Üksinda Türgis – põnev või hirmus?

Eelmisel neljapäeval hakkas mu töökaaslane rääkima, et peaks reisile minema.. Mulle oli just ette jäänud Facebookis mingi viimase hetke hind 309€, pakkusin talle seda. Ta oli oi, ma ei tea.. Vaatas siis hotelle, saatis mulle linke.. ja mul tekkis mega reisiisu. Mõtlesin, et läheks täitsa üksinda..

Kirjutasin GoTravelisse, et kas aprilli lõpus on veel mõni vaba koht. Olin paar hotelli välja valinud.. Selgus, et lennukis on kaks kohta. Teise mai väljumisel on üheksa kohta alles ja mis peamine, lennujaamatransfeer lühem ja hind soodsam.

Rääkisin Meelisega, vaatasin kontojääki, küsisin ülemuselt luba ja otsustatud. See oli nagu “Väljalennu” saates. Kõik käis helikiirusel. Aga broneering oli olemas ja makstud. Jäi vaid lendu ootada.

Kohutav on see üksinda lendamine

Esiteks, kahekesti vōi kolmekesti minnes on sul terve rida (istmerida!), st äärmisel juhul üks veider naaber. Aga üksinda.. sul on neid terve lennuki täis. Või no vähemalt kolm ees, kaks kõrval, kolm taga ja keskmiselt üheksa veel kõrval. Lennukis on nagu eksamiklassis.. heli levib jube hästi :D

Tavaliselt ma seisan hea selle eest, et meie rida ei karjuks, jahuks, viriseks, toriseks, oleks heas tujus, magaks või teeks vaikselt midagi, et teisi mitte segada.

Kui sa oled kellegagi koos, pole sul aega kuulata, mida keegi räägib, sest sul on omad jutud, magusam uni vōi lapse lõbustamine.

Aga üksinda.. ma kahetsen, et ma klapid maha jätsin, koos popsocketi ja telefoni nõelaga.. Aga see selleks.

Ma ei oleks ausalt tahtnud kuulda mingit maakat* rääkimas kui megagigahirmus vōib olla tema sõbral, keda ootab ees 16 tundi lendu Balile. Kui sa pole Stockholmist kaugemale saanud (ta ise rääkis, ma kuulsin ju kõike), siis sa ei teagi, et 16h ei lenda sa kilukarbis kaheksakümnekuuekesi, vaid heeringakarbis koos kolme heeringaga :D

*maakas – mul on keeruline leida liitnime inimesele, kes tundub maalt, hobusega, äsja linna tulnud, nagu 18aastane kutt 20ndal septembril hollikas kui õppelaen on üle tulnud. Ma ei taha maakaid solvata, aga ma ei tea kuidas selliseid inimesi kutsuda.

Nagu päriselt, ta rääkis, et see 16h võib ikka megahull olla. Eee.. ma võiks vabalt viis viietunnist vahemaandumistega lendu teha, kui ma teaks, et viimane lend maandub Phuketil ja ma saan elevantidega ujuma minna! Iga faking kell võtaks selle tee ette. Nooooo problemos. Tagasi võiks ainult otselennuga tulla!

Mingi sõber tal siis pakkus, et aga seal saab ju lennukis filme vaadata ja.. “oh, mis sa nüüd, ma olen proovinud ipadist filmi vaadata, see pole ikka mingi asi!”

Vau, tal on ipad! Ah, neil on kõik maailma asjad ju olemas. Neile on leiutatud järelmaks.

Just kuulsin lugu noorest perest (poleks ime kui kõrvalreast!) – mees on metsas tööl, saab neli tonni palka, naine kuskil saekaatris js saab 1700€ ja NAD EI TULE OMADEGA VÄLJA! Eee, kuidas palun. Makske liisingud nulli ja elu on lill!

Ma tahaks ka 5700€ kuus saada ja kurta, et elu on raske, ei saa hakkama.

Või siis satub su kõrvale paar – no umbes nagu Hr ja Pr Jörpa, aga blondid ja värvimata. No klassikaline eestlane – kartulikoor. “Oh, sa issand, jõudsime ikka, no ei saa aru, kus see aeg kadus, nii palju oli ennist aega..” Ja siis see mees. Oma meelest stand up koomik nr üks, aga.. kui nüüd päris aus olla, siis ilmselt parem kui Naan ja Tigran kokku (seda lugesin õhtulehest, et nende stand up oli igavam kui matus!)

Ühesõnaga, ta tegi terve tee oma prouale nalja, kes itsitas nagu noor armund plika (no äkki nad olidki, ma ei tea, eks.. tundusid nagu Maša ja karu multikast see karu, kes alati silmad seljataha armub kui emakaru näeb..)

“Ehhh, siin autod ei paistagi!” No, shit, Sherlock, me oleme 2km kõrgusel, mitte T1 vaaterattal! Kuigi hinnalt vist on sama :D 10€ kolme ringi eest.. no enne juba sott ja pool tundi ja pudel Mummi!

Aasta rott reisil

Noh, nagu ma olen. Viimase hetke hea hind, kaasavahetatud 100€, ostsin lennukisse kaasa Subway, et mitte raha raisata. UUE, MEGAHOT mango-tšilli kana subi.. nojah, ma praegu juba pakkisin oma neli ampsu kokku (rohkem ei jõua), aga arvestades, et ma telllisin selle jalapenoga, julgen ma arvata, et see kana oli mangoga (selle maitset ma tundsin) ja siis sellele näidati kaugelt tšillit ka :D

Kleopatra Life (h)otel

Esimene asi tuppa minnes, mind ootas kaks voodit. Nagu kui raske oleks panna ühe suure voodiga tuba üksikule naisele? Kui ma ka kellegi tuppa veaks, siis ega ma teda kõrvalvoodisse magama ei kutsuks :D

Sorry, madam, hotel full..

Kobisin siis suht unesegasena (magasin nats lennukis, siis sain tuttavaks mingi rakverekambaga, magasin veel veits.. bussis tukkusin.. suht zombi oli olla) voodisse. Kus polnud tekki. Seda polnud ka teises voodis ega kapis. Sain aru, et siin ongi linadega magamine. Aasta külmavares nagu ma olen, kahmasin endale kaks lina peale ja keerasin kerra. Kell kaheksa olid plaks silmad lahti ja ikka oli zombi olla, aga päike ootas.

Hotelli kohta pole mul midagi halba öelda.

Väga uus (renoveeritud vist) ja puhas. Väike hotell ja toad on küll kaugel reklaamitud 18ruutmeetrist, või olen ma liiga suur :D aga igal toal on rõdu ja meri on käega katsutaval kaugusel. Reaalselt üle tee.

Rannas on kaks tooli ja vihmavari 5€. Või pikuta liival nagu mina.

Bassein on väike, aga on olemas ja kuna rand on üle tee, siis jagub kohti ka.

Unustasin, et süüa pole midagi

Hommikusöögi valik on suur, aga ma olen megapirts. Ma ei taha kingatallamaitselist “vorsti”, hommikuks nisukuklit, magusaid krõbinaid… vana hea – kohalik feta, värske kurk ja praemuna. Ma tundsin end nagu Simeonsi dieedil jälle kui kurki ja muna vitsutasin. Mõtlesin, et näed, juust oleks keelatud..

Mul on hea meel, et toit pidi ikka vahetuma, aga minu esimesel õhtusöögil oli KEBAB! Ülihea, mahlane, kanakebab!

Suures plaanis valikut on. Eriti salatitele. Pole mingi metsik valik, aga on.

Näiteks kui võrrelda praegust Kleopatra Life ja eelmise aasta Bulgaaria Slavey valikut, siis.. Bulgaarias oli vapsee kuus tärni. Aga nälga ei jää. Ja pealegi, astu kaks sammu hotelli uksest välja ja söögikohti on jalaga segada.

Internet – maailma naba!

Ilma internetita elu on siin sama tõenäoline kui leida seda Aegna metsade vahel (kellel on, kellel ei ole). Loota kohalikule hotelli wifile, palju õnne! Hommikul ja õhtul täitub vastuvõtt inimestega ja kõik proovivad wifist viimast võtta. Loobusin sellest mõttest kohe :) tellisin saabudes endale Elisa 24h netipileti, mis on üüratult kallis 400MB 10€, aga alguseks abiks ikka.

Pärast õhtusööki võtsin suuna linna, et endale internet muretseda. See, et see siin ülemõistuse kallis on, teadsin juba ennegi.

