Tagasiside tagasiside ehk EBA minu mätta otsast

Olen tänaseks lugenud kümneid blogisid, kus on viimast EBAt kiidetud ja laidetud (enamasti muidugi ladetud nagu igal aastal, aitäh, Lipsukesele, kes tõi välja ka positiivseid nurki). Toon välja enda jaoks olulised punktid, mis silma jäid ja millele ma ka eelnevalt väga nö tähelepanu ei pööranud ja lahti ei seletanud. Ehk oleks pidanud.

KOHT – Venus club; ühed ütlevad, et oli liiga väike, teised, et liiga suur, vana ja väsinud, pime ja muusika liiga vali. Istuda polnud kuskil ja VIPid olidki nagu VIPid, said istuda ja pööbel pidi allkorrusel seisma.

Esiteks pidi EBA toimuma Trattoria Massimos, kus oleks olnud piisavalt istekohti. Tallinna kesklinnas ei ole ilmselt kohta, mis mahutaks 200 inimest ja kust ma EI OLEKS küsinud pakkumist, et EBA seal teha. Venus oli minu jaoks viimane variant, sest ma teadsin, seal pole piisavalt istumiskohti ja nad ei paku toitlustust, mis minu jaoks oli väga oluline. Seega, ma vabandan kõikide seisvate jalgade ees, kes kannatama pidid. Aga kuna mul oli ümnerkorraldusteks kolm nädalat, siis see oli parim, mis ma leida suutsin, kui ühe kohaga kehvasti läks.

RAHVAARV – eelmisel aastal osales EBAL umbes 150 inimest, tänavu arvan, oli meid koos hinnanguliselt 200, natuke siia-sinna.

Ühesõnaga, selle kohta ütles eelmisel aastal üks meie sõber väga hästi. Kui sa võtad 150 inimest ja paned nad Wabadusse (kus oli eelmisel aastal mäletatavasti väga kitsas ja kiludkarbis tunne), siis see ruum ongi puupüsti täis. Inimestel on tunne, et omfg, nii palju inimesi, nii kitsas ja paha, vahi ainult teiste kuklaid. Kui sa võtad need 150 inimest ja paned nad ööklubisse, kus on suur tühi saal, siis tekib inimestel tunne, et ruumi on nii palju ja rahvast nii vähe. Umbes see juhtuski. Meid oli tänavu rohkem kui eelmisel aastal ja minu meelest polnud Venus ka liiga tühi või täis. Oli piisavalt ruumi ja õhku, et liikuda ja mitte kellegi seljas trügida.

Muusika kohapealt. Olen nõus, kohati oli see liiga vali, aga üldjoontes ma ikkagi ei pidanud karjuma, nagu päris ööklubis peol olles, kus tõesti midagi ei kuule.

SÖÖK – ühed ütlevad, et seda oli nii palju, ja jeee, hiinakas, teised ütlevad, et söök oli sitt

Esiteks, oli see esmakordne, et meil nii palju süüa oli, aga seda sel põhjusel, et ma ei soovinud, et inimesed näljastena olema peaksid, ainult kokse jooksid ja õhtu lõpus suurest näljast kokku kukuksid. Kuna Venus ise toitlustust ei paku, ehk seal pole kööki, et telli endale salatit või midagi, siis uurisin mõnelt firmalt, kellega olen koostööd teinud, et kas saaks kuskilt miskit süüa. Saime. Wokid olid saabudes kuumad ja ma eeldasin, et need püsivad natuke kauem kuumad, aga mis seal ikka. Vähemalt oli süüa ja seda oli palju ja tegelikult olen ainult ühes blogis näinud, et vegan variant oli sitt, et ei saanud aru, mis seal oli või ei olnud. Juurvilja segu teryaki kastmega.

Pole vegan, ei osanud tõesti väga valida, mis igale veganile sobiks Wok To Walki menüüst, seega valisin juurikad, mis on sobilikud ka lihasööjale kui nad sel õhtul liha/krevette ei taha.

