Avalik vabandus ja pöördumine blogijate poole
Teate, ma tunnistan, ma ei ole terasest ja kuigi mul suures plaanis on ükskõik, mida räägitakse ja arvatakse, sest kõik ei saagi ühtemoodi mõelda ja tegutseda, see maailm oleks nii natukene igav, siis tunnen ma, et on aeg vabandada ja natuke abi paluda.
Ma saan aru, et minu isiklik olemus, väljaütlemised ja blogipostitused on paljudes tekitanud pahameelt. Ma ei saa öeldud (õigemini kirjutatud) sõnu olematuks teha, ma ei saa iga blogipostituse või Facebooki postituse all neljandat aastat järjest käia ja õigustada, mida ma millega mõtlesin. Eesmärk on täna lahendusi leida ning ilmselt see õigustamine sellele kaasa ei aita. Tunnistan, olen teinud vigu.
Lugeja loeb ikka nii, nagu tema tahab, olenemata kas minu mõte oli selline või teistsugune. Nii nagu ma ei ole mõelnud solvata ühtegi ilublogijat, ei ole tahtnud kedagi teistest halvemaks pidada või idioodiks sõimata. Ometi on need tekstid nii välja kukkunud, et paljud on end puudutatuna tundnud. Siinkohal võtan süü enda peale ja ma palun vabandust, kui olen kellegi tundeid riivanud, kellegi maitsemeelt häirinud oma blogipostitustega ja kuidagi muul viisil oma blogi ja olekuga kellelegi haiget teinud. Ma ei ole seda tahtnud. Seda võib olla raske uskuda, aga ma ei tee meelega kellelegi haiget.
Ma saan igal aastal EBA korraldamise ja avalikustamisega meeletult kriitikat – koht on paha, miks žüriid ei ole, miks selline õhtujuht, miks EBA peab olema sillaks jne..
Kas te tõesimeeli arvate, et ma ei ole kaalunud erinevaid variante. Olen. Igal aastal. Olen teinud küsitlusi ja juhindunud rahva häälel – mis on suurema osa lemmik, nii olen ka teinud. Seega, kutsun ma üles tänavusi aktiivseid kritiseerijaid EBAl kaasa lööma, et auhindade jagamise õhtu saaks kordades parem kui on olnud eelmised kolm. Äkki need ongi kehvad olnud just sellepärast, et te pole mind aidanud ja kaasa löönud. Jah, ma pole ka abi palunud. Nüüd teen seda.
Ma tahan, et EBA oleks meelelahutusuahinnad, kuhu tahaksid tulla kõik blogijad, nii need, kes mõtlevad nagu mina, kui need, kes mõtlevad teistmoodi. Et EBA oleks üks tore suur blogijate kokkutulek. Kõik ei pea mõtlema nagu mina, see viimane postitus kukkus ka jälle nii välja nagu ma ei tahtnud, EBA on kõigile, mitte ainult neile, kes näevad oma blogi reklaampinnana. Aga mis ma ikka õigustan, mis kirja pandud, see kirja pandud ja kui juba valesti on mõistetud, siis on. Palun vabandust.
Ma olen algusest peale tahtnud, et see üritus oleks blogijatelt blogijatele – tunnustada parimaid. Kahjuks pole see aastatega õnnestunud, ja asi on ilmselt selles, et ma pingutan ja mõtlen liiga palju. Tahan, et see kõigile meeldiks, iga kriitika peale olen muutnud midagi, et saaks parem… Ma pigem ei arutle avalikult oma mõtete ja ideede üle, vaid teen need ära. Nii hästi kui olen osanud ja suutnud.
