Teisipäevane live: kriitika ja solvumine



Teisipäeval räägime oma laivis kriitikast ja solvumisest, sest olgem ausad, ei julge ega saa täna midagi öelda, ilma, et keegi solvuks. Meelis kirjutas ka sellest hiljaaegu. Ja oleme seda ka varem tõdenud.

Saate jätta siia kommentaaridesse enda lugusid kuidas olete tahtmatult kedagi solvanud. Olete mõelnud ühtpidi, aga välja on kukkunud nagu ikka – keegi solvub, saab valesti aru. Äkki tahate vabandada, aga ei oska. Ühesõnaga, loeme ja kommenteerime ka teie lugusid ja räägime seiku enda elust. Olgem ausad, neid jagub :)

No näiteks, mis vahe on kriitikal ja solvamisel? Või oma arvamusel, maitseeelistustel ja ärapanekul. Ütlesin ühes laivis, et mulle ei meeldi ühe influenceri käed (minu isiklik maitse!), ma sain korralikult heiti, et miks ma teda solvan ja maha teen. Mulle on näiteks öeldud, et ma olen paks, loll, kole, viltuste hammastega – see on kellegi arvamus, mis mind kuidagi ei liiguta. Jah, selle hambateema peale ma tõesti kergitasin tookord kulmu ja soovitasin silmaarstile minna, sest.. mu hambad ei ole viltu :D Nagu kust otsast?



6 Comments

    1. Tõesti väga hea postitus :)

      Aga rääkides sellest meie postitusest siis.. põhimõtteliselt tahtiski Meelis öelda, et lavastus on sitt. Viisakalt. Koos sellega jagada ideid, kuidas võiks asi olla lahendatud. Suures plaanis teame me ju kõik, et keegi ei hakka lavastust ümber tegema ja etendub ta sellisel kujul vähemalt hooaja lõpuni.. Aga solvumine jääks. Nagu Meelis kirjutas – paariks aastaks kuniks kedagi/midagi vaja on ja sulle keskmist näidatakse. Seega – edasi teenida ja vait olla :D

  1. Minu jaoks on vahest keeruline see, et kas asjad jätta nii nagu need on ehk siis ei seisa enda eest ja lased minna või siiski peaks asjad lahendama. Olukorra teeb tihti keerulisemaks see, et ei taha teisele inimesele just nagu haiget teha, aga samas ma ei vastuta teise tunnete eest. Ning kui ma tunnen, et asi on minuga seotud, siis peab lihtsalt riski võtma, et saada vihatud.
    Teil ei jää osad asjad kripeldama? Nii öeldud kui mitte öeldud asjad.

  2. Tegelikult solvuvad paljud inimesed enamasti ausa kriitika peale. Mina isiklikult ütlen alati kõik otse välja mis arvan ja see pole ju minu probleem kui keegi solvub aga ma muidugi enne kui liiga tõsistel teemadel hakkab rääkima siis hoiatab nt sõbrannat ette et ta jumala eest ei solvuks sest ega ma paha pärast vaid ütlen seda mida arvan :)

    Ütleme nii, et väga paljud inimesed võivad arvata, et olen ülbe jne.. kuid tegelikult see nii pole.

    1. Sinu jaoks võib see olla aus kriitika, teiste jaoks aga asi, millesse sina poleks üldse pidanud oma nina toppima. Kui arvamust küsitakse, siis muidugi saad ausalt vastata. Aga ausalt saab vastata ka teiste tundeid riivamata. Sõnastusel ja toonil on sellistes olukordades väga suur roll. See, et sind ülbeks peetakse võibki just olla vale või ebasobiva sõnastuse ja tooni valimise tulemus.

      Arvestama peab ka sellega, et tõesti läheb kõik öeldu inimeste personaalsetest filtritest läbi ning olulised ei ole mitte ainult öeldud sõnad. See, kuidas sa midagi ütled, võib teistele hoopis mingeid muid negatiivseid hetki minevikust meelde tuletada, ning seetõttu võetakse ka öeldut valulisemalt kui oleks vaja.

  3. Kunagi juhtus nii, et kohtasin juhuslikul ühte sõbrannet ja tema abikaasat. Peale meie kolme põgusat vestlust läksime rõõmsalt laiali. Hiljem aga sain lugeda kuskilt tema blogist äkki (ei mäleta hästi, see oli 10a tagasi), et kuidas tema silme all tema abikaasale külge löödi ja teda sellega solvati. Pigem olen musta huumori austaja ja sellised siivutud naljad on kah teema :) Tema abikaas on minu jaoks täiesti a-seksuaalne ja see oli pigem naljakas lugeda. Teadlikult kedagi ei võrgutanud, aga eks huumorimeel on erinev ja paljud just sellepärast võivadki solvuda. Äkki oleksin tema blogi postituse peale hoopis mina pidanud solvuma? Juhtub, et vahel teatud seltskonnas on asi sõbralikust tögamisest ikka väga kaugel ja kõik lõksutavad rõõmsalt naerda keegi ei solvu.

Comments are closed.