-aastaseks saamist, enne käis väikeses hoius kuhu läks natukene enne 2-aastaseks saamist. Mōlemasse läksime ühe korra koos kohale, vaatasime ruumid ja õpetajad ja tulime ära. Teisel päeval läks sinna ja tsaupakaa. Hoidu jäi magama 3ndal päeval, lasteaeda siis kohe teisel päeval. Korraks nuttis ikka aga pikemalt probleeme ei olnud. See oleneb lapsest ikka ja kes vajab harjutamist ning kes mitte.
Kui vähegi võimalik, siis mina soovitaks reisil rahumeeli ära käia ja selle harjutamise teha siis, kui teised põnnid juba harjunud on. See on kohutav, mis sõimes toimub kui kõik uued lapsed tulevad. Osad lapsed nutavad juba sellepärast, et teised nutavad (nö kambas).
Võibolla on isegi parem lapsele, kui peale reisi lähete ja hakkate harjutama, kui kõik sõimekad koos ühel päeval harjutama hakkavad, ühel päeval emad lähevad-jätavad, siis võib nutukoor üsna hirmutav-ehmatav olla. Võimalik et pojal lihtsam ka harjuda, kui teised juba tuttavamad, oma harjumised ära teinud :) Siis ju õpetajal ka aega veidi rohkem teie lapse jaoks. Kui lohutust-kallistust vaja. Oluline on tõesti võtta kõike positiivselt, ilma enda hirmuta, lühikesed, venitamata hüvastijätud, minu jaoks on vale minema hiilimine, hiljem on oht, et laps kardab, et ema läheb ära ja ripubki küljes. Ilusat lasteaiaaega teie perele!!!
Mina arvan, et see jutt harjutamisest koosolekul oli lihtsalt öeldudki selleks, et vanemad mõistaksid, et alati ei pruugi nii kiirelt ja valatult kõik minna nagu eeldatakse. Tavaliselt on ka tagasilööke, kus laps ei taha üldse lasteaeda minna ja on hakanud aru saama, et ta peab seal olema terve päeva. Harjutamisperiood on aga minu meelest natukene liiga pikaks pandud. Mina tean, et mida kauem ema/isa kaasa tilbendab, seda raskem on lapsel harjuda uues keskkonnas ja aru saada, et emme/issi ei käi koos temaga lasteaias. Pluss see, et kui ema/isa kaasas, siis laps ikkagi hoiab lasteaias rohkem nende poole ja ka õpetaja ise ei saa oma tööd teha (hommikuringid, lapse usalduse võitmine jne jne) ja suhtlemine eakaaslastega pole ka päris tavapärane nagu oleks siis, kui vanemat poleks kaasas. mina soovitusi anda ei oskaks, eks see oleneb Hedonist endast, et kuidas ta seal on ja kindlasti jagavad ka õpetajad omi soovitusi, et kas peaks veel kaasas käima või mitte. Lapsed on erinevad.
iga lapsega võib see erinev olla, minu põnn läks esimesel päeval 1,6 aastasena sõime ja tahtis ise kohe lõuna ajal voodisse ronida, mind saadeti kohe ära ja ise ulusin rühmaukse taga.
Aga juba kolmandast päevast jäi ta rühma magama ja kuni lasteaia lõpetamiseni polnud kordagi probleemi sinna minemisega, pigem kojutulemisega, et miks nii vara järgi. Kui on vahvad õpetajad, toredad rühmakaaslased ja mitte ninnunännutavad vanemad siis läheb kohanemine kindlasti kiirelt ja lastel on lasteaias huvitav.
Ma olen seda juba ammu tahtnud öelda, aga sul on kõige armsam kutt siin laial maamunal! Tõesti on nii armas pisike!
Mu poeg hakkas lasteaias käima 1a 10 k. Nii kahju oli teda sinna viia, aga tööle pidi minema. Esimene nädal oli paar tundi korraga ja kohe ilma meieta. Ma ausalt öeldes ei tahtnud ise seal olla. Jäi muidugi hirmsasti nuttes. Järgnevad paar-kolm nädalat tõime enne magama jäämist koju, seda kasvatajate soovitusel. Nad ise andsid märku, kui arvasid, et on õige aeg laps pikaks päevaks jätta. Ja kuu peale harjutamist jäi siis lõpuks seal magama ja sellest ajast pole ka mingeid probleeme olnud, ei lähe nuttes, vahel lausa ise küsib, kas lasteaeda saab.. Tervet nädalat ei ole kunagi lasteaias, tavaliselt 4 päeva, vahel teeme nädalasi puhkuseid (vanaemad hoiavad siis last :) ). Algus oli ikka jube raske, just see nutuga jäämine. Mul üks tuttav kasavataja ütleb, et algus ongi raske ja ise ei tohi murduda. Nii et jõudu teile :)
Väga palju sõltub kasvatajatest (ok, õpetajatest).
Meie lastel ei olnud eriti head kasvatajad, õigemini 1 oli enam-vähem, aga kuna neil omavahel puudus sünergia, siis kokku oli kaos. Ainus armas inimene oli õpetaja-abi.
