VING & HALA ehk Kanal2 sai 21 ehk glamuuripeost on saanud pubisimman

Natuke nihkes 21 ehk Kanal 2 sünnipäev, millest on netiavarustes tuhandeid pilte, mina suutsin läbi vaadata umbes 700. Viimased kuus aastat olen ma Kanal 2 sünnipäeval tänu tööle ka osalenud, sel aastal jäi vahele. Ja kui ma mõtlema hakkasin, siis võin kõlada praegu nagu “hapud viinamarjad”, aga tegelikult see nii ei ole.

Kuidas aastatega ei suuda inimesed ära õppida, mida tähendab PUNANE VAIP ja punase vaiba üritus. Ja natuke kahju on ka sellest, et Kanal 2 on aasta aastalt latti allapoole lasknud ja kunagisest sädelevast glamuuripeost on saanud mingi pubisimman.

Mäletan neid Kanal 2 pidusid, kui ma veel meedias ei töötanud, kui seal esinesid megastaarid ja ma õhkasin kodus Kroonikat lapates, oh, tahaks ka. Ja veel viis aastat tagasi olid laval staarid. Kolm aastat tagasi oli Jedward!!!

Ühesõnaga, vaatasin neid tänavuse peo pilte (lahkujate galeriist ma ei räägigi) ja okei, ma saan aru, et dresscode’i sel aastal polnudki, aga kuna siiamaani on tegemist olnud ühe suurema punasevaiba peoga Eestis, siis võiks nagu ise loogiliselt mõelda, mida selga panna, mitte minna rändomilt kohale.

Kui sa ei tea, kuidas teha lipsusõlme, siis sa guugeldad, kui sa ei tea, kuidas lauda katta, siis sa guugeldad, miks te, inimesed, ei guugelda, et teada saada, mida selga panna punase vaiba üritusele. Ma just tegin seda.

Wikipedias on täiesti olemas “punase vaiba mood” ehk siis kui 90ndatel käidi punasevaiba üritustel veel teksades ja triiksärkides, siis 2000ndal aastal muutis kogu punasevaiba maailma Halle Berry, kes saabus Kuld Gloobuste jagamisele glamuurses valges Valentino kleidis ja kelle stilist ütles kuldsed sõnad: algas ajastu, kus kleit võib muuta sinu karjääri.

Teistpidi on see moeloojatele magus koht enese reklaamimiseks. Tänavusest Kanal 2st jääb mulle meelde vaid Anu Saagim ja tema Aldo Järvsoo kleit – mis oli tõeline punase vaiba hitt. Toon toonis, juurde sobivad kingad… Anu muidugi ei pane nende asjadega enam ammu mööda. Kui üldse on pannud, siis ka meelega!

Kusjuures, välismaal on nii, et mõnele suurele staarile teevad mitu moemaja kleidi, investeerides sinna sadu tuhandeid ja nad ei tea kuni viimse hetkeni, kas nende kleit läheb üldse käiku või ei, aga kui läheb, on meeletu, ja olgem ausad, mõõtmatu, reklaam garanteeritud.

Siinkohal meenub mulle Kerli Kõiv, ma ainult ei mäleta praegu, kes see oli, kes talle näkku pani, aga Kerli rääkis, et küsis mingilt Eesti moeloojalt kleiti mingi USA punase vaiba ürituseks ja oli nõus ise maksma ka saatmiskulud ja talle öeldi ära. Häbi-häbi! Eestlane ei taha olla kommerts ja müüdud, vaid omaette nokitseda ja diipi kunsti ajada. Milleks?

Veel enne kui ma hakkan kiitma või laitma, erilisi asju välja tooma, tahaks rõhutada, et Eesti on liiga väike selleks, et minna punase vaiba üritusele ala Montonist ostetud seeliku või särgiga, muidu võib juhtuda see:

KIIDAN SAJAGA:

LAIDAN SAJAGA:

RATTAGA PEOLE:

Saab saabuda šikilt:

Saab saabuda nagu kodutu:

Ja saab saabuda glamuurselt:

ERIPREEMIA: