Sellise sisuga nagu mu pealkiri tänasel postil, olen ma viimase umbes kuu aja jooksul näinud erinevates gruppides umbes kümmet erinevat teemat. Probleem siis selles, et aastavahetus pole käeski, aga juba ilutulestik mürtsub ja lapsed ei saa magada ja koerad lähevad hulluks.
Nagu, mida v*ttu? Kui sul on uni, siis sa magad. Kui lapsel on uni, siis ta magab. Müristagu, või löögu ma tema kõrval trummi, või paukugu mingi napakas ilutulestik kuskil…
Keegi kommenteeris tabavalt, et muruniitmine ja remonditegemine tuleks ka siis keelustada? Segab ju.
Tõesti, mind näiteks segab suvel kell kaheksa hommikul, kui naaber niidab muru, või saeb puid, või kui üksõhtu naaber hakkas kell 21:39 kappi seina kopsima. Aga no mida? Ma olen nagunii üleval, las ta toimetab. Ja kui mul on uni, siis ma magan, ei koti mind mingid lambised helid.
Näiteks Meelis OLI palju sitema unega kui mina, ja kui Hedon sündis, ei osanud ta olla, et laps öösel ärkab, nii magaski ta alguses kõrvatroppidega. Nüüd ta isegi ei kuule, kui Hedon peaks öösel vääksuma.
Hetkel on täiskuu, üksöö passisin Hedoniga 1,5h üleval. Rääkisime juttu, vaatasime telefonist “maaaaasat ja mõmmit” ja läksime magama tagasi. Meelis ei pannud tähelegi. Ehk, kui sul on uni, siis sa magad ja ei ärka iga krõbina peale ülesse.
Teine teema on koerad. “Nad kohe hulluvad nende paukude peale.” Aga miks? Sest a) sa lähed närvi, tra jälle paugutatakse, vaene koer b) sa hakkad koera lohutama c) sa hakkad koeraga kurjustama, et ära jaura… Tee nägu, nagu see oleks tavaline elu osa ja koer harjub sellega samamoodi nagu sina oled tegelikult harjunud. Aga sinus lihtsalt ärkab mingi emalõvi, kes tahab oma peret (koer on ka pereliige) kaitsta.
Päris häid näpunäiteid koeraomanikele leiab koer.ee lehelt – siit!
Ja lisaks koertele on lapsed, kes väidetavalt iga paugu peale kohe üleval ja mõnel juhul ka akna peal on. Miks nad ei või? Jutt, et nad uuesti magama ei jää, on bullshit, lõpuks jäävad nagunii. Nii nagu sina, näed näiteks sitta und, ärkad üles ja lõppkokkuvõttes võid teha toas ühe tiiru, teha suitsu, juua klaasi vett ja lähed ikka tagasi magama. Ei? Jääd kogu eluks üles? Vaevalt küll.
Ja kolmas probleem – meie lähedal on peokoht, restoran vms – miks nad paugutavad kui aastavahetus pole? Eeehm.. Ma ei oska isegi kommenteerida. Oleksid võinud kolides sellele mõelda, et sealt tuleb ilmselt rohkem muusikat, pidu, ilutulestikku, kui Mustamäe paneelikates elades, kus ümberringi on samasugused majad, mitte peokohad.
Ma tõesti ei saa sellest teemast aru? Meil ka siin kesklinnas ikka paugutatakse, aga mind vapsee ei häiri. Ma ei jookse ise Hedoniga akna peale, et lähme vaatame, mis paugud on. Ma lihtsalt teen oma toimetamisi edasi, nagu see oleks mingi suvaline heli ja teda ei kotigi. Ehk tulevikus kotib ja tahab akna peale minna – no mingu, jumala eest.
Ja ma juba mõtlen, et paneks kommentaarid kinni sellel postil. Hakkan normaalselt sõimu saama, tean juba ette – koera mul pole, laps kasvab nagu jumal juhatab ja kui sul on sügav uni, siis tore, mul ei ole.. Aga kui ma panen kommentaarid kinni, siis ega lugeja loll pole – ta jätab kommentaari lihtsalt suvalise postituse alla. Seega, andke tuld…
Kas teid häirib see paugutamine enne aastavahetust? Keegi abiellub, peopaigas lastakse ilutulestikku, segab? Järgmisel päeval on kellegi juubel, jälle lendab mitu sotti pauke õhku, segab? Kolmandal päeval on firmapidu, jälle paugud… Või magate nagu nott ja elu läheb edasi?
PS! Mulle tundub, et see teema on nagu see kellakeeramine, osadel ajab elu jumala segamini, mul täitsa savi, mis kell on ja kuhu poole seda keeratakse. Ärkan siis kui vaja. Taist tulles on tõesti ajavahe suur ja paar esimest päeva ärkan kell viis hommikul, aga suht ruttu läheb paika, kui päeval mingit pikutamist ei tee ja kümnest magama lähed… Aga ok, see jumala muu teema.
Teate, ma tunnistan täiesti ausalt, et umbes 30 aastat koosnes mu apteegisahtel valuvaigistitest, paracetamolist ja…
Käisime enne Türgi reisi kiirelt Berliinis, et lastele suveks mõningad riided haarata, sest no nad…
Veel kaks aastat tagasi lõin ma käsi kokku ja pööritasin silmi kui keegi ütles, et…
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…