Lapsed ei harjunud seal käima, läksidki vastumeelselt 2.a ja siis õnneks kolisime ja lapsed läksid teise aeda. Seal olid nad õnnelikud ja rahulolevad.
Esimest lasteaeda meenutades tekib kananahk ihule…ehk kõik saab alguses kasvatajatest.
Mina arvan, et lasteaiaga harjutamine on olulisem kui mingi reis. Reisida jõuate teinekord ka, ei juhtu teiega midagi, kui nüüd selle reisi edasi lükkate.
Ja lapsehoidjaga jäämine on natuke teine asi…lasteaias ei ole õpetajal aega kedagi eraldi lõbustada ja lohutada, kui seal terve kari selliseid pisikesi on ja vähemalt pooled neist nutavad…
Lasteaed ei ole sõjavägi, kus peab kindlalt harjutama mingi korra järgi ja mingitel perioodidel. Sina saad ju koha ja võid seda kasutada nagu sulle sobib. Sain aru, et sa ei pea minema veel tööle? SIis miks üldse nii pikad päevad Hedonile? (8-17ni) Väsitav ju lapsele. Sul ilmselt Hedon on hästi harjuv ja rahulik laps. Nii õpeajatele ütledki. Esimese päeva tasub muidugi vaadata, et kas ja kuidas ta jääb ja võid ka siis juba ära minna. Kui sul vaja minna mingi hetk täiskohaga tööle, nii et Hedon on pikki päevi, siis soovitaks senimaani ikkagi rahulikumas tempos alustada. Viia hommikusöögiks ja minna peale lõunaund järgi, siis pikendada, et sööb ka oodet jne. Mitte et prauhti hakkab sul käima augustist E-R 8-17ni.
Eks sa muidugi ise valid oma strateegia ja tead loomulikult, et kõik lapsed on erinevad. Kuid usun, et mõistlikuse piires tasuks seda sõimes käimist võtta, eriti, kui sul võimalik on. Las harjub rahulikult ja saab puhata ka vahepeal. Seal neid põnne palju ja sellises vanuses ka kisa palju.
Mul oli plaanis kuni 3a kodus istuda, aga kuna sain tööpakkumise, siis sebisin kiirelt lasteaia ja läks aeda nädal enne 2a saamist.
Paar päeva olime koos kuni lõunani, siis oli üksi kuni lõunani paar nädalat ja siis jäi pikaks päevaks, u pool a oli kolmapäev kodus (sain sellise diili tööandjaga teha, et käisin siis esiti 0,45 kohaga tööl).
Pean ütlema, et meil oli esimesed 6 kuud suhteliselt raske jäämine, karjus ja takerdus jala ümber, kangutasime lahti ja andsime õpetajale sülle. Siis nuttiski u 15min ja ülejäänud päeva jooksul ka mõned korrad, kui igatsus peale tuli. Edasi läks aina paremaks, teinekord ikka tuli nuttu ka ette, aga enam mitte nii palju.
Samas oli meil rühmas ka poiss, kes esimese aasta istuski pea kogu aja üksi nurgas ja nuttis ja nii päevast päeva, meelitati ja keelitati mängima, aga vedu ei võtnud. Õues käies istus ka üksi kuskil kivi peal. Tema hakkas vaikselt harjuma alles aiarühmas ja jäi ilusti alles poole aiarühma aasta pealt.
Samas on ka lapsi, kes jäävad esimesest päevast nututa, aga ka neid, kes ei taha minna/jääda ka veel aasta enne kooli.
Seega on tegelikult väga keeruline ennustada ja kellelegi nõu anda, nii palju sõltub ikkagi lapsest.
Kui sa viitsid surfata mu blogis, siis seal ma olen juba vast 3x kirjutanud, kuidas me lasteaiaga harjutame (ps! ei väida, et meie meetodid õiged on, aga ehk saad mõne aimduse).
Meie laps on nüüdseks lasteaias käinud ca 1,5 kuud ja viimased 3 nädalat käib juba pikad päevad.
Blogi siin: janekaaa.wordpress.com
Lasteaed ei kool, lasteaias käimine ei ole kohustuslik. Laps ei pea ka iga päev lasteaias käima. Lasteaed on ikka selleks, et laps oleks hoitud-vaadatud kui vanemad tööl on. Suuremate laste puhul on jah ka teistega mängimine oluline, aga see on pigem 3+ vanuses.
Kui te soovite augusti lõpus reisile minna, siis mingegi. Lasteaed ei kao mitte kuhugi.
Ja minu laste lasteaias muide eelistati just seda, et rühmatäis sõimelapsi ei tuleks kõik korraga, vaid järk-järgult.
Minul mõlemad lapsed teisest päevast üksi jäänud :) Emme saadeti minema ja ise mindi mängima teistega :) Algul kartsin ka, et läheb ikka aega, et nad harjuks aga ei, kõik käis kiirelt :) Pole see nii hull midagi, arvan, et teil ka paar päeva ja asi korras :)