Säästuaasta | mis on meie 10K eesmärk?
Mõni aeg tagasi jäi mulle silma üks kommentaar ja ma lubasin sellele vastata või õigemini seal esitatud küsimustele. Nüüd on to do listis aeg selleni jõudnud.
Mind huvitab see, et mis on teie säästuaasta eesmärk? Alguses jäi mulje, et ostlemiskäitumise muutmine käis ka selle paketi juurde, aga ikka vist ei käinud? Riiulite tühjakssöömine on samas väga hea mõte, nii et mingeid nippe ikka on.
Meie algne eesmärk oli vähem raisata ja 10K kõrvale panna ehk siis näiteks vähem riideid osta, üldse osta vaid seda, mis vaja on. (Jaja, ma tean, siin on vaieldav, kas on vaja soodukaga viis paari Veenre kõrvarõngaid osta või ei, aga suures plaanis – vähem osta!) Mida oleme minu meelest üsna edukalt suutnud teha, sest varem käisime me igal vabal nädalavahetusel mõnes kaltsukas ja tühjade kätega me naljalt ei lahkunud. Nüüd aga.. olen igavusest vist üks-kaks korda kaltsukasse sattunud (näiteks enne Aegnale minekut tegime aega parajaks ja sain Viimsi kirbukast ühe kollase kleidi, läksin tegelikult sinna vaatama, kas pulmakleiti on, meil ju stiilipidu tulemas..) maksis vist 4€, enam ei mäleta. Aga tundus Balbiino rannapeole sobilik.
See tänavune säästuaasta on totaalne eksperiment. Katsetame erinevaid nippe. Suvenipp on mitte osta kastmeid, kasutada ära riiulites olev kraam ise kastmete valmistamiseks. Seda nippi kavatsen ka marimelli kokakoolis katsetada ja näidata, et olemasolevatest asjadest saab imelisi kastmeid, kui segada kokku omavahel algul sobimatuna tunduvad asjad.
No ja siis huvitab lõpptulemus. Suuremat ei kahtlegi, et kokku saate selle summa, aga mis saab pärast? Kas lööte lihtlabaselt kohe laiaks või suudate hoida ja juurdegi koguda? Arusaadav, et koduteema ei ole teil praegu aktuaalne, aga kui äkki juhtub ühel hetkel, et see aktuaalseks muutub, siis oleks ju päris vahva, kui mingi 20000-30000 arvelt vastu jõllitaks. Või rohkemgi, kui aega laialt käes.
See kodu teema on täiega õhus. Alles paar päeva tagasi oli jälle jutuks kui sõbranna külas käis. Ta rääkis, et leidis korteri, mida tahab osta, et on küll omajagu kõrvale pannud, aga paar tuhat jääb ikka puudu ja peab selle kokku laenama. Pank talle rohkem ei anna kui korteri väärtus, seega tuleb mujalt võtta. Arutlesime, et kas oleks mõistlik võtta näiteks Credit24 väikelaen, seal saab laenata kuni 10 000 euri kindlaks perioodiks, kindla kuumaksega. Ta arvutas siis isekeskis, et kui sealt paar tuhat juurde võtta, siis oleks ta laenumakse + väikelaenu makse sama mis praegu üür. Aga et veel oodata ja üürikas passida tundub mõttetu, sest raha väärtus langeb ja tahaks ikkagi oma kodu. Ma pakkusin talle, et võin meie säästukontolt talle laenata selle puuduoleva summa, aga ma tahaks seda aasta lõpuks kontole tagasi, see tundus tema jaoks aga liiga kiire tagasimaksena.
Oh, see laenuteema on üldse nii keeruline. Okei, saan oma laenu pangast kätte, ostan kodu. Aga üldiselt on hinnad hetkel sellised, et korter vajaks kõvasti kõpitsemist. Meie palkade juures me ilmselt 200tuhandest maja/korterit endale lubada ei saa, see tähendab aga omakorda seda, et kui kogu raha ostu alla paneme, peame ikkagi kuskilt laenama, et seal näiteks remonti teha. Alustakski ühest toast. Okei, me alustaks köögist ilmselt. Aga saate aru küll mu poindist.
Sellessuhtes, on need väikelaenud jälle head – jääb 2000 sissemaksust puudu, laenad. Oled 7000 kokku korjanud uue auto jaoks, just nüüd tuleb pakkumine, aga 3000 oleks veel vaja. Võtad kiirelt väikelaenu… No mulle tundub ka, et isegi kui kraabime raha laenu jaoks kokku, et midagi osta, siis et seal edasi elada ja midagi kõpitseda, oleks mõistlik võtta 10K väikelaenu kui hakata palga kõrvalt veel igakuiselt nagu tigu midagi tegema. Siis saab see maja kaheksa aasta pärast valmis ju.
Ühesõnaga, see meie koduostmise jutt on nii pikalt teemas olnud, et ma enam ei teagi kui kaua. Sama kaua kui me koos oleme vist olnud. Aga üks asi on see, et mul on 10K 20K 30K kokku korjatud, elada tuleb ka. Ost ostuks, laen laenuks, aga üldiselt ei saa ma ju korterit, et astu sisse ja hakka elama.
Teine asi on see kuradima hind. Olete vaadanud neid hindu. Ükspäev jäi see Kristiine mingi arendus silma, kolmetoaline neljatoaline KORTER 300 tuhat. No andke abi. Kust ma võtan sellise summa. Me oleme endale üldse piiriks pannud 100K laenu võtta (Meelis rõhub ikka 150le, aga no hetkel ei saa ei saja ega 150 eest midagi), sest see tundub reaalne. Pluss siis meie oma sissemaksud ja tuhatmiljon muud kulu. Ja pigem ikkagi mõtleme maja peale, olgugi siis kuskil linnast väljas kui see, et ma elaks paneelikas. Seda ma ette ei kujuta. Ideaalis jah, elaks sellises aiaga majas nagu praegu, aga nende korterite hinnad on sama ulmelised kui uusarendused ja need uusarendused on ka suht karuperses asukohaga mu meelest. Nii kaugel. Siis juba maja ja olgu kaugel.