Kui saabute Antalya lennujaama, siis sealt saab kohe valida, kas Vodafone voi Türkcell 15€ ja 3 giga olemas. Aga kuna ma saabusin kuskile Gazipasha lennujaama, mis on sama suur kui Tallinna lennujaama checkin, siis teenuspakkujatest võis und näha.

Igaljuhul, läksin siis linna. Taksoga. Esimene vend ütles, et Vodafone on 3km kaugusel, taksoga 30 kohalikku. Tegin nägusid. Küsis palju ma nõus maksma olen, ütlesin 10 ja ta tegi nägusid. Jalutasin edasi, sest mäletasin, et Eestis guugeldades näitas Vodafone’i paari kilomeetri kaugusel. Järgmine taksojuht – teatas, et interneti saab linnas, neli kilomeetrit sõitu ja taksomeetriga 20 raha umbes. Nõustusin. Taksoarve oli 21 kohalikku, aga kuna tal 50sest polnud tagasi anda, saingi 20ga.

Asi, millega ma ei olnud arvestanud, et kaheksast on poed kinni. Näiteks Vodafone. Ma ei tea, mida ma mõtlesin. Eeldasin, et siin hakkab ka elu käima õhtuti nagu tavaliselt neis kuurortides käib, aga.. ma olen LINNAS, mitte külas.

Igaljuhul sain lõpuks Türk Telekomi uksele jala vahele ja valida oli kas 145 kohalikku (22€) ja 9GB või edasi otsida. Võtsin selle. Kutt ühendas ja tegi kõik vajaliku aktiveerimiseks ära ja proovis mulle samal ajal pool maailma veel maha müüa.

Kuna mu kaitseklaasil oli mõra, pakkus ta, et näe, mul siin “titaanklaas, garantii 1 aasta” ainult 135 raha (20€)”. Ma olin mingi.. ee, mu vana klaas peab vastu küll veel, ja ilmselgelt me ei näe järgneva aasta jooksul, aga tavai, kui saad selle megakalli interneti hinna sisse panna, siis võid ära vahetada…

Siin Türgis tunneb vist iga naine, et on printsess Diana. “No selle kauni naeratuse eest ikka saab!” ja oligi klaas vahetatud, hinnaks ümmargune null.

Võõrad reisil

Mõnikord on nii hea tulla mingilt kohtumiselt naeratus näol, sest inimesed kellega tutvusid on vot tak. Nagu selles laulus.. mu tädi on voh nii! Tervitused Annale ja Elisabethile!

Anna on aastaid meie blogilugeja olnud ja alati meile jõu ja nõua abiks olnud kui siinkandis oleme olnud, aga kohtunud me veel polnud. Kuni selle korrani.

Ta mehel on siin Kleopatra rannas oma telk (sinise-valgetriibuline nagu tsirkustes.. sealt saab osta igasugu veespordi meelelahutust, vastavalt kui julge sa oled. Ma täiega mõtlen, et tahaks ka seal taevaall lennata.. aga ikka vist kardan :)

Igaljuhul ühel õhtul ma sinna läksin ja kuigi ma olen väga skeptiline igasuguste uute tutvuste ja võõraste inimestega, ja mulle ausalt ei meeldi suhelda.. ainult oma inimestega ei pea mu lõuad koos ja võin kõik surnuks vadistada, aga võõraste inimestega on mul alati mingi kohmetu tunne, et mis ma räägin jne.

Aga mind võttis vastu imeline Anna, kellega koos oli ka tema mehevennanaine Elisabeht.. Ta on siin õpetaja, muidu pärit Inglismaalt ja jumal, ma lihtsalt kuulasin seda imelist inglise keelt. Mõtlesin, kuidas Meelis seda praegu siin naudiks :)

Paar tundi möödus linnutiivul ja laiali me läksimegi, plaaniga veel kokku saada. Väga tore õhtu oli.

Üksinda reisil – tee mis tahad

Ma algul kartsin seda üksi olemist. Aga kuradi mõnus on. Kellegagi arvestama ei pea, tee mis tahad. Tahad, lähed 19:30 magama, tõmbad tumedad kardinad ette ja põõnad silmagi pilgutamata 12 tundi jutti. Vot see on puhkus ma ütlen. Ei pea midagi tegema, ei pea kuskile minema, kellegagi kellaaja peale kohtuma, kellegi järgi ootama, et sööma minna, siis söömas ootama, kuniks kõik lõpetavad jne

Lihtsalt oled, käid, teed mis tahad. See on küll mõnus :) täna näiteks on pilves, lähen poodidesse kolama..