Ma pole mingi imeinimene, vaid tavaline naine, ema, abikaasa, kellele meeldib organiseerida, sebida ja korraldada. Aga nüüd ma tunnen, et on aeg sealmaal, et ma ei saa üksi hakkama…
Teeme koos, teeme nii, et kõigi mõtted on kaasatud, teeme nii, et asi oleks selge ja ärme lase idee poolest heal üritusel eriarvamuste tõttu ära kaduda. Mul on ammu mõttes olnud mõned erinevad variandid EBAga, aga kuidagi on need tegemata jäänud, aja, inimressursi vms taha. Samuti olen ma alltoodud inimeste ideedele avatud. Koos on ikka parem, eks :)
Henry õhtujuhiks
Eelmisel aastal ei oldud Ženja õhtujuhtimisega rahul. Esimene mõte, mis mulle aasta tagasi pähe tuli, oli kõigi poolt armastatud isablogija Henry kaasamine. Kui ta oma eelmise aasta auhinnal järel käis, siis rääkisime sellest. Ta arvas juba siis, et ta on osalenud kolmel aastal ja võitnud alati oma kategooriad suure ülekaaluga ja otsustas, et jätab aasta vahele. Mõtlesin kohe, et ta oleks ideaalne seda õhtut juhtima. Blogijaid motiveerima ja tunnustama. Arutasime igasuguseid EBA mõtteid. Aga sinna need jäid. Kui ma mõni aeg hiljem uuesti temalt õhtujuhtimise kohta uurisin, siis ma ei teagi, kas ta jäi tagasihoidlikuks või mis, aga huvi ta erilist üles ei näidanud. Ma ei tea, kas ma peaksin rohkem peale käima või vait olema. Kui ma juba seda siin kirjutan, siis, Henry, lööd kampa? Ma olen kindel, et nii mitmedki sooviks sind selles rollis näha. Tule tee oma stand up’i avapauk EBAl.
Pakutud on, et ma võiksin ise seda juhtida – ma ei taha, see on niigi minu „beebi“ ja siis oleks see veel rohkem minu moodi. Ma tahaks toimetada kaadri taga, et see poleks marimelli korraldatud EBA, vaid lihtalt EBA – blogiauhinnad blogijatele, mõnus üritus, kuhu tulla kaasblogijatega kohtuma ja suhtlema, jagada auhindu, nautida õhtut…
Mulle on alati ette heidetud, et ma ei kaasa teisi blogijaid. Ma olen sellele nii palju mõelnud. Mul oli ka selleks aastaks megaplaan, kuidas ma ikkagi tekitan žürii, aga see pole nii kerge. Meil on 15 kategooriat, kolm eriauhinda, igas osalemas kümneid blogisid. Kuidas see teha kõigile meeldivaks – kes valib välja ja mitu blogi, kes žürii ette saata, kes on nõus kümneid blogisid läbi kammima ja otsustama, kes on parim. Mõtlesin kokku panna blogijatest žürii, tekitan hääletussüsteemi… Siis selgus, et mu IT kutt on haige, kõik töö, mis ma talle oktoobris teha andsin on tegemata ja EBA registreerumine pidi minu plaanide järgi lahti minema nädala pärast.
Ma kehastusin seitsmeks ööks IT mutiks, kes google abil kodulehe koodi muutis, et kategooriad saaks õiged, et registreerujatest tekiksid listid, et kõik toimiks… Mul polnud enam aega tegeleda žüriiga, uute ideede genereerimisega, uute kategooriate loomise ja kodulehe nö ehitamisega, et uusi kaste esikale saaks jne. Ma olin niigi ajahädas, sest nagu ma ütlesin, ma tahan alati, et oleks parem kui varem, minu ideaalis pidi see valmima 1.02 ja selleks ma ka veri ninast välja vaeva nägin.
Ja siis tuli see, mis tuli. Ühest lausest sai selline lumepall, et mul oli korraks tunne, et ma jäin laviini alla. Meie viimane nädalavahetus lapsega enne reisi oli tegelikult rikutud, sest igast uksest ja aknast tuli EBA teemalisi kommentaare ja ausalt, ma võtsin jälle selle kaitsepositsiooni, õigustasin ja selgitasin… Kaotasin pooled päevad lugemisele ja kassimisele, selle asemel, et perega olla.