Olete mõlemad rääkinud, kuidas käite kodus põhimõtteliselt ainult magamas ja siis ei tundu tõesti suurem pind vajalik. Aga kas seda ohtu pole, et see soodne üürikodu ühel hetkel alt ära kukub? Ja omast kogemusest ütlen, et kui sul on päris oma kodu, igatepidi sobiv ja oma maitse järgi, siis ei käi enam kodus ainult magamas. Siis muudkui kiirustad koju ja ei saa ega saa isu täis seal olemisest. Õige kodu pole teieni veel jõudnud ja teil pole veel ettekujutustki, mis tunne on ise pärisperemees olla. Nii, et ükski naabrimutt ei köhi ja piparmünte üles ei kitku.
Esiteks, meil veel mõned aastad kindlasti see üürikas ära ei kao. Teiseks, ma tean küll seda omakodu tunnet. Meil on praegu samamoodi see omakodu tunne olemas. Aga suures plaanis oleme me megaliikuvad, päevad on täis toimetamisi ja käimisi ja tööl käin ma ilmselt ka siis kui oma kodu saame, ehk siis suures plaanis oleme me ikkagi palju eemal.
Ma saan aru, et oma majas on alati nokitsemist, midagi teha, kedagi külla kutsuda ja ma tahan koju kiirustada jne. Ma tahan praegu ka, aga ikka on see, et käime seal suht magamas.
Meelis just tahtis kirjutada, et kas vähem palka ja rohkem vabadust või rohkem raha ja vähem aega. Kui ma tahan ilusat korralikku maja, et astu sisse ja hakka elama, tähendab see ju veel rohkem tööd ja veel vähem aega oma kodus olemiseks.
Vahel on küll tunne, et laenaks end pooleks, võtaks kõik mis vaja laenuga kaela, koliks metsa sisse ja oleks. AGA, siin on üks AGA, seda laenu tuleb maksta ka. See tähendab, et ma ei saa seal metsa sees istuda ja oma kodu nautida, sest on vaja maksta, maksta, maksta. Mis tähendab, et on vaja rabeleda ja tööd teha, et need maksed kokku saada.
Praegu on elu sellessuhtes lill – pole minu asi kui lumi on rookimata, kui muruniitjal on tera nüri, kui majas läheb elekter ära, kui koristaja jätab tulemata, kui.. Oma majas pean ma jõudma kõige sellega tegeleda + ma pean selle eest maksma + …
Jaja, tean, loll kes vabandust ei leia. Seda oleme me alati öelnud, et me oma kodu tahame, aga valikute küsimus, eks. Hetkel tundub mulle lihtsam niisama eksperimenteerida, säästa, nipitada ja elada üürikas.
Ma praegu muidugi mõtlen, et äkki peaks üldse rabama vigaseks selle nimel, et maja kohe välja osta, siis saan seal rahus istuda oma metsa sees ja ei pea enam maksma ja tõmblema. Noh ja kui 90K on koos ja 10K puudu jääb, siis ma ei näe probleemi, miks ei võiks seda juurde laenata.
Huvitav, kui reaalne oleks, et me saaks 90K kokku. Mis aja jooksul? Kui palju te olete säästnud ja mis aja jooksul? Kui kaua läheks ja kas üldse tasuks 90K koguda?
#KOOSTÖÖ
60 Kommentaari
Kas pole mitte nii, et laenuvõimekus väheneb, kui sul juba on pankade (või mistahes laenuandjate) ees finantskohustusi? Minu laenuhaldur ütles selgelt, et kui vaja sissemaksuks vms raha, siis kindlasti ei tohi see olla laenuga võetud, sest see mõjutab omakorda max kodulaenusumma suurust. Kui ütlesin, et kui peaks puudu jääma, siis saan vanematelt laenata, siis ta ütles, et ei, ei, ei, ka see on finantskohustus. Ma arvan, et sissemaksuks laenu võtmine on ikka äärmine jaburus.
Sa saadki ju öelda, et ema ANDIS, aga tegelt laenad.
Kärdil küll vale info. Nii palju on neid inimesi, kes on ka sissemaksuks laenanud pangast lisaks väikelaenu u. 3-5 aasta peale. See pole mitte mingi jaburus. Vanematelt saadud raha pole kindlasti finantskohustus♀️♀️♀️♀️♀️♀️
Ma ei olegi väitnud, et ei nii ei saa teha. Ma ütlesin, et kui sa võtad lisaks kodulaenule sissemaksuks väikelaenu, siis väheneb maksimaalne kodulaenu summa, mida võtta saaks. Jah, vanematelt saadud raha ei ole kohe automaatselt “laen” ja sellest ei tulegi panga silmis ilmselt mingit probleemi, kuni sa seda ei ütle, et sa selle LAENASID. Jaburuse all pidasin silmas sissemaksuks raha võtmist neist kiirlaenufirmadest, mida ka selles postituses reklaamitakse.
Tegemist küll koostööpostitusega ja promote “3000 jääb puudu, võtad kiirelt väikelaenu”, aga tahtsin panna südamele, et kas olete ikka aru saanud, et kui pank annab teile kodulaenu, siis ta arvestab ka kõiki teie seniseid kehtivaid laenukohustusi ja liisinguid. Päris nii ei ole, et pank ütleb, et te saaksime näiteks kodu ostmiseks max 100 000 eurot, teie soovitud kodu aga maksab 110 000 eurot ja siis selle 10 000 eurot laenate muust krediidiasutusest. Nii kui laenate, siis pank ei anna teile enam kodulaenuks seda 100 000 eurot, sest te olete tema silmis sellega end siis nö lõhki laenanud. Sedapidi aga, et kõigepealt võtad max kodulaenu ära ja siis laenad kuskilt “kiirpangast” juurde, pole samuti võimalik, sest tehingud notaris ei toimu nii. Seega ma ei kujuta ette, kuidas see sõbranna, kellel raha puudu jääb, saaks selle summa kuskilt krediidiasutusest laenata, kui ta kodulaenu niikuinii võtab. Natuke segane.