KES ON KES – ehk kui sa ei tunne teisi ära või teised ei tunne sind ära

See probleem on meil juba aastaid olnud. Ma ei ole leidnud sellele head lahendust. Mõtlesin kunagi nimesiltidele/kaelakaartidele. Mul pole pointi neid tellida kui pooled kohale ei tule. Kui teha nö tellimine selle järgi, et kas oled tulemas, siis kui ei tulda.. või otsustakse viimasel minutil tulla, siis ikka mõned ilma. Mingeid suvalisi silte ka ei taha, tahaks et oleks ühtsus. Samas minu pakutud kleepsud rahvale ei meeldinud, et ei taha kleidile liimiplekki või siis seda klambriga varianti, et teeb pluusi augud… Üks variant on lasta igalühel ise endale see silt meisterdada, aga see ka ei tundu kuidagi hea variant. No ei ole head mõtet siin pähe tulnud… Peame veel mõtlema sellele, kuidas see lahendada.

Mängud rahvale – selle käis välja Mallukas ja ühtpidi jah, see kindlasti liidaks, teistpidi on kõik täiskasvanud inimesed, tahad suhelda, mine juurde ja räägi. Mida mingi ringmäng sind ikka suhtlema ajab? See pole pulm, kus rahvast oleks vaja käima tõmmata. Ehk ongi asi selles, et ma olen siiani proovinud teha EBAt kui meelelahutust, et suhelge omavahel, õhtujuht seletab (mul oli tunne, et keegi teda ei kuulanud, üks sumin käis koguaeg) ehk see peakski olema mingi kuivem, saalis istumine ja mitte mingi suhtlemine ja niksid-näksid-veinid üritus?

Sellest saan ma ka enda näitel aru, et üldiselt on meie blogijad rohkem kirjutajad kui rääkijad, suud on vett täis kui midagi küsida. Ma ise olen samasugune, ei heida seda kellelegi ette, et aga miks sa rääkida ei taha… Ei oska noh, kirjutada on mõnusam. Olen ise samasugune, seega sellesosas ma kellegagi ei kobise. Ja kui Ženja üritas nalja teha või neid sõnu kuidagi kätte saada, siis võeti seda pigem ilkumise ja solvamisena.

ŽENJA EI SOBI – aga kes sobiks?

Mulle Ženja meeldis, ma olen lugenud blogisid, kus on välja toodud tema „lauseid“ ja ma olen reaalselt nende peale naernud. Ma arvan, et inimeste huumorimeel on lihtsalt erinev ja paljud ei taju lihtsalt Ženja biiti. Mina jäin Ženjaga väga rahule, ja ütlesin kohe pärast üritust, et mind ei peaks siin üldse olema, Ženja saaks ideaalselt hakkama.

Kui mitte Ženja, siis kes? Nägin juba kuskil kommentaarides vms, et Märt Avandi oleks hea variant ja veel mingid nimed – kallid inimesed, EBAl on eelarve, ma ei saa seda lõhki ajada. Avandi maksab heal juhul sama palju kui kolm korda Ženja tellida.

Samamoodi kõik mingid „tunnustatud õhtujuhid“, olgu selleks Mart Sander või Mihkel Raud või Marko Reikop. Mul on siiski eelarve, millest ma pean kinni pidama. Kujutage ette, et ma tellingi Avandi õhtujuhiks, aga selleks et talle maksta pean ma kuskilt kokku hoidma. Seda teeksin siis näiteks teie jookide või söökide arvelt. Kumb teile siis meeldiks. Kas kuulus õhtujuht, keda koriseva kõhuga vaadata või täis kõht, hea tuju ja pisut odavam õhtujuht.

Jah, ma võiksin võtta veel kaheksa firmat oma roll-upidega sinna niisama rahakotiks, aga ma tahan hoida sponsorite arvu minimaalsena, et kõik saaksid piisavalt tähelepanu. Ühesõnaga, las ma teen. Ma küsin teie arvamust alati, aga las ma otsustan ka midagi. Ja ma tean, et kui tuleks isegi Avandi, siis oleks neid, kellele tema üldse ei meeldi või kui tuleks Raud, siis oleks jälle häda, et mingit „Kolmeraudset“ teed vä? Seega, andke oma arvamusest teada (nt siin on üleval küsitlus, kuidas ja mida paremaks teha), aga lubage mul otsustada, mis on minu meelest parim, sest… perfektset asja, mis kõigile meeldiks EI OLE VÕIMALIK TEHA. Mulle meeldib see tsitaat – kui sa teed midagi, mis kõigile meeldib, siis sa teed midagi valesti.