32 Comments

  1. Taas see sinu lame jutt,kõik kaasreisijad on lamedad maakad(su enda diivanikaunistus Tartu kandist) .Tuba on ok aga tekke pole,söök on suht jama aga salat on.Hallo,tee elus korra üks korralik reis,naudi kultuuri,arhitektuuri ja naudi ka kunagi ENNAST !!

    1. Tahaks su kommentaari peale oksendada. Kas tohib? No tra maakas on maakas ja nii on, pole midagi teha. Ma olen Tallinnas sündinud ja kasvanud, pole nende “imelikega” kokku puutunud. Mis puutub minu “diivanikaunistusse”, siis.. jumala suva, et ta armastab koristada ja olla hea isa. Tõesti, megahalb on sellist meest omada, eks? Ma ei kurda, kui sinu mees on mingi letö, siis tunnen lihtsalt kaassa. Ma ei saaks olla kuidagi õnnelikum enda mehe üle, olgu ta siis sinu meelest diivanikaunistus Tartust pealegi :D

    2. Minu arvates on labased ja maakad sellised inimesed, kelle igapäevane sõnavara on analoogne sinu ja Mallukaga. Normaalse inimese ajab see oksele ja ka normaalse mehe, kui naine suitsetab ja ropendab, tehku süüa nii hästi kui oskab, need omadused on okseleajavad. See näitab, et maakaid ei pea otsima vaid geograafiliselt maa kohtadest vaid neid leidub kindlasti hulgi ka Tallinnas või teistes linnades. Sa tundud livedes ja piltidelt kuidagi nii empaatiline ja soe inimene, aga väljendusviisi järgi on hoopis vastupidi.

  2. Olen varsti minemas Gotraveli kaudu Türki, nemad siis vahendavad Novatoursi reisi. Kuidas lennujaamas ja reisil toimitakse, kas piletid jne saab Novatoursilt? Suht segaduses oleme, kuna reisikonsultant millegile normaalselt ei vasta.

    1. Ma ei saa aru su probleemist :) Enne reisi saad voucherid ja lennupiletid Go Travelilt, se võib tõesti juhtuda päev enne lendu, sest ega Nova kiiremini ei tegutse :D

      Millises lennujaamas? Türgis otsid Nova esindaja, kes juhatab sind õigesse bussi ja edasi on… leboooo :)

    2. Voucherid saadab Gotravel sulle üsna enne reisi. Voucheritega koos tulevad ka muud juhised. Pane hoolega tähele, mitu eksemplari printida tuleb. Tõenäoliselt sul kõiki vaja ei lähe, kuid oled reisikorraldaja vastutusel ja nii maandavad nad sinu riske. Jälgi kindlasti väljalennu kellaaega, kuna see võib muutuda. Lennuaeg on piletil ja reisifirma kodulehel, kuid värskeim info on Tallinna Lennujaama kodulehel.

      Sihtkohas, kui oled passikontrollist läbi ning pagasi kätte saanud, siis lennujaamast väljudes näed reisikorraldaja siltidega inimesi, kes sind edasi juhatavad. Igal lennul on nii Novatoursi, kui Tez Touri reisijad. Kui juhtub, et sa oma reisikorraldaja sildiga inimesi ei näe (mul on kord nii juhtunud), siis astu teise firma töötaja juurde ja küsi. Antalya lennujaam ei ole väga suur ja Gazipaza on hoopis pisike, nii et kuhugi eriti eksida pole. Nagu öeldud, reisifirmad vastutavad sinu eest ja kedagi lennujaamas kaotsi ei jäeta.

      Need inimesed, kes sul väljas vastus on, juhatavad sind registreerumislaua juurde, kus näitad voucherit ja saad teada reisifirma bussi, mis sind hotelli viib, numbri. Bussi juures on kas sinu reisifirma või vastuvõtva reisifirma (üldjuhul on see Türgis Akay Travel) töötaja, kes omakorda voucheri alusel kontrollib, kas sa õige bussi juures oled. Seejärel sõidetakse hotelli. Reisisaatja tuleb sinuga hotelli vastuvõtulauda kaasa ja vaatab, et sa ikka kenasti hotellile üleantud saaksid.