Lõpuks tundsin, et ma pole terasest, ma panen selle putka kinni ja mulle aitab. Aga kui ma mõtlesin kristallikoja peale, siis ma sain aru, et ma pean selle lihtsalt välja hingama ja edasi elama. Sest mis ei tapa, teeb tugevamaks. Minu probleem on ilmselt see, et kui tekib takistus või mingi murdepunkt mõne projektiga, siis tahan selle ise lahendada. Nagu näha, on see vale otsus. Kuid vigadest annab ainult õppida. Ma ei pea üksi tegema. Alati saab teha vigade paranduse – siin see on :)
Ebapärlikarbi tekstid EBAle
Minu meelest on Ebapärlikarp suurepärane sõnasepp ja see kuidas ta mõningatele (eriti mulle) „ära paneb“ on vahest nii vaimukas, et.. Ma isegi ei solvu. Sest on naljakas, irooniline ja sarkastiline. Mulle meeldib. Ma arvan, et ta oleks ideaalne inimene koostama tänavused õhtujuhtide tekstid. See oleks abosluutselt lahedaim kogemus – natuke sarkasmi, natuke nalja, natuke irooniat – täpselt Ebapärlikarbivõtmes tekstid, mis puudutaksid igat blogijat. No ja ideaalsuse tipp oleks veel see, kui Henry need ette vuristaks.
Triin, ma palun sind, löö kampa ja teeme koos paremaks!
Blogijate žürii: Mirjam, Britt, Jaanika, Pille, Liisa Lotta, Eveliis
Kõik suure südamega, üllad, armsad blogijad, kelle õiglustunne on täiesti õige koha peal, kelle südametunnistus on puhas ja kellel ei lasu kriitikanooli, kes veel oleks paremad žüriiliikmed kui blogimaastiku ausad arvajad, kes suudavad oma seisukohti meeldivalt ja ilma liigsete emotsioonideta väljendada. Erinevalt minust, eks. Kes ma keen iga asja peale üle, postitan emotsiooni pealt. Nemad ei lahmi, nemad kontrollivad oma väljaütlemisi ja enne mõtlevad kui ütlevad.
Ma mõtlesin, et ma ei käi seda ideed välja enne EBA õhtut, sest tahtsin midagi üllatuseks ka jätta, aga mul oli mõte anda välja eriauhind ühele blogijale, kes on kuidagi Eesti blogimaastiku muutnud, olnud eeskujuks, motivaatoriks, teejuhiks vms. Jagada kiitust kellelegi, kes on korda saatnud midagi suurt, paistnud silma, olnud positiivne laeng aasta jooksul.
Kes oleks kõige õigem teda valima, kui mitte eeltoodud blogijad, kes on Eesti blogimaastikuga väga hästi kursis, kes loevad ja tunnustavad tegijaid alati hea sõnaga kommentaarides ja blogides.
Seega, naised, palun lööge kampa ja teeme koos paremaks!
Mariann moodustab eraldi žürii
Mul on Mariann kogu aeg mõttes olnud, kuidas teda ikkagi kaasata. Mingeid asju oleme kunagi veiniklaasi taga arutanud ka, aga nendega on ikka nii, et head ideed, mõtteks nad jäävadki…
Aga sel aastal võiks Mariann valida välja õhtu stiilseima. Esimesel aastal sai ta ise selle tiitli!
Mis mu point tegelikult on, on see, et tal on väga suur ja lojaalne jälgijaskond, paljud tema lugejad loevad ka teisi blogisid jne.
Vaadake kasvõi seda Igor Mangi juhtumit. Mariann sattus hätta ning lugejad tõttasid appi ilma, et ta oleks seda palunud. Miks mitte rakendada Marianni ja tema lugejaid osaks blogiauhindadest. Koos oma lugejatega võiks Mallukas välja valida õhtu stiilseima.
Ideaalis näen ma seda nii, et Mariann tuleb blogiauhindade üritusele, pildistab ülesse inimesed, kes on tema arust stiilsed ja vääriks seda auhinda. Paneb valitute pildid enda blogisse või Facebooki ja laseks lugejatel hääletada. Nii saabki võidu enim laike saanud pilt ehk kõige stiilsem sel õhtul :)
Tsiteerides Helle Meri
Paar õhtut tagasi oli Helle Meri „Pealtnägijas“, seal tuli teemaks ka Ojasoo-Reinsalu-EV100 teema ja mulle meeldis, mis ta ütles.
