Mõni aeg tagasi jäi mulle silma üks kommentaar ja ma lubasin sellele vastata või õigemini seal esitatud küsimustele. Nüüd on to do listis aeg selleni jõudnud.
Mind huvitab see, et mis on teie säästuaasta eesmärk? Alguses jäi mulje, et ostlemiskäitumise muutmine käis ka selle paketi juurde, aga ikka vist ei käinud? Riiulite tühjakssöömine on samas väga hea mõte, nii et mingeid nippe ikka on.
Meie algne eesmärk oli vähem raisata ja 10K kõrvale panna ehk siis näiteks vähem riideid osta, üldse osta vaid seda, mis vaja on. (Jaja, ma tean, siin on vaieldav, kas on vaja soodukaga viis paari Veenre kõrvarõngaid osta või ei, aga suures plaanis – vähem osta!) Mida oleme minu meelest üsna edukalt suutnud teha, sest varem käisime me igal vabal nädalavahetusel mõnes kaltsukas ja tühjade kätega me naljalt ei lahkunud. Nüüd aga.. olen igavusest vist üks-kaks korda kaltsukasse sattunud (näiteks enne Aegnale minekut tegime aega parajaks ja sain Viimsi kirbukast ühe kollase kleidi, läksin tegelikult sinna vaatama, kas pulmakleiti on, meil ju stiilipidu tulemas..) maksis vist 4€, enam ei mäleta. Aga tundus Balbiino rannapeole sobilik.
See tänavune säästuaasta on totaalne eksperiment. Katsetame erinevaid nippe. Suvenipp on mitte osta kastmeid, kasutada ära riiulites olev kraam ise kastmete valmistamiseks. Seda nippi kavatsen ka marimelli kokakoolis katsetada ja näidata, et olemasolevatest asjadest saab imelisi kastmeid, kui segada kokku omavahel algul sobimatuna tunduvad asjad.
No ja siis huvitab lõpptulemus. Suuremat ei kahtlegi, et kokku saate selle summa, aga mis saab pärast? Kas lööte lihtlabaselt kohe laiaks või suudate hoida ja juurdegi koguda? Arusaadav, et koduteema ei ole teil praegu aktuaalne, aga kui äkki juhtub ühel hetkel, et see aktuaalseks muutub, siis oleks ju päris vahva, kui mingi 20000-30000 arvelt vastu jõllitaks. Või rohkemgi, kui aega laialt käes.
See kodu teema on täiega õhus. Alles paar päeva tagasi oli jälle jutuks kui sõbranna külas käis. Ta rääkis, et leidis korteri, mida tahab osta, et on küll omajagu kõrvale pannud, aga paar tuhat jääb ikka puudu ja peab selle kokku laenama. Pank talle rohkem ei anna kui korteri väärtus, seega tuleb mujalt võtta. Arutlesime, et kas oleks mõistlik võtta näiteks Credit24 väikelaen, seal saab laenata kuni 10 000 euri kindlaks perioodiks, kindla kuumaksega. Ta arvutas siis isekeskis, et kui sealt paar tuhat juurde võtta, siis oleks ta laenumakse + väikelaenu makse sama mis praegu üür. Aga et veel oodata ja üürikas passida tundub mõttetu, sest raha väärtus langeb ja tahaks ikkagi oma kodu. Ma pakkusin talle, et võin meie säästukontolt talle laenata selle puuduoleva summa, aga ma tahaks seda aasta lõpuks kontole tagasi, see tundus tema jaoks aga liiga kiire tagasimaksena.
Oh, see laenuteema on üldse nii keeruline. Okei, saan oma laenu pangast kätte, ostan kodu. Aga üldiselt on hinnad hetkel sellised, et korter vajaks kõvasti kõpitsemist. Meie palkade juures me ilmselt 200tuhandest maja/korterit endale lubada ei saa, see tähendab aga omakorda seda, et kui kogu raha ostu alla paneme, peame ikkagi kuskilt laenama, et seal näiteks remonti teha. Alustakski ühest toast. Okei, me alustaks köögist ilmselt. Aga saate aru küll mu poindist.
Sellessuhtes, on need väikelaenud jälle head – jääb 2000 sissemaksust puudu, laenad. Oled 7000 kokku korjanud uue auto jaoks, just nüüd tuleb pakkumine, aga 3000 oleks veel vaja. Võtad kiirelt väikelaenu… No mulle tundub ka, et isegi kui kraabime raha laenu jaoks kokku, et midagi osta, siis et seal edasi elada ja midagi kõpitseda, oleks mõistlik võtta 10K väikelaenu kui hakata palga kõrvalt veel igakuiselt nagu tigu midagi tegema. Siis saab see maja kaheksa aasta pärast valmis ju.