      Hotelli sõidu jooksul saad teada infotunni päeva ja kellaaja. See on kohtumine reisiesindajaga, kus ta küsib, kuidas sa rahul oled ja mis mureks, täpsustab sinu kontaktid ning pakub ekskursioone. Kui sul on ka kõige lihtsamaid küsimusi, et kus asub bussipeatus, millised on turupäevad või kus asub see või teine pood, siis ära häbene küsida, see kõik on ok.

      Ärasõidu aja saad saad viimase päeva õhtul hotellist teada. Kus teadete koht täpselt asub, saad infotunnis teada.

      Ilusat puhkust :)

    3. Suur tänu Evele! Ootan siis reisifirmalt edasist infot, muu pärast ei muretse, kuna reisinud olen palju, kui mitte kunagi vahendaja või büroo kaudu.

  3. Üldiselt on nii, et saad seda, mille eest maksad st. kui ostad odava paketireisi, siis ongi lennuk täis selliseid inimesi, keda sa maakateks nimetad. Ma polnud 10 a paketireisil käinud, üks peamisi põhjusi oligi see, et ei soovi kokku puutuda teiste eestlastega, eriti sellistega, keda sa värvikalt kirjeldad. Sel talvel tegin seda taas ja … no ei iial enam. Juba lennukis tehakse “väikesed” napsid ja lollid naljad, plaksutatakse ja huilatakse, kui lennuk maandub. Bussisõit hotelli oli nii piinlik, et tahtsin läbi põranda vajuda- kommenteeriti halvustavalt kõiki möödakõndivaid moslemeid ja mustanahalisi (kohalikke inimesi nende endi maal!!!), tunti end tõeliste elu peremeestena ja kirjeldati, kes rohkem suitusvorsti, Läti viina ja musta leiba kaasa viitsis vedada, irvitati arhitektuuri, autode ja kommete üle.
    Tõelistest shokeeriv kogemus, sest arvasin, et viimase 10 a on eestlane saanud nii palju reisida, et selliseid nõmedusi enam ei tehta. Eksisin sügavalt.
    Jään edaspidi enda juurde – reisin vaid iseseisvalt oma lähedaste sõpradega ja valin kohti, kuhu enamik eestlasi minna ei raatsi, ei taha või ei julge. Kui olengi kusagil sügaval Aafrikas või Lõuna- Ameerikas mõnd eestlast kohanud, siis on nad olnud igati toredad ja huvitavad inimesed, kellega muljetada ja suhelda. Klassikalised paketireisijad on ikka seltskond omaette ja mitte selline seltskond, kellega ma tegmist tahaks teha.

  4. sellel “reisil” polnud ju mingit pointi, mitu reisi on “säästuaastal”veel plaanis?

    1. Kas mitte ei käidud välja veksel, et ostetakse seda, mida on PÄRISELT vaja?

    2. “No oligi, Tai + perereis. Ma ei tea, mida te sokite meie mingitest eraldi reisidest :D ”
      “Ei pea silmas, et mingeid eraldi reise teeme…”

      Teid ja teie lubadusi :D

    3. Ma ei näe suurt vahet, kas osta nädalane kõik hinnas paketikas või käia kaks korda psühholoogi juures. Rahakulu ja mõju on sama :)

      Ei oldki plaanis reisida nii palju, aga mis sa ära teed kui aega, raha ja häid pakkumisi on :D

    4. Kui psühholoogi juures käia on sama, mis pakettreisil, siis miks üldse meil psühholooge on ma ei saa aru :D Miks siis Meelist mitmele reisile ei saatnud ja oleks korras olnud?

    5. Inimesed on erinevad. Ta oleks eneka teind üksinda reisil, ta ei olnud siingi sellest väga kaugel. Ma ei ole eneka äärel, lihtsalt tahtsin korraks juhtme välja tõmmata!