“See on juba läinud sinnamaani, et ma ütleks: Eesti rahvas, olge rõõmsad, pidutsege, jätame ükskord järele, kui kord on nii tehtud ja nii, siis ma ei kiida seda üldse heaks, aga me suudame unustada ka seda. Palun rõõmustame, pidutseme.“
Ma loodan siiralt, et te kõik võtate minu vabandused vastu, ma ei saa oma eelnevaid tegusid olematuks teha. Aga ma saan tunnistada oma vigu ja vabandada. Seda ma just selle postitusega teengi. Me oleme ju kõik inimesed. Me kõik eksime. Ja teeme vigu.
Lepime ära ja lähme koos edasi ja teeme paremini. Me oleme täiskasvanud inimesed ja peaksime suutma läbi rääkida, et koos EBA paremaks muuta, sest lõppude lõpuks oleme me ju kõik blogijad ja tegutseme selle nimel, et see õhtu oleks tore ning tehtud blogijatelt blogijatele.
Mina olen oma ideed välja käinud, jään ootama tagasisidet, kuidas me saaksime koos paremaks teha EBA. Ma tahan, et see oleks mõnus ja lahe blogijate üritus. Meilt kõigile. Ma olen aru saanud, et ka teie tahate seda, teeme siis koos paremini.
Minu postkast ja messenger on teile avatud, suhtleme ja teeme ära :) Olen küll järgeva ööpäeva lennus, aga ma olen olemas ja tulen tagasi, valmis kohtuma ja maailma vallutama. Loodetavasti siis juba koos teiega!
32 Kommentaari
Tunnista oma kaotust vähemalt väärikalt. See teistele blogijatele pugemine selle postitusega on lihtsalt nii.. haletsusväärne. Nagu laps, kes meelitab oma sõpru sünnipäevale sellega et “ma luban sul tordi lahti lõigata ja sul küünlad ära puhuda ja sina võid isegi mu kingitused endale saada- peaasi et te ainult tuleksite ja mu pidu ära ei jääks”. Nii halva maiguga lugu ei ole ma vist kunagi lugenud..
Ikka juhtub :)
Kuidas sa seda blogijate žüriid ette kujutad? :D Seal antakse ju ikka hääl sellele, kes on sõber ja kes mitte. Žürii mõte on hea, aga see ei peaks küll eraldi ainult blogijatest koosnema. Võiksid olla inimesed muudest valdkondadest, kelle puhul ei tekiks olukorda, et käsi peseb kätt jne :)
Henry õhtujuhiks on küll hea idee! :)
Sellepärast siiani žüriid pole olnudki, et selle loomine erivaldkonna inimestest oleks keeruline. Liiga palju blogisid vaja läbi kammida.. või noh, ma pole võibolla heale ideele tulnud :)
See kõik on väga tore ja kui väike iroonia kõrvale jätta, siis mõttel poleks justkui viga… AGA. Esiteks nõuaks žüriiliikme roll seda, et tegu on objektiivse inimesega. Ma ei räägi kõigi eest, aga ma ütlen, et mina ei ole kohe kindlasti objektiivne :D See, et ma paljusid blogisid loen ja nendega hästi kursis olen, ei tuleks mulle siinkohal üldse kasuks. Mul on ammuilma väljakujunenud isiklikud lemmikud ja kahjuks ei suudaks ma ülesandele piisavalt värske ja erapooletu pilguga läheneda.
Teiseks oleks selle idee võinud esmalt välja käia igaühele personaalselt – nii nagu sa päriselt potentsiaalsete žüriiliikmetega kontakteeruksid. Siis oleks asjal tõsiseltvõetavam jume. See avalik tankipanek siin jätab lihtsalt mulje, et kui me nüüd kõik neid etteantud ülesandeid kanda ei võta, siis edasised sõnavõtud EBA teemal võime omateada jätta, sest “ise te ei tahtnud ju kätt külge panna, mida te kritiseerite” vms.