Kindlasti saab, ma saan aru, et pank ei taha seda ja teist näha, aga ilmselt mingi skeemitamise küsimus. Pole ise selles olukorras, ei oska täpselt öelda, aga ilmselt kuidagi on ikkagi võimalik. Nagu keegi ka juba kommenteeris, siis.. tehtav.
No aga skeemita, tahaks näha :) Teil on ikka väga eluvõõras see suhtumine rahaasjadesse. Iga laen on kohustus ja see vähendab automaatselt võimalust saada kodulaenu või saada soovitud summat. Propageerida kiir- ja väikelaene, kui lahendust on naeruväärne. Miks krt siis inimesed nii lollid on ja korjavad sissemaksu raha, kui lihtne lahendus oleks väikelaenu võtta? Minna panka jutuga- “ema andis”, kuigi tegelikult on kaelas väikelaen (ja seda pole võimalik varjata), jätab pehmelt öeldes idioodi mulje.
Kas ma ütlesin, et ma skeemitan? Ma ütlesin, et see ilmselgelt on võimalik. Loe teisi kommentaare ka. Mina pole laenu võtnud, ei tea, kuidas.. Aga näe, on võimalik.
Ma eeldan, et isegi nii on võimalik, kui mees ja naine koos ostavad, laenu küsib pangast ainult üks neist ja teine võtab enda nimele väikelaenu jne.
Mees võtab kodulaenu ja naine sissemakseks. Nii on nt võimalik. Hiljem siis muudad ühiseks kodulaenu.
Ja mis on asja point? Ühe palgaga saab poole vähem laenu kui kahe palgaga, lisaks on ülalpeetav.
Ütleks, et ei tasu nii suurt summat kindlasti koguda. Selles mōttes ikka ongi laenud head, et saad selle summa eest kodu ostetud ja 20-30 aastat maksad, aga raha väärtus ajas muutub ju ka. Täna on jah 90k ulme summa, aga 30 aasta pärast äkki polegi. Mu tuttav ostis kuskil 10 aastat tagasi enne kinnisvarahindade hüppelist tõusu Tartusse korteri, kolmetoalise, väga vinge elamine hea asukohaga. Sel ajal tundus laenumakse (255€ kuu) suur, täna see summa maksta 3-toalise eest ju väga vähe. Niiet pigem ikka laen, kui see et 5-10 aastat rabad lolliks, ei tea iial ka mis turg teeb, äkki selle aja pärast maksab ihaldatud korter 2x rohkem.
Täpselt minu mõte!
Lihtinimesena kui ei tule lotovõitu/pärandust annab ikka 90k koguda. Mina ei jaksanud oodata ja ostsin laenule maja ja alati on võimalus varem ära maksta ja säästa nii intressidelt. Kui suudate aastaga 10k säästa siis 8 sellist säästu eksperimentimise aastat veel ja kui rohkem tahate aastas säästa, siis peab veel nö rihma pingule tõmbama ja elu ei saa elada. 8 aastat on pikk aeg ja Hedon selleks ajaks juba nii suur, et teie väikeses korteris oleks ebamugav.
Mind kohe väga huvitab, mis arendus see Kristiines on, kus 3-toaline 300 000 maksab. Pigem ikka sinna 150 000 ringi jäävad 3-toaliste hinnad seal.
Aga maja kuskil linnast väljas metsa sees unustage küll ära. See ei läheks ju üldse teie elustiiliga kokku ja ei tuleks sugugi odavam, sest oleks vaja ka teist autot ning bensiinile hakkaks kõvasti kuluma. Lisaks ärge unustage, et Hedon läheb kooli. Teil on vaja elukohta, kust laps tulevikus ise liikuma saaks.
Ja minu arvates on igal juhul mõistlikum võtta laenu ja osta elamispind kui et aastaid raha kõrvale panna ning lõpuks selle kogutud raha eest endale elamine osta. Raha väärtus üldjuhul ajas langeb ja mis mõte oleks teil osta endale 15-aasta pärast suurem elamine kui Hedon selleks ajaks juba võib välja kolinud olla. Pigem nautida seda suuremat elamist kohe ja maksta laenu.
A sorry, minu viga. 4toaline :)
https://www.linnupesad.ee/
Seal arenduses on ju tegu paarismajade ja mitte korteritega.
Same shit, different name.
See on nii veider, et teie jaoks on kinnisvara omamine “vigaseks rabamine”… meil oli 2-toaline korter, ostsime heal ajal ja müüsime kasumiga, kasumi eest hakkasime uut maja ehitama ja võtsime laenu juurde, et lõpuni ehitada, kolisime sel aastal sisse. Ei tea küll mis vigaseks rabamine see küll on, elustandard on täpselt sama, ei pea kuskilt meeletult kokku hoidma. Üüri peale kuluks ju niiehknaa.
Loll on tõesti see kes vabandust ei leia :)
Ma imestasin ka sama asja. Ka üürika eest peab iga kuu raha maksma. Vahe on selles, et kui üürikas maksad raha ära ja läinud see ongi, siis enda kodu puhul maksad raha ära ja tulevikus on see raha alles (-intress, muud tehtud kulutused jne), sest saad ju kodu maha müüa. Näiteks võtad 100 laenu, oled 40 ära maksnud, müüd kodu jälle 100-ga maha, siis 40 (-lepingu/panga jne tasud) jääb igatahes sulle. Üüri makstes jääb sulle 0. Lisaks, kinnisvara hinnad pidevalt ka tõusevad, nii et kui kunagi oma kodu maha müüd, siis suure tõenäosusega saad selle eest rohkem kui ise maksid.
