Mida aastad edasi, seda enam ma saan aru, et kingitusi pole vaja teha sellepärast, et peab. Võimalik, et mind on blogielu ära hellitanud ja ma saan kingitusi aasta ringselt ja siis tundub kuidagi kohustusena jõuludeks ja sünnipäevadeks ja tähtpäevadeks nende tegemine, aga minu meelest võib inimest üllatada ka suvalisel hetkel. Selleks ei pea olema jõulud.
Okei, pulma võiks ikkagi kingitusega minna, aga näiteks jõulud ei pea kindlasti olema aeg kui kingitused peavad miljon maksma. Ma alguses mõtlesin, et teen mingi listi asjadest, mis on odavad, siis mõtlesin, et pigem toon välja asjad, mis mulle endale meeldiks saada ja siis mõtlesin, et teeks lihtsalt erinevad postitused kingiideedest.
Koostasin seda listi nii, et mõtlesin, kui ma teeksin kingituse.. oma sõbrannale, raamatupidajale, mehele.. saate aru, eks. No et mõtlesin reaalse inimese peale, kellele ma kingituse teeksin ja mis talle sobiks.
Siis on meil üks selline sõprade paar, kes on alati nõus Hedonit hoidma, temaga pannkoogi hommikutel käima, maale vanaema juurde kaasa võtma jne. (Tšau, Ain ja Kim!) Nemad on sellised, kellele mu meelest sobib alati kinkida mingit kodukraami. Sellist vajalikku staffi. Mitte, et kingin viis kilo kummikomme (kuigi ma olen seda ka teinud!).
Nad käivad ikka jõuludel ka meil ja alati oleme saanud neilt täiega ägedaid ja vajalikke kingitusi. Näiteks üks aasta kinkisid nad autosse need telefonihoidikud, mis käivad magnetiga.
Siis on meil ülivinged soola-ja pipratops, mis on nagu mini need kõrregapurgid. Täiega ägedad. Hedon saab alati mingit arendavat kraami või hunniku autosid :D Ühesõnaga nad on sellised meie moodi, et alati mõtlevad, mida meil reaalselt vaja võiks minna ja ei kingi lihtsalt – ma ei tea – vanasti koolis ma loosipakke vihkasin, alati sai küünla või kruusi.
Samas, kui ma neile praegu Villeroy & Bochi kingiks, oleks see too much, aga samas lõikelaud, kohv, voodipesu oleks minu meelest jumala kindla peale minek.
Voodipesust rääkides, siis meil on kaks aastat olnud koostöö Votex House’iga (PS! koodiga marimell alati kõik -20%!) ja ma olen nii õnnelik selle üle, sest oleme saanud proovida erinevaid materjale ja leida nii oma lemmikud. Kõigepealt olid meil puuvillasatiinist voodipesud ja mina, vana külmavares, arvasin, et nendega on raudselt jahe magada, aga ei ole. Samas pole nendega ka palav või selline higistamaajav.
Sügisel saatsid nad mulle testida uue kanga, makosatiini – algul ma olin jälle selline kahetine, et ei tea, veidi nagu liiga siidine (haha, ma kõlan praegu nagu ma tahaks froteepesuga magada :D), aga ma harjusin sellega nii ära, et ma enam ei taha midagi muud.
Ja kuna meil on Meelisega erinevad tekid (on aegade algusest peale olnud, ei mingit draamat!), siis ükspäev Meelis pikutas mu tekiga ja oli.. omg, mis materjal! Ma tahan ka! Ja nüüd tal on oma isiklik sinine voodipesu, mis on niiiiiiiii mõnus! See makosatiin on veel kergem ja pehmem ja õhulisem kui puuvillasatiin.
Ja kuigi vanasti ma mõtlesin, et issand, kes kingib voodipesu, siis lapsena sa ei oskagi sellisest asjast rõõmu tunda, täna olen ma küll pigem positiivselt meelestatud sellisest kingitusest.