14 päeva tähtajani – oh, kas epiduraal või vann?

Täpselt kaks nädalat on jäänud ametliku tähtajani. Mulle meeldib mõelda, et 14, maksimum 28 päeva ehk üle kahe nädala keegi üle kanda naljalt ei luba. Enne kutsutakse esile. Aga loodame, et ma siis väga kaua üle kandma ei pea, kui üldse pean.

Mu sõbranna just sünnitas… Jaanuari beebide grupist ma ei hakka rääkimagi, pudenevad üksteise järel. Kadedaks ajab! Aga, tulles nüüd K. juurde, kes hiljaaegu ka üle kandis ja päev enne esilekutsumist otsustas printsess ikkagi ise tulla…

Kui me neid haiglasse vaatama läksime, siis ütles värske isa Meelisele. „See oli imeline, sa hakkad kindlasti nutma!“ Meil oli – oh, normaalne, päriselt. Neil läks nii kergelt ja mõnusalt (kell 8 hommikul valud, kell 10 haiglas, kell 15 laps käes). K lisas „jaa, enneolematu kogemus, imeline!“ Ja siis tuli pauk: „Tra, see oli räme!!!“ Ja siis kuulsime me tõelist sünnituse palet – läks küll üsna kiirelt, kuid valusalt, veriselt ja mitte nagu filmis.

„Küsi see epiduraal kohe kui sa haiglasse jõuad, me jäime ka hiljaks,“ kamandas mind värske issi. Ja seda on mulle varemgi soovitatud. Ma nüüd olen niiiiii kahe vahel. Kas minna haiglasse ja nõuda epiduraali (et nad manustaks mulle seda kohe kui on õige aeg, aga et nad oleksid teadlikud, et ma seda tahan) või et vann vett täis lastaks.

Oh, johhaidi, miks see sünnitus peab olema selline … never know, whats coming üritus, see võiks ju olla nagu reis, mille sa lihtsalt ära planeerid :) Aga ei – ma ei tea kunagi, kas mul tulevad veed kodus, poes või tänaval, kas nad üldse tulevad või hakkavad kohe tuhud. Ma ei tea isegi, millised need tuhud on, et ma need ära peaksin tundma. Äkki mul on mingid väiksed valusähvatused, mida ma millekski ei pea ja lõpuks sünnitan vapsee rändom kohas.

No ma mõtlen, on ju ennegi nähtud neid naisi, kes lähevad sünnitama ilma et nad teaks, et nad rasedadki on. Hea, et ma vähemalt rasedusest teadlik olen :D

Haiglakotti on mul bikiinid pakitud, kuigi ma ei tea isegi, kas ma ülemist osa kanda võin ja viimasel ämmaka visiidil (29.12) ei rääkinud ta mulle sünnitusplaanist midagi… Pani uue aja 13.01 ja ütles muiates, et ehk me ei näegi, võibolla pudenen ära vahepeal. Tahaks loota!