Eelmise aasta lõpus jõudsime ka elukaaslasega nii kaugele, et võtsime laenu ja ostsime oma kodu. Tagantjärgi mõeldes on jube kahju sellest umbes 15 000 eurost, mis 5 aastaga üürile kulutasime. Oleksime selle eest juba suure osa praegust korterit välja ostnud. Samas oli laenu võtmine ja korteri ostmine ka väga hirmus, sest mulle ei meeldi võlgu olla ning laenu võtmine ja üldse korteri ostmine tundus nö nii suur ja püsiv asi. Tundus, nagu annaks veidi vabadust ära. Näiteks tekib mõte, et koliks või läheks tööle teise linna, siis oleks vaja kas korter maha müüa või üürile anda. Aga hetkel võin öelda, et kodu ostmine oli üks meie parimaid otsuseid ja olen väga rahul :).
Üks variant on osta maja Tallinnast nii palju väljas, et Tallinnasse igapäevaselt sõita on tehtav (a la Kose, Kohila, Rapla, Kuusalu, Keila tagune kant). Ja see maja osta selline, et saab küll elada kohselt, aga siis kõpitsete samal ajal üles. See hoiaks ilmselt suured kohesed kulud all. Ma ei tea küll mis Eesti pankade laenutingimused on, aga kui näiteks laenumakse jääks enam-vähem samaks kui tiee üür hetkel on, siis saaksite ju nö jätkata kogumist/kokkuhoidlikult elamist nagu praegu, ainult et see raha läheks renoveerimiseks. Fakt on see, et kui tahta osta ja kohe sisse kolida ning elada, peab olema korralik rahakott. Teie tundute piisavalt toimekad, et renoveerimine ei oleks probleem.
Ma olen nõus. See sinu väljatoodud kant tundubki reaalse valikuna. Ja olen nõus, et vaikselt kõpitseda on okei, aga siis ma ei saa end laenumaksega pooleks tõmmata :)
Milline eluasemelaenu tagasimakse summa teile kahepeale oleks siis see vigaseks rabelemine? 500 eurot? 800 eurot? Olen ise just uut korterit ostmas ja olen jälginud Tallinnas müügiturgu nii ca aastake. 150 000 euroga saab 3 toalise täitsa armsa korteri kätte küll. Isegi mitte paneelikasse.
Ise ostan just 65m2 ja 2-toalise, hind 110 000 eurot, renoveeritud ja kena, keskklinna lähedal. Mul oli muidugi sissemakse endal, sest eelmise korteri, mille umbes 15a tagasi ostsin, müüsin maha. Oleks seni üürikas elanud, poleks mul mingit sissemakset olnud. Otsin alguses samamoodi väiksema ja nüüd suurema.
Tahtsime oma kodu, ostsime (200 000), ei ole unistuste kodu aga ideaalses kohas ja super kooli ning üliheade inimeste keskel. Launu saime 172 000,
10 000 oli endal, võtsime fikseeritud laenu 5a ja “salalaenu” ka 5a. 3a on jäänud siis kodulaenu makse tõuseb aga kuna salalaen on maksud jääb hakkab elu kergen olema. Plaan siis korter maha müüa ja samas piirkonnas maja osta (korteri müügist loodame u 40-60 000 sissemaksuna maja ostu investeerida). Laenata võib ja tasub alati aga arukalt ja ainult endale arvestades.
Meil on ka elukindlustus tehtud, ja varuplaan olemas.
Tegu ei ole küll Eestis kodu ostmisega kuid siiski, kui tahad piisavalt siis saad.
Ma ei saa aru mis jutt, et peab vigaseks rabelema või kohe sisse kolides rahakott puuga seljas olema. Mina olen 21-aastane ning ostsime hiljuti UUE 4-toalise korteri Rae valda, laenumakse 550€. Sisse kolides ostsime voodi ja see oligi kõik, mis meil alguses oli. Lisaks ka köök oli olemas juba arendaja poolt. Täna 8 kuud hiljem on meil sisuliselt kõik eluks vajalik olemas. Jah, pole igast pisidetaile, kaunistusi ja ka vaibad puuduvad, aga see pigem mu oma kapriis, et ma pigem olen ilma kui ostan suvalise asenduse. Me ei ole rabelenud ennast katki või otseselt kuskil käimata jätnud. Ainuke tuntav muutus on kindlalt elukvaliteedi paranemine ja odavamad igakuised kulud. Kodukindlustus tuleb teha ja piltlikult öeldes pole Sinu asi ikka kui midagi juhtub.
Elu on valikute küsimus- kui ei taha oma kodu, tahate reisida ja piisab 1-toalisest, siis see on täiesti okei. Halada päevast päeva, et oma kodu saamine on tüütu ja võimatu protsess, ei ole okei.
Raha väärtus kukub kolinal. Ostsime 5a tagasi sel hetkel kalli 4-toalise korteri kuumaksega 470 EUR. Täna tundub see 470 EUR täiesti ok hind. Samas korteri hind on umbes 25 tuhat juba tõusnud. Oma kinnisvara tasub ALATI osta. Remonti ei tee ju iga aasta. Oleme kõikides tubades tapeet+laevärvimine teinud ja ühele toale on max 150 EUR läinud. Pole ju ülemõistuse palju. Sissemaksuks saime eelmise korteri müügist saadud kasumi. See on järjekorras 3. korter. Alustage esialgu lihtsamast ja soodsama hinnaga korterist. Siis paari aasta pärast juba kallim.
