Tahaks lennata.. aga mitte eriti kõrgelt..
Ma olen aastaid vahtinud neid taeva all lendlevaid “õhupalle” ja mõelnud, et tahaks ka… Ei teagi, miks ma pole läinud. Meelis ütleb alati, et ma olen hull ja sinna see mõte on jäänud.
Aga nagu ma eelmise postituse lõpetasin, üksinda reisil – tee mis tahad. Tegingi!
No ma ei teagi, kas siin on pikka juttu vaja. Ma olin täiega kahe vahel kas minna või mitte. Uurisin seitse korda, ega ma eriti veega kokku ei puutu. Mul mingi oma kiiks, et kui ülepea vesi, siis mul paanika.
See Havana veespordi värk siin on raudlaks Türgi parim. Kuna selle omaniku naine on meie blogilugeja, siis sain palju nö siseinfot. Ütlesin ka, et olen mõelnud seda Tais teha, aga loen pidevalt uudistest kuidas keegi alla sadas.
Ta seletaski, et iga õhtu tuleb kõik mageda veega puhtaks pesta, õlitada jne. Nad investeerivad igal hooajal sadu tuhandeid, et masinad oleksid korras ja turvalisus 101% tagatud. Tiim on koolitatud ja ükski kutt, kes laeval on, pole ilma kapteni lubadeta. Nad ei tee kuskil allahindlust. See tekitas usaldust küll.
Pealegi, saate soodukat kui selle sini-valge telgi leiate (vihjeks olgu öeldud, et Kleopatra rand nr 20) ja ütlete, et Eestist olete :)
See köis läks megakiirelt üles ja alla vaadates ma ei kartnud. Ma kõrgust ei kardagi, sügavat vett kardan.
Kahju täiega, et ma telefoni kaasa ei võtnud, aga samas siis poleks ma saanud vaateid nautida. Olin vahepeal umbes samal kõrgusel selle köisraudteega. Sealt ka mõned vaate pildid. Sama nägin ka lennates.
Ja mis eriti naljakas, seal üleval oli täiega soe. Ja sa lihtsalt hõljusid nii mõnusalt ja liuglesid üle Alanya. Üleval olles oli küll vahepeal tunne, et plinn.. tahaks juba alla tagasi. Eriti kui vahepeal uulest võbelema võttis. Aga tegelt – pole üldse hirmus!
12 Kommentaari
Tänud, sama moodi vaadanud ja mõelnud, et tahaks ka. Aga pole julgenud. Aga kindlasti otsine ülesse selle koha. Me ööbime Kleopatra Atlas hotellis, Kas Hamamis ka käisid