    6. Ja kuidas kogumine läheb? Jaanuari postitus oli, kuid nüüd on vaikus. Samas 10k on vähe sissemaksuks…

    7. Ma ei kogugi sissemaksuks. Niisama teen eksperimenti, kas saab 10k kõrvale panna või ei. Ja postitusi on ka pärast jaanuarit olnud, pane otsingusse säästuaasta ja üks on peagi tulemas ka.

  5. Käisin samuti paar nädalat tagasi Tyrgi reisil, yksi. Mulle meeldibki just nii. Ei pea kellegagi arvestama, teed täpselt, mis ise tahad- minu jaoks on see puhkus. Sest tööl peab kolleegide ja klientidega vägagi arvestama.
    Lahe oli, tutvusin vahvate tyypidega. Sain 4 sõbranjet Lätist (reis oli Riia kaudu), võtsin eesti poiste suhtes vanema õe rolli, tutvusin vahva suure perega yhelt eesti saarelt. See ongi just nii, kui tahad kellegagi suhelda, siis suhtled. Kui ei taha, nohistad yksi, nina maas. Kui tahad, tõused hommikul kl. 5.30 ja jood oma rõdul kohvi ja vaatad mäega tõtt. Kui ei taha tõusta, magad lõunani. Jne. jne.
    Aga ma yletasin sind! Mul oli toas 3 (kitsast) voodit! Õnneks oli kapis 2 kaamelipruuni karvast tekki. muidu oleks küll kringliks külmunud

  6. Juhtus midagi, et minema pidid saama? :O Aga tõesõna, sellistel odavatel paketikatel ongi see maakate seltskond koos ju, mida sa siis ootasid? Sõida kuhugi kaugele, kus lennuki peale lähed Pariisist, Hollandist vms, siis saad hoopis teise kogemuse.

    1. Midagi vist ikka juhtus, miks sa muidu kirjutasid, et igaüks leevendab stressi omamoodi, kes maksab paar korda psühholoogile, kes reisib..

    2. Mulle meeldivad need näitest tulnud spekulatsioonid, mida hakatakse kohe jahuma, nagu tõde. Mitte midagi ei juhtund, lihtsalt elu ise. Odav pakkumine, tulin. Kiire on nagunii kogu aeg ja tööd ja muret ja kõike sellega kaasnevat. Aga noh, saan aru, pean hakkama ka toodud näiteid valima :)

  7. Jestas S, kus nii palju kurjust tuleb?
    Kahjuks ongi nii, et paketireisiga minnes on suure toenausus, et su korval ees voi taga pole koige intelligentsem seltskond(juhtub ka mittepaketikatel, aga harvem) . Ma saan, et aru inimesed lahevad reisile ja unustavad koik kombed, aga peab ikkagi arvestama, et lennukis on ka teised inimesed.
    Ma olen samuti teki inimene ja mainiks sama infot.
    Muu osas igayhel on oma oigus nautida reisi kuidas tahab, mis otsas sind see voiks hairida? Ma tahan vahest lihtsalt laiselda rannas (kas paketikas voi mitte) vahest hoopis leian end muuseumis, vahest votan eragiidi, vahest kondan suure grupiga ja vahest avastan nii loodust kui kultuuri yksi voi partneri voi sopradega. Hetkel peab olema ikka megapakkumine mis sunniks mind tsarterlennule istuda, lihtsalt need tunnid kaaskodanikega on ikka meeletult tyytud.

  8. Mis ajas on inimesed, kellel pole olnud võimalust endale lubada reise teise maailma otsa, maakad?

    1. jumal, hakkab pihta, igaüks tõlgendab nagu ise tahab. ma ei ole kuskil öelnud, et maakas pole teises maailma otsas käinud.. vaid see tüpaash ise, maneerid, sõnavara.. see on see mis maakaks teeb.

    2. Sellisel juhul proovi järgmine kord end paremini väljendada. Ma pole ju ainuke, kes ei saanud sinust aru nii nagu sa soovisid.

  9. noh, kui sai on ebatervislik aga seda saab tasuta siis peab ikka sööma ja propageerima ka matsidele (loe: inimesed, kes on sinu lugejad ja keda sa halvustad), vähemalt pekk pruuniks teiseks juuliks!

  10. Sõna “seksistlik” tähendus on muide “sooliselt diskrimineeriv”. Mitte seksuaalse alatooniga, seksile vihjav vm, mida selle rea juures mõtlesid :)

Comments are closed.