MTÜtamine – kõik, mis teen on kindlalt mustalt ja olen räige riigipettur. EBA on konkreetselt mittetululik üritus. Firma x annab mulle summa x ja selle summa eest katan ma täpselt mingi kulu. Näiteks täna saan ma öelda, et Epicenter maksis kinni Ženja ja Vaido, Avon maksis kinni suupisted, Ecodenta maksis kinni photoboothi jne ehk iga arve, mille ma teen on mingi kulu, mis sellest makstud saab. Suhteliselt sendi pealt.

Sel aastal tekkis veel üks ootamatu kulu rendi näol, mis esialgses eelarves ei olnud. Leida kolme nädalaga uus koht, organiseerida sinna söögid-joogid jne et kõik toimiks. Isegi mu hea ürituskorraldajast sõber ütles, et iga teine inimene nutaks kuskil nurgas ja jooks end mällu, aga sinul on kolme päevaga kõik ringi mängitud, super tubli töö! Ja sorry, ma päriselt arvangi, et ma olen tubli, et ma seda teen ja mis peamine, ma täiega naudin seda. Seega, kui kuskil on midagi nihu (natuke vali muusika, või natuke labased naljad või liiga kollane press, kes asja kajastab või vähe toole või liiga pime), siis… ma ausalt proovin järgmisel aastal teha veel paremini. Aga ma tean, et ma ei saa iialgi valmis üritust, kus mitte kellelgi pole mitte midagi kritiseerida, aga teie konstruktiivne kriitika motiveerib mind vaid paremini tegema.

Kui keegi arvab, et mitte osaledes või kohale tulles ja hiljem puid alla ladudes ma heitun ja loobun, siis ei, ma toitun sellest :)

OBJEKTIIVSUS & BOIKOTEERIMINE – ma saan aru, et esimesel aastal me Malluga osalesime. Rahvas valis nominendid ja hääletas, kõik käis kähku, polnud aega väga mõelda, tegime lihtsalt ära. Saan nüüd aru, et sellest tulenevalt on mingi seltskond otsustanud mitte osaleda, et kõik käis nii kähku, meie napsasime auhindu (kusjuures ma tuletan meelde, et me võtsime mõlemad Malluga vastu ühe auhinna ja ülejäänud andsime nö järgmistele kohtadele).

Järgmisel aastal otsustas Mallu, et tema korraldada ei viitsi, tehku seda mina, sest mulle meeldib, tema osaleb edasi. Mina korraldajana otsustasin mitte osaleda. Nii on see viimased kaks aastat olnud, aga osad arvavad, et see on ikka meie üritus ja meie võidame. Ju see on minu tegemata turundus vms. Tegemist on minu korraldatava üritusega, kus mina ei osale, mina ei vali võitjaid, mina ainult sebin teile selle ägeda peo, mida ma iga aastaga veel ägedamaks tahan teha.

Jutud sellest, et äkki pole tulemused objektiivsed, kuna blogija korraldab… Esiteks, ma ütlen ausalt, ma ei eelista ühte blogijat teisele, ma suhtlen mingite blogijatega igapäevaselt, mõndadega harvem ja on neid keda ma üldse ei tea (näiteks tuli minuga rääkima EBAl mingi ilus tšikk, vaatasin ja mõtlesin, ma tean teda, ma tean teda, ma tean teda, mäletan seda seelikut… Lugesin ta blogi… Aga no nimi vapsee meelde ei tulnud, ütlesingi otse, et sorry maan, ma ei tea, kes sa oled. Hiljem ei saanud tema blogi lugedes aru, kas mul peaks nüüd piinlik olema, et ma kõiki blogijaid ei tea ja nägu-nime kokku ei vii?)