Aga Henry võiks küll õhtujuht küll! Ta tundub nii positiivne kuju, et maandaks hästi seda ärevust, mis EBA ümber praegu on ja leevendaks seda traumat, mille Ženja eelmine aasta põhjustas :D :) Ja kui keegi mind esimese lõigu põhjal veel žüriisse tahab, siis davai, aga võtke arvesse, et kõik maksimumpunktid annan onupojapoliitika alusel, ehk siis oma blogrolli rahvale :D
PS! Järgmine aasta tee “blogijate lemmik” kategooria ka, kus me omavahel parima blogija saame valida. Rahva valik on kindlalt etteaimatavam kui see oleks, aga väga toredad tunnustused mõlemad ma leian ;)
Žürii võib olla nii ja naasugune :)
Ja kui ma olen aus.. mõtlesin personaalsele kirjale ja kartsin korvi saada :)
Aaaa et nyyd selline taktika
Saa aru su Eba aeg on läbi.
Minul seostub eba marimelliga, marimell paugupükstega
Nii ole nyyd julge ja lase komm läbi vaatame kas teised arvavad sama.
Mul jääb ausalt öeldes segaseks, miks nad peaksid või peaksid tahtma üldse seda teha? Nagu näha, ei soovi nad isegi enam osalejana mingi paari jogurtipurgi, farmi kohukese ja testerite /või mis teil need auhinnad ongi seal/ sellest üritusest osa võtta. Mis valu oleks neil aidata nüüd seda (nende arust) mõttetut üritust korraldada? Kõik on üle suundumas vähe professionaalsema ürituse, playnupu, poole.
Tore, et kunagi algatasid selle EBA, aga võiksid aru saada, et antud üritus on oma ajale natuke jalgu jäänud ja end ammendunud, sellest on alles vaid riismed, suuresti sinu enda suhtumise tõttu – sellest ei soovita enam osa võtta. Miks siis niimoodi vägisi punnitada nüüd?
Milleks see postitus, kas ei leidu enam toetajaid, kui blogimaastiku alustalad osa ei võta?
Playnupu taga on Swedbank, loogiline ka, et sellel on eelarvet ja selle tōttu ka proffessionaalsem.
Auhinnad on aastaid olnud ~200€ väärtuses, jogurtitopsid ja testrid on olnud ehk kinkekotis lisaks, aga üldiselt olen hoidnud seda joont, et ka kinkekottides oleksid reaalsed tooted, mitte suvaline nodi.
Ma ei ole nōus, et EBA on ajale jalgu jäänud ja end ammendunud. Napp neli korda toimunud.
Samuti pole asi sponsorites, mul pole kunagi varem neli kuud varem suurem osa sponsoritest koos olnud. Vaata EBA lehte, seal selgelt näha, et vaid mõni sponsor on puudu :)
Väga mõistlik pöördumine.
Sorri, ma olen küll viimane, kes mingit stiilseimat valida oskaks :D
Su lugejad valiks :) sa pildistaks ja oleks nö selle kategooria žürii :) aga noh, kõike annab arendada, see oli algne idee :)
Stiiliteema küll kuidagi minuga ei haaku, ei näe ka põhjust, kuidas ja minu lugejad peaksid mingid stiiliteadlased olema.
Kui sa juba vabandust paluda tahad, siis ei ole just kõige siiram seda teha “palun vabandust, et te valesti mõistsite”. See on sama hea, kui “palun vabandust, et sa solvusid”, mis ei tunnista kuidagi sinu enda süüd selles, et teine solvus.
Tubli! ❤
Reigo Ahven õhtujuhiks!
Ma juba lugesin ka igalt poolt nii palju tagasisidet EBA kohta, see oli sul praegu ainuõige käik, et selle üritusega edasi minna.
Väga siiras postitus ja loodan, et kaasblogijad suudavad andestada ja edasi minna. Lugejana tahaks küll kõiki lemmikuid seal üritusel näha ja sul on nii lahedad ideed, loodetavasti tullakse kaasa.
Oeh ühesõnaga siiras postitus.
Ps! Laevas tehtud laivis nägite väga head välja.
Pps! Ilmselt sul postkast nüüd umbes. Loodetavasti saate puhata ka:) Ilusat reisi!
