Ütlen ausalt, et see ei ole meil esimene kord kui me Leenuga aru peame, et kuidas me oma lahkuminekust teada annaksime. Kuidas me seda teeks, mis pildiga, äkki kasutaks üldse videot? Või hoopiski teeme lihtsalt laivi ja näevad need kes näevad. Aga kuna blogi on meil ikkagi kõige südamelähedasem, siis leidsime kompromissi, et me teeksime seda blogis – postitus ja paar pilti juurde ning olemas. Sel nädalavahetusel oli kuidagi sõpradega eriti see lahutusteema teemas ja sai paljudega seda räägitud ja arutatud.
Meelis kirjutab: aeg minna edasi… eraldi
Me oleme ka mehega arutanud, et mis saaks kui lahku peaks minema. Abielus me pole. Rääkisime ja arutasime. Mees ütles, et tema arvamus on, et mjna lastega pean meie koju jääma. Kui lâheb, siis tema siit korterist. Lastele peab kodu jääma ja mkna nendega. Temal oleks lihtsam. Rahaliselt toetaks ka. Kui jõudsime selleni, et aga kellegi uue leidma siis nagu ühest suust et ei viitsi. Ma ütlesin kohe ãra, et mina ei viitsiks. Siis oleka juba niisama vallaline oma lastega ja elaks elu edasi. Ma ei viitsiks peolegi minna ja kust mujalt nii leida. Hakka veel tõesti seda kõike uuesti lâbi tegema-oh ei aitâh.. naersin ja ütlesin, et hakka veel uut mees enda jaoks vâlja “dresseerima” ei viitsiks
**** (nimi eemaldatud marimellide poolt) räägib väga ausalt oma elust ja mina küll ei näe, et ta seda kuidagi ilustaks. See oli teil siin kirjutises ikka ilmselge liialdus!
Maailm ongi ilusam roosade prillidega ja eks selle lugemise/arusaamisega on ka see, et sa võtad endale positsiooni kuidas seda näha. Sina oled võtnud, et kõik on ehe, mina olen võtnud, et on fassaad. Samamoodi meiega, kes näevad seda postitust, et “lollidelt tulebki raha ära võtta”, kes teemana, millest ma avalikult kirjutada ei taha.
Inimesed on ikka nii erinevad. Ma ei tuleks selle pealegi, et mõelda, et kui me lahku lähme, siis kuidas sellest teatame. See, mida te praegu ka välja mõtlete, ei pruugi ju realiseeruda. Mõtlen teatamisviisi, mitte lahutust. Kui inimestel ei ole probleeme, siis nad mõtlevad need välja. Teil ilmselt ei jagu ideid blogimiseks.
Me blogisime jumala päevakajalisel teemal, järjest tuli lahutusuudiseid, ka meie enda sõprade ja tuttavate seas ja oli väga teemas nädalavahetusel see lahutused ja muu, sellest ka blogi ajendatud oli.