Ühesõnaga, see meie koduostmise jutt on nii pikalt teemas olnud, et ma enam ei teagi kui kaua. Sama kaua kui me koos oleme vist olnud. Aga üks asi on see, et mul on 10K 20K 30K kokku korjatud, elada tuleb ka. Ost ostuks, laen laenuks, aga üldiselt ei saa ma ju korterit, et astu sisse ja hakka elama.
Teine asi on see kuradima hind. Olete vaadanud neid hindu. Ükspäev jäi see Kristiine mingi arendus silma, kolmetoaline neljatoaline KORTER 300 tuhat. No andke abi. Kust ma võtan sellise summa. Me oleme endale üldse piiriks pannud 100K laenu võtta (Meelis rõhub ikka 150le, aga no hetkel ei saa ei saja ega 150 eest midagi), sest see tundub reaalne. Pluss siis meie oma sissemaksud ja tuhatmiljon muud kulu. Ja pigem ikkagi mõtleme maja peale, olgugi siis kuskil linnast väljas kui see, et ma elaks paneelikas. Seda ma ette ei kujuta. Ideaalis jah, elaks sellises aiaga majas nagu praegu, aga nende korterite hinnad on sama ulmelised kui uusarendused ja need uusarendused on ka suht karuperses asukohaga mu meelest. Nii kaugel. Siis juba maja ja olgu kaugel.
Olete mõlemad rääkinud, kuidas käite kodus põhimõtteliselt ainult magamas ja siis ei tundu tõesti suurem pind vajalik. Aga kas seda ohtu pole, et see soodne üürikodu ühel hetkel alt ära kukub? Ja omast kogemusest ütlen, et kui sul on päris oma kodu, igatepidi sobiv ja oma maitse järgi, siis ei käi enam kodus ainult magamas. Siis muudkui kiirustad koju ja ei saa ega saa isu täis seal olemisest. Õige kodu pole teieni veel jõudnud ja teil pole veel ettekujutustki, mis tunne on ise pärisperemees olla. Nii, et ükski naabrimutt ei köhi ja piparmünte üles ei kitku.
Esiteks, meil veel mõned aastad kindlasti see üürikas ära ei kao. Teiseks, ma tean küll seda omakodu tunnet. Meil on praegu samamoodi see omakodu tunne olemas. Aga suures plaanis oleme me megaliikuvad, päevad on täis toimetamisi ja käimisi ja tööl käin ma ilmselt ka siis kui oma kodu saame, ehk siis suures plaanis oleme me ikkagi palju eemal.
Ma saan aru, et oma majas on alati nokitsemist, midagi teha, kedagi külla kutsuda ja ma tahan koju kiirustada jne. Ma tahan praegu ka, aga ikka on see, et käime seal suht magamas.
Meelis just tahtis kirjutada, et kas vähem palka ja rohkem vabadust või rohkem raha ja vähem aega. Kui ma tahan ilusat korralikku maja, et astu sisse ja hakka elama, tähendab see ju veel rohkem tööd ja veel vähem aega oma kodus olemiseks.
Vahel on küll tunne, et laenaks end pooleks, võtaks kõik mis vaja laenuga kaela, koliks metsa sisse ja oleks. AGA, siin on üks AGA, seda laenu tuleb maksta ka. See tähendab, et ma ei saa seal metsa sees istuda ja oma kodu nautida, sest on vaja maksta, maksta, maksta. Mis tähendab, et on vaja rabeleda ja tööd teha, et need maksed kokku saada.
Praegu on elu sellessuhtes lill – pole minu asi kui lumi on rookimata, kui muruniitjal on tera nüri, kui majas läheb elekter ära, kui koristaja jätab tulemata, kui.. Oma majas pean ma jõudma kõige sellega tegeleda + ma pean selle eest maksma + …
Jaja, tean, loll kes vabandust ei leia. Seda oleme me alati öelnud, et me oma kodu tahame, aga valikute küsimus, eks. Hetkel tundub mulle lihtsam niisama eksperimenteerida, säästa, nipitada ja elada üürikas.
Ma praegu muidugi mõtlen, et äkki peaks üldse rabama vigaseks selle nimel, et maja kohe välja osta, siis saan seal rahus istuda oma metsa sees ja ei pea enam maksma ja tõmblema. Noh ja kui 90K on koos ja 10K puudu jääb, siis ma ei näe probleemi, miks ei võiks seda juurde laenata.
Huvitav, kui reaalne oleks, et me saaks 90K kokku. Mis aja jooksul? Kui palju te olete säästnud ja mis aja jooksul? Kui kaua läheks ja kas üldse tasuks 90K koguda?
#KOOSTÖÖ
Veel kaks aastat tagasi lõin ma käsi kokku ja pööritasin silmi kui keegi ütles, et…
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…