Ma usun, et siit-sealt saadki korvi, täitsa vahet pole kuidas lähened. Ei hakka enam arutlema, kui põhjendamatult või põhjendatult. Aga kui žürii idee on tõsine ja erapooletutele hindajatele lisaks on vaja ka mõnd blogijat (jättes iroonia ning huumori korraks kõrvale), siis mina olen valmis sammu ette astuma. Väga tahaks, et sellest asjast veel asja saaks, sellepärast.
Hindamise/zürii kohapealt – miks mitte teha nii, et lased inimestel nt esiviisiku ära hääletada ja siis lasta züriil otsustada esikolmik? Sellisel juhul ju ei peaks nii palju kümneid blogisid läbi kammima.
15×5 = 75 :) suht palju, kui sa muidu blogikauge oled. Aga mul aega siin Tais genereerida küll!
Jah, aga ikkagi vähem, kui lasta züriil KÕIK kandideerivad blogid läbi kammida ja otsustada. Ja miks mitte ikkagi paluda oma valdkonna proffe … nt spordiga seotud inimesi (eratreenerid), toidumaailmas orienteeruvad tegelased jne.
No mina ei saaks ikka kohe kuidagi žüriisse kuuluda, sest ma tahan ju osaleda:D Aga…tegelikult kui aus olla, siis ma oleks ikka väga kehv valik žüriisse, sest esiteks ei oleks ma absoluutselt erapooletu, mul nagu ka Pille kirjutas on väga tugevalt oma lemmikud välja kujunenud ja no keegi ei usuks, et ma erapooletu olen. Ja kui sa kirjutad “Kõik suure südamega, üllad, armsad blogijad, kelle õiglustunne on täiesti õige koha peal, kelle südametunnistus on puhas ja kellel ei lasu kriitikanooli, kes veel oleks paremad žüriiliikmed kui blogimaastiku ausad arvajad, kes suudavad oma seisukohti meeldivalt ja ilma liigsete emotsioonideta väljendada. Erinevalt minust, eks. Kes ma keen iga asja peale üle, postitan emotsiooni pealt. Nemad ei lahmi, nemad kontrollivad oma väljaütlemisi ja enne mõtlevad kui ütlevad”, siis see on kõik, mida mina EI ole. Ma lahmin ja emotsioone hoida ka ei oska. Südametunnistus võib minu arvates mul puhas olla, aga seda ei arva ilmselgelt paljud teised. “Blogijate lemmikut” võin ma küll valida:)
Ma soovitan küll sul valida välja käputäis mitteblogijaid – tunned ju igasuguseid inimesi – paluda neil žürii moodustada ja hinnata blogisid. See ei ole tegelikult nii suur töö nagu tundub. Ma usun, et saad paljud nõusse kui proovid.
Ma arvan, et pole patt, kui zürii liikmel on välja kujunenud tugev oma arvamus/lemmik. Sama on ju Superstraari saates, züriil kujunevad välja omad lemmikud ning lõpuks tehakse valik (olgu selleks siis lõpuks rahvas või zürii). Ning see pole ju üldse paha, kui blogijad valivad välja oma seast lemmiku(d). Jälle võrdluseks, pole ju mõtet Superstaari züriid koostada taksojuhtidest ning lasta neil välja valida parim laulja. Erapooletu hääletaja oleksid Sa siis, kui hääletaksid oma ema poolt ning jätaksid kõik muud kaalumomendid arvestamata, lihtsalt sellepärast, et ta on Su ema ning Sinu huvi on emaga koos see jogurt ära süüa, mis auhinnaks on.