Vat seda ma ei tahagi, et ostan praegu 2toalise, siis paari aasta pärast 3toalise ja siis jõuan majani. Kui osta siis üks ja korralik – milleks mingis kolmes korteris/kodus enda moodi kõik teha ja siis minema minna, maha müüa vms. Sellel ma ei näe pointi. Investeerin isegi selle 500€ minimaalsesse remonti + mööbel jne ja siis järgmises kohas hakkab sama jama pihta.. Milleks?
Sellise suhtumise tulemus on see,et endiselt üürite ja jäätegi üürima seda riidekapi mõõtu korterit koos hullu naabrimutiga ja maja jääbki helesiniseks unistuseks. See, mis te olete nende aastate jooksul tühja (st. üüriks maksnud) oleks ammu võinud minna oma kodu makseks.
Ma saan täiesti aru. Sa ei osta korterit ainult sellep, et oleks ostetud. See pole mingi riideese, mida ss vahetama hakata. Me ka väga kaua valisime, ootasime, loobusime, kuni tuli õige. See mõtlemine, et suva ostan mingi maja ära. Sorry ma ei saa sellest küll aru
Nagu eelpool mainitud, siis nii jah ei saa, et pank ala annab sulle 100 000, aga sul vaja 110 000 ja siis ruttu võtad kuskilt juurde. Otsuse tegemisest kuni siiis notarini pank reaalselt jälgib sind. Üks vale liigutus ja nad helistavad ja keelduvad laenust. Et jah kui võimalus, et keegi tuttav/perekonnaliige laenab kiirelt kuskilt 10 000 ja talle maksate siis tagasi.
Kui otsus on positiivne, ei mõjuta seda miski. Kust sellised teadmised ja arvamised.
Olles kunagi pangalaenuga kodu soetanud, tillukese kuid oma.. Ja see laen.. See on nagu tammejuured.. Koguaeg on kaelas tunne, teadmine, et 15 kuupäeval peab olema makstud (ametlik töö, riiklikus ettevõttes, ei teinud seda mulle kergemaks) see on üsna koormav
Tegelikult elab valdav osa maailmast üürikates.. Hästi suur pluss kui eestis oleks nn linnakortereid, nagu näiteks soomes, Rootsis, Saksamaal, Norra jne elad, maksad natuke rohkem ja kasvõi surmani.. Sellisel juhul ma isegi ei mõtleks selle eluaegse pangalaenu orjuse peale
Tänases maailmas kahjuks on see eluke päev korraga ja hetkel ma ei võtaks mingi hinna eest omale eluaegset kohustust.. Peost suhu, et mul on nüüd oma maja.. Parem elaks tillukeses rendi-korteris, sööks, elaks, reisiks ja naudiks elu..
Üüriga ei ole ole kohustust, et teatud kuupäevaks peab makstud olema? Ma olen siis jälle valesti aru saanud.
Huvitav suhtumine- kas üür ei pea olema iga kuu kindlal kuupäeval makstud? Lisaks iga maksega oled sa lähemal laenuvabale oma kodule, üüri makstes mitte.
Millest sa surmani seda üüri maksad? Vaata pensionide suurust ja kui sa oled hetkel nt. 30- 40 a või veelgi noorem, siis ei hakka sa kunagi saama solidaarset vanaduspensioni, nagu seda praegu makstakse.
Tee väikesed kalkulatsioonid ja vaata, kui palju odavam on su igakuine laenumakse vs. oletatav üürimakse. Ma ostsin korteri, mida eelnevalt üürisin. Üür oli 500 eurot+ kommunaalid, laenu tasun 180 eurot+kommunaalid. Igakuine võit pärast laenu saamist on üle 300 euro. Pärast kodulaenu võtmist on mul hoopis rohkem raha reisimiseks ja elu nautimiseks.
Loomulikult pead renti maksma aga Sul on valikud, vastavalt võimalustele.. Võttes laenu, oled sa suht üüratute pangaintresside ori, lisaks see oma kodu **kuulub pangale, pangaomand kuniks laen koos intressidega tasutud
Olgem ausad, valdav osa ei võta laenu 50 – 60000 et koplisse ahkuküttega krt soetada.. Soovid on ikka suured, numbrid ka suured..
Eks igaüks elabki vastavalt oma võimalustele, valikutele ja soovidele
Lihtsalt minule isiklikult ei meeldi sõltuda millegist, kellegist ja must be *ühiskonna normid ei pealu ma selle, võidab see, kel surres rohkem etapid elus, läbi elanud
Samamoodi on valikud üüri maksmisega, mida rohkem tahad, seda k6rgem on üür. Mina isiklikult maksan oma laenu neli korda vähem, kui maksaksin sama korterit üürides.
Aga rendikas ei pea renti maksma? Seal saab üle lasta? :D Suht sama asi ju, kas maksad üüri või laenu. Laenuga saab kodu lihtsalt enda omaks. Üürikast vbl lüüakse sind 6 kuu pärast välja ja hakka jälle kõigi oma kompsudega uut eluaset otsima ja maakleritasusid maksma.
Ja miks eluaegne laen? Ei ole ju ainuke variant, et 30 aastaks laen võtta.
Oleme abikaasaga 31 aastased, välja on ostetud tutikas ridakas. Ei saanud pärandust, ei teeni ulmepalka, ei andnud meile keegi sissemaksu, ei ole loobunud reisimisest-spaatamisest-langetanud elukvaliteeti. Tuleb osata säästa ja välja mõelda plaan, mida siis järgida.