Ja siis mul tekibki küsimus, miks peaks seda üritust korraldama keegi, kes mitte midagi ega kedagi blogijatest ei tea? Minu meelest see, et korraldajaks on blogija on ainult pluss. Ma tean, kuidas keskmine minu üritusel osalev blogija mõtleb, mida ootab jne. Iga päevaga saan tundma aina rohkem blogijaid, viin ka näod ja nimed kokku. Ja ma olen korraldajana väga neutraalne, ma ei ole kellegi poolt või vastu. See, kui mulle isiklikult keegi ei meeldi, see polekski reaalne, et mulle kõik maailma inimesed sümpaatsed oleksid. Teile ka mõnele ei meeldi Ženja või mina või Mallukas või keegi kolmas, aga mis seal ikka, elu läheb edasi, annate oma hääled neile kellele meeldib. Ja kui Stellarium & co osaleks, saaksid nemad oma lugejatelt ka hääled kätte. Mina siin neid ära ei võta või juurde ei lisa. Ehk ongi asi selles, et nad teavad ise ka, et neil lugejaid pole? Nagu Mallukas ütles, sebi lugejad, skoorid esikohti. Või nagu Miiu ütles, see üritus ei anna talle midagi juurde. No jumala eest, ega keegi käsi osaleda, kui tunned, et EBA pole sinu thing.

KORRALDAJATE SUURENDAMINE – ma ei tunne, et peaksin veel kedagi kaasama. Praegune tiim tõestas, et meid on piisavalt, et kõik asjad jonksus oleksid. Ma olen veits kontrollfriik, tahan kõigel silma peal hoida ja ma tean, et kui ma teen ise, siis on see tehtud. Ma usaldan 101% ainult iseennast, 99% oma assistente :) Nad on parimad ja meil sujub koostöö ladusalt. Ma ei vaja hetkel kedagi neile lisaks. Kui üritus kasvab suuremaks, ei välista ma midagi. Lisaks on mul alati head koostööd firmadega, kes aitavad samuti palju – ma ei pea näiteks sebima ise kohale fotoseinu ja õhupalle ja phtoboothi jnejne

ÜRITUS ON NII KOLLANE – sorry, ma ei ole oma tüübilt Raadio2 kuulaja ja ETV vaataja, sellest tulenevalt on mul ka head suhted ja kontaktid „kollase meediaga“, mida keegi ei loe, ometi on nad kõige vaadatumad ja loetumad. See on umbes sama „see Mollukas või Millimallikas on räme tont, mina teda ei loe“, aga samas lahatakse viimaseid postitusi kohvi kõrvale nagu hommikust ajalehte. Ja noh, olgem ausad, numbrid räägivad enda eest. See, kui sulle miski ei meeldi, ei tähenda alati, et sa seda ei tarbi. Mitte keegi ei keelanud ETV’l või Raadio2’l kohale tulla ja sellest ülekannet või kajastust teha. See on nende valik, et nad seda ei teinud. Mina saatsin pressiteate välja kõigile.

Minu jaoks on EBA meelelahutuslik üritus, mida sobib väga hästi kajastama Õhtuleht, Postimees, Delfi, TV3 – you name it! Täna hommikul rääkis meist Sky Plusi hommikuprogramm, Lipsuke ütles, et kõik oli nii negatiivne, „ah, mingit tühised blogijad“, ma ei tea, kas mul on liiga paks nahk või mina ei näinud midagi negatiivset. Minu jaoks oli see nagu suur musimops, tänks, et teed seda, sest see oli kajastus. Mida rohkem kajastust, seda rohkem.. kõike :)

Jah, ma olen võibolla oma tüübilt ise liiga kollane ja yolotaja, aga selline ma olen. Ja ma tahan, et EBA oleks lahe, mõnus, eluline, vahva, tore, kirju, vaba, seltskondlik ja… ühesõnaga kõik head asjad. Ma ei taha, et see oleks mingi erakonna kongress, kus lihtsalt tuimade nägudega midagi ette vuristatakse ja tegelikult on kõigil savi, mida laval olija räägib. Ma tahan, et minu üritus oleks mõnus, lahe ja vahva, millest pärast räägitakse. Ja seda olen ma siiani saavutanud. Olgu ma siis pealegi kollane, labane ja eneseimetleja.

Ma ei ole 500eurone, et ma kõikidele pean meeldima. Minu arvamus ja maitse ei ühti kindlasti paljudega, kuid kuna mina olen siiski selle ürituse korraldaja, siis jätan endale õiguse mõningaid asju otsustada nii nagu mina seda tahan. Aga tuletan meelde, et igal aastal nopin ma teie kriitikast ja mõtetest välja asju, mida järgmisel aastal paremini teha. Ka järgmine aasta saab olema parem. Selleks mine ja vasta mõnele küsimusele EBA 2018 paremaks küsitluses – tee seda siin!