Ma käisin eelmisel aastal üritusel lootes, et see ongi just see, mida Sa siin üleval mainisid: ” üks tore suur blogijate kokkutulek”, kuid kahjuks oli minu kogemus teistsugune. Enne üritust mõtlesin, et miks nii paljud blogijad stressavad juba nädalaid (!!!) enne üritust oma riietuse ja soengu jne pärast, kuid kohale jõudes sain sellest aru: ürituse jooksul tundus vähemalt mulle blogide sisust või omavahelisest tutvumisest olulisemaks teemaks olevat see, mida keegi selga pannud oli või kuidas laval välja nägi ning õhtujuhi kommentaarid tekitasid mitmetes osalejates ebamugava tunde. Uue inimesena, kes kedagi ei tundnud, oli üsna raske teiste blogijatega tutvuda, eriti kuna üleval asuvate VIP(?) laudade juurde ei võinud isegi jalutama minna – meie blogijast sõber soovis sinna korraks vaatama minna, et mis toimub ja kes seal on ning turvamees oli all juba väga ärritunud, et “tooge oma sõber sealt kohe ära, ta pole laua eest maksnud!”. Tean, et iga ürituse korraldamine on suur töö ning selle eest austan teid väga, aga minule see üritus “ühe toreda suure blogijate kokkutuleku” muljet ei jätnud ning õhtu lõpuks oli mul tunne, et raiskasin oma aega. Kui omalt poolt soovitusi anda, siis võiks kindlasti olla kõigil osalejatel võimalus istuda, parimal juhul ühiste laudade taga, kus blogijad on näiteks loosi teel segamini istuma pandud ja saaks tõesti omavahel lihtsamini tutvuda ning glamuuri võiks natuke maha võtta ja keskenduda blogijate sõnumitele ning blogide sisule, mitte pingsalt sellele, kas tema kleidivalik vastab viimastele moetrendidele. Inimesed võiks ennast blogijate kokkutulekul hästi ja mugavalt tunda, mitte jätta tulemata, kuna pole veel jõudnud soovitud 5kg alla võtta ja kardavad võimalikku kommentaari õhtujuhi poolt või hilisemat kriitikat teistes blogides või kui õmbelja kleiti valmis ei saanud vms. Õhtujuht võiks olla blogisid tundev ja blogijaid austav inimene.
Kes on see positiivne laeng aasta jooksul olnud? Paljas Porgand? Eimidagi halba selle kommentaariga, mind lihtsalt hakkas huvitama keda sa võiksid silmas pidada. Ma ise ei oskakski kedagi sellele positsioonile pakkuda. Keegi kes on olnud teenäitajaks? Peab ju olema keegi, kes jagab positiivset elutervet sõnumit. Keegi väga aus blogija? Keegi, kes on saanud palju koostööpakkumisi?
Tore, siiras postitus. Aitäh.
Eks seda näha ole, ma ei tea veel :)
Siiras postitus? Siiras see küll ei tundu paraku. Ilmselt seda vabandust poleks kui EBA poleks läbikukkumise äärel ja sponsorid kadunud poleks kuna suured blogijad osa ei võta ja väikesed ei huvita hetkel kedagi kahjuks.
Niiet siin üritatakse küll ainult oma perset päästa.
Tere. Ma ei tea, millest sa räägid. Hetkel on 15st kategooria sponsorist 12 olemas, suures plaanis on kõik olemas, vaja veel viimased läbirääkimised pidada ja ma ei näe üldse probleemi. Ei olnud seda enne reisile minekut ega ka nüüd.
Ma peaksin suu kinni hoidma sest selle ebaga pole ma kursis ja tavaliselt skipin seda teemat.
Näe vaeva ja raba naba paigast ära, ikka keegi kritiseerib. See projekt on aga liiga suureks läinud, et üksi hakkama saada. Loodan et teised blogijad panevad ka õla alla. Oled äge mutt. Kadestan sind sinu energia ja organiseerimisoskuste pärast.
Miks ei võiks teha nii nagu muude auhindade jagamisega, et blogijad kandideerivad konkreetsete postitustega. Nagu lauljatel on konkreetsed laulud/ albumid, näitlejatel konkreetsed filmid. Siis oleks žürii kaasamine hulga lihtsam.
Võtsin üsna palju aega, et esimest korda elus siin blogis kommenteerida. Miks mu kommentaari läbi lastud pole?
Tere. Olin puhkusel. Vaatasin kommentaare läbi blogi äpi ja kuna see näitab ka spämm kommentaare, siis ma tõesti kõiki läbi ei jõudnud vaadata. Täna hakkan sellega tegelema ja küllap leian su kommentaari ka ja saan avaldada :)