Olen nõus. Oleks meil mingi masterplan, siht silme ees, oleks kergem igast 6eurostest juustudest, veinist, viieeurosest kaltsukakleidist loobuda :)
Mhm need väikesed kulutused, mida ei pane tähelegi, teevadki konto tūhjaks lõpuks. Endalgi mõni selline kulukas nõrkus. 2-3 euri korraga, aga kuus juba kerge 100 euri. Ajab kurjaks, aga otseselt põhjust muuta ju ka pole end
Meie elame ka hetkel üürikas ja tekkis soov osta oma elamine. Vaatasime korterite hindu ja meeletult kallid ikka. Vanasse majja ja ulme summa eest. Siis jõudsime selle variandini: http://www.aksohaus.ee/eramaja
Meie võtsime suuruselt teise maja ehk ca 87 ruutu. 3-4 liikmelisele perekonnale väga okei. Mõned lisa asjad tulevad hinnale juurde, aga meie majake läks kokku 106 tuhat, koos vannitoaga. Mainin veel et kogu siseviimistlus tehakse teie soovide järgi ning kasutatakse kvaliteetseid materjale, haapsalu uksed jne.. Samuti välisviimislus, alates sellest mis pidi on lauad seina löödud või millise mustriga katust soovite. Maja valmib tehases 3 kuuga ja transporditakse kaubikuga Teie krundile. Maja saab hiljem soovi korral liigutada või nad ostavad tagasi, kui teie vajadus tekib suurema maja järgi.
Peale seda matsin ma korteri ostu plaani maha ja meie maja valmib juba sept lõpus. Mainin veel, et korteris maksame kahetoalise eest 400eurot üüri ja selle maja kuumakse tuleb meile 336 eurot kuus. Soovitan kaaluda seda varianti :)
Päikest :)
Aga krunt? Kust selle saite, mis maksis?
Krundi saime meie perekonna poolt kingituseks sauele. Väärtusega 55-60tuhat ja 1500 ruutu.
Soovitan vaadata piirkondi, mis on linna ääres, kuid samas siiski piisavalt lähedal. Sauel näiteks rong ja transport linna on väga hea. Lisaks muud piirkonnad. Tasub silma peal hoida ka erinevatel maaoksjonitel :) ja kindlasti leiate sobiva.. või esialgu soetada krunt ja paari aasta pärast maja. Võibolla saab krundi ka kuidagi laenumakse sisse panna, tasub uurida erinevaid lahendusi.
Tore, et minu küsimustest on saanud terve põnev blogipostitus :)
Skeemitada saab, olen sõprade-tuttavate pealt näinud (mina ise ja mu lähedased on ilma skeemitamiseta hakkama saanud).
Aga kui teil on plaan osta elamine hinnaklassis 100 000 – 150 000, siis saate ka teie hakkama ilma salalaenudeta.
Lihtsustatud ja üldsõnaline jutt tuleb nüüd. Ütleme nii, et aasta lõpuks on teil 10 000 koos ja olete leidnud maja, mis maksab 100 000. Omaosalusest on teil seega koos 10%. Kuna Hedoni 14-aastaseks saamiseni (oli vist selline piir, 14 või 15) kvalifikatseerute KredExi silmis noore pere alla ja seega saate pangas kasutada nende käendust. Ehk lähete oma 10 000 euroga ja KredEx käendab teie eest teise 10 000. Väike lepingutasu neil on, aga see on nohu. Igasugu asjaajamisteks kulub ka paar tuhat (hindamine, notar jne). Ja kui pank arvab, et sellest 20% jääb väheks, siis kraabid 5 000 veel kokku ja küll läheb. Salalaenata võib ka, aga siis on sul vaja hakata kohe tagasi maksma korraga kahte laenu ja selle kõrvalt enam remonti ei tee – mina pigem koguks. Seda enam, et ega te uue aasta esimesel päeval ikka panka ei tormaks, pingutate kevadeni püksirihma ja küll saate vajamineva summa. Või korjate teise aasta veel ja siis on teil koos oluliselt suurem summa, KredEx otsa ja oletegi omadega mäel.
Kui sul, Leen, on stabiilne sissetulek, siis oled põhiline laenuvõtja ja võimalik, et su sissetulek on juba praegu sobivas suurusjärgus. Pangale aga sageli meeldib jagatud vastutus, seega oleks tore, kui Meelise saaks kaastaotlejaks. Ma saan aru, et tal on tööga sellised hämaramad lood, aga kui oma firma kaudu ametlikult miinimumtasugi saaks, siis poleks firma maksukoormus ka ülemäära suur ja samas oleks teie sissetulek kohe oluliselt suurem. Ametlik töötasu peab jooksma ainult pool aastat enne laenu võtmist, edasi ei huvita enam kedagi, ole või töötu, peaasi, laenumaksed on tasutud. Näiteks SEB on veidike paindlikum pank ja arvestab ka lasteraha sissetulekute hulka, lisaks on neil veidi leebem töötasude nõue, siiralt soovitan just selle pangaga asju ajada. KredExiga teevad nad samuti koostööd. Ja just KredEx on see, mille toel on laenamine oluliselt kergem. Pead ainult pangas mainima, et tahad neid kasutada, ülejäänu teeb pank ise.
Laenuhalduritega võite asju arutada ka praegu. Lepite aja kokku ja lihtsalt räägite oma võimalustest. Saab väga selge pildi ja tulevikuks konkreetsed sihid. Ma tean ühte perekonda, kes arvasid, et nemad ei ole laenukõlbulikud, aga pangas ilmnes, et odavama otsa kinnisvara jaoks oli neil katet küll ja veel, teil võib sama asi olla.
Keegi juba eelnevalt ütles, kordan sama – ärge ostke maja metsa sisse. Jah, sellel on omad romantilised seebimullina küütlevad plussid, aga suvekoduna, mitte aastaringse elamuna. Just lapse pärast oleks hea osta oma onn inimestele lähemale. Praegu on laps veel teie külje all, aga varsti tahaks ta naabrilastega palli taguda ja ratastega ringi sõita, ilma et peaks ootama, millal kellelgi on aega teda, palli ja ratast sõidutada siia ja sinna. Mida vanemaks ta saab, seda olulisem on liikumisvabadus. Usu, ma tean, millest räägin. Praegu te võite arvata, et saate sõidutamisega hakkama küll, aga see on hirmus tülikas ja palju aega läheb raisku. Ja lisaks võtab see lapselt ära ühe olulise osa tema tulevasest seltsielust. Sõpradega koos koolist tulemise, koos trenni minemise, peale õppimist õue mängima tormamise jne.
Soovitan igal juhul asulat, tegelikult saab ka inimeste hulgas elada nagu maal. Aga lapsel on toredam ja teil tegusam (võimalikud kodukohvikud, pildistamine või mis iganes).
Vabandan, et jälle eepose kirjutasin, aga see teema on juba kord selline :)
Mulle nii meeldivad su kommentaarid :) Ma olen nõus su jutuga, ma ei hakka kordama :)
Elasin 15 aastat tagasi 1-toalises üürikorteris, iga kuu oli jube kahju seda üüriraha lihtsalt võõrale inimesele anda ja ostsime mehega pangalaenuga 2-toalise korteri. Tuttavad ohkasid, et issand, olete 30 aastat panga orjad. Korter maksis sel ajal 400 tuhat krooni. Laenumakse oli väiksem, kui üür ja laen sai ka 10 aastaga juba makstud. Nüüd ostsime suurema korteri uue laenuga, laenumakse on väiksem, kui maksaks üüri. Ja tulevikus plaanime mõlemad korterid maha müüa ja maja osta. Ma ei raatsiks iga kuu korteri eest tühja maksta, laenuga vähemalt jääb lõpuks kinnisvara endale.
Kas uuel aastal plaan Tai reis ka teha, või säästate ka selle raha? :)
Sellega on keeruline, olemegi mõelnud, kas minna või mitte. Kas äkki võtta Hedon kaasa (siis läheks elukalliks) või käime veel kahekesti ja siis jääme mõneks ajaks paikseks. Ei tea, hetkel pileteid pole.
Täitsa siiralt küsin, üldse mitte pahatahtlikult: ei tunne teid isiklikult, seepärast küsin üle. Blogi põhjal on mulje jäänud, et tee pole just eriti suured “isetegijad” ja “kõpitsejad”. Siin tundub plaan, et kolida mitte ehk kõige paremas korras majja ja ise kõpitsema hakata, Sulle täitsa hea plaan.
On jäänud mulje, et näpud mullaks saaksid ehk hakkama, aga Meelis näiteks selle kõpitsemisega? Ja üldse kõigi nende (meeste)töödega, mis majaga kaasnevad?
Kas olete seda kainelt kaalunud ja oleks teist neid “kõpitsejaid” üldse?
Kulla, murelik Delfi lugeja, me oleme Meelisega mõlemad majas kasvanud ja teame täpselt, mis meid maja puhul ees ootaks. See, et Meelis kannab roosat ülikonda ei tähenda, et ta ei suudaks torusid vahetada või elektritöid teha vms. Ta vihkab ainult mööbli kokkupanekut, kõige muuga saab ta hakkama. Kuna me just kodublogi ei pea, kus peaksime igapäevaselt mingitest kodutöödest kirjutama, siis jääbki mulje, et meie jaoks on linn, pidu, sära ainus mis loeb. Ühtpidi jumal tänatud, et selline mulje on, saamegi tegelt asjalikud olla :D
Esimest korda otsustasin, et kirjutan ka kommentaari. Teema kõnetas kuidagi väga mind. Elasime mehega kahetoalises korteris ( mis mees ise oli laenuga võtnud aasta varem), kuid minu süda ihkas maja. Käisime aasta otsa erinevaid maju vaatamas, kuniks leidsime täpselt selle, kust ausalt me ei tahtnud äragi tulla. Ütlesime, et võtame kohe. Kuigi tegelikult polnud me pangas sellist summat arutanud. Maja omanik tahtis saada 139k ja üllatus üllatus, pank oli isegi nõus. Tegime koduvahetus laenuga, saime väga hea intressi. Laen vaid 22 aastat ja ütlen käsi südamel, PARIM ost ever. Maja oli full all elamiseks. 1,5 aasta jooksul oleme pannud raha vaid kasvuhoone ja uuema aia alla (meil koer ja aed oli vaja teha koerakindlaks). Elame Kohila külje all ja tööle minekuks kulub alla poole tunni. Piirkond vaikne ja mõnus. Ja laenumakse pole mitte midagi hullu, tahame isegi varem tagasi maksta. Kokku pidime hoidma mugavuste pealt vaid ostmise järgsel kuul, kuna tahtsime võimalikult suure summa kohe sisse maksta. Edaspidi käime vähemalt kord aastas reisil, väljas käime sõpradega kindlasti kord kuus, kinod, väljasõidud jne pole kordagi ära jäänud, et aaa raha pole ei saa. Seega ma täiega soovitan võtta laenu, aga kauplema peab ka oskama. Nagu mu härra ütleb, siis ma nagu juudiplika, et saks igalt poolt vaid odavamalt. Isegi maja hinna kauplesin 9k alla. Ja mis peamine pluss maja juures, su naabrid ei häiri sind ja sina neid, eriti kui kuulad kõvasti muusikat ja 20 sõpra külas! ;)
Mainin veel ära, et laenu võttes olin vaid 24 aastane, aga panga jaoks hea finantskäitumisega.
Loodan, et leiate endale õige ja saate head tingimused tulevikuks!
Te jätkuvalt pistate oma pead jaanalinnu kombel liiva alla – ei taha te aru saada sellest, mida inimesed räägivad, et igatahes on sada korda mõistlikum ja otstarbekam maksta igakuist üüriraha oma eluaseme tarbeks, mis iga kuuga saab rohkem enda omaks. Selle asemel eelistate iga jumala kuu kirjutada x summa lihtsalt korstnasse – teie enda sõnul vaid magamaskäimise eest. Sorry, aga minu arvates on see ajuvaba ja minu pähe see suhtumine lihtsalt ei mahu.
Minu arvates on nii rumal jutt, et oma eluasemel vaja selle-teise eest muudkui maksta. Kui tulebki ette ettenägematuid kulutusi, siis see kõik on ju investeering ENDA ASJASSE, mitte tühja. Absoluutselt võrreldamatud asjad.
Nõustun teistega – loll on see, kes vabandust ei leia. Aga see vabandus teil on lihtsalt nii rumal ja madalalaubaline.
Ostsime just Tallinna lähiümbrusesse Peetrisse 3 toalise korteri uusarendusse (ca 76 ruutu koos terassiga). Laenu saamiseks ei olnud meil õnneks sissemakset vaja kuna andsime lisatagatiseks elukaaslase 2 toalise korteri. Kaastaotlejaga on laenu kindlasti lihtsam saada. Olen ise alles 23.a ning esimesel töökohal töötanud ca 1a, aga panga jaoks sellest piisas.
Siiani maksime samas piirkonnas üüri 695 eurot ning laenumakse on ikka tunduvalt väiksem. alguses kindlasti kulub sisustuse peale vähemalt 10 000, aga kuna sissemakset pangale tegema ei pidanud siis sellega esialgu probleeme ei ole. tulevikus on võibolla plaanis osta ka maja, kui mõlemad korterid maha müüa peaks saama üsna arvestatava summa juba kokku ning vajadusel saab ka laenu juurde võtta.
Samas ei plaani ka reisimisest jms loobuda- sügisel juba lähmegi reisima USAsse ja kariibidele.
Ehk siis kui tahta on kõik võimalik ja kindlasti on enda kodu kordades parem kui üürikorter.
Mis maksis korter?
154 000 maksis.
Nõus eelmisega. Kui üürikana magamisasemeks sobib nn riidekapp, miks samas summas pangalaenuga isiklik riidekapp ei kära kuidagi? Eluviise muutmata, külitate seal pisikeses kodukeses edasi, tiksutate pangalaenu tagasi maksta ja samas raha koguda ning näiteks Hedoni koolimineku eel ostate suurema päriskodu. Ja siis olete juba tänasega võrreldes märksa paremas positsioonis (kogemuse kõrval ka mingi varanatuke olemas, mille puhul saab juba varieerida, kas maha müüa v välja üürida ja uuele ostule lisatagatiseks panna vmt). Kinnisvarasse saab teadupärast suhtuda kolme moodi: investeeringuna, koduna ja ideaalis 2 in 1. Kui ideaal on veel kaugel, tasub teha mõistlik samm ideaalile lähemale, või mis?
Olen ostnud aastate jooksul mitu erinevat kinnisvara nii koduks kui investeeringuks. Ja on niimõnigi kord tundunud, et rsk kui kallis ja hirmutav. Nüüd neist ka kõige kehvema tootlusega investeeringule tagasi vaadates saan öelda, et oli väga mõistlik samm. Ilmselt enamik, kes esimese sammu kv ostul astunud on, saavad selles minuga nõustuda. Ma tõesti ei mõista seda vahet, miks on ok üürikana urkas elada, aga oma esimene kodu ja käeharjutus ei või jumala eest urkake olla. Pealegi esimene kodu tee vaenlasele, teine sõbrale, kolmas endale. Hilja alustades on keerukam seda ideaali kohe tabada.
Lihtsalt infoks: lappasin täna veits City24s, suht rändomilt, ilma väga süvenemata, kas see oleks MEIE teema, aga.. ma täitsa leidsin sobivaid asju. Polegi NIIIII kallis nagu ma eeldanud olin. 10-15km kaugusel Tallinnast juba täitsa saab elatavaid asju, või selliseid et mine ja hakka elama ja nokitsema. Samas vanemaid maju eriti ei soovitata jälle osta. Aga olukord polegi lootusetu mu meelest.
Tegin panka ka huvi pärast taotluse (viimati uurisin neli aastat tagasi), et mis nad pakuvad üldse mulle. Mis mu maksimaalne summa oleks. Tahate pakkumisi teha?
Pakkumist ei saa teha teadmata teie palganumbreid ja ilmselgelt te neid siin ka ei avalda.
U. 10 km Tallinnast on nt. Peetri. Majad maksavad seal al. 200 000. Teises suunas on 10 km kaugusel Viimsi. Hinnad 300 000 ja ülespoole.
Ma vaataks pigem maju Mähele- linnas sees, aga piisavalt roheline ja privaatne, alla 200 tuhande on võimalik normaalne maja saada.
Muidugi neid suundi, kuhu vaadata on palju. Linnast väljas elamine eeldab kahe auto olemasolu, nii et auto+ kütuse hinna võib vabalt kinnisvarale otsa liita.
Vaatasin Keila/Saue/Saku poole
Sul vaja teada minu palganumbrit ainult. Ma saan 2017 aasta kolmanda kvartali keskmist brutopalka (alamakstud, aga ei kurda, sest töö meeldib ja vabadust kodukontoriks ja puhkuseks on mõnusalt, tiim on ülitore ja mõnus, kontor hea jne). Aga.. ma ei ole ükski kuu saanud kätte täissummat, sest ala paar päeva Hedoniga haiguslehel, puhkus vms.
Kahjuks panka see ei huvita, et olid haiguslehel või palgata puhkusel..loeb konkreetne summa, mis tuleb tööandjalt. Seega neto alla 1000€, pluss ülalpeetav (laps jääb sul siiski alles ning läheb arvesse, pangas töötavad inimesed ei ole lollid) seega pakun laenusummaks 70-80 000€
Ma tean, et see kedagi pangas ei huvita. Ma ise pakun 30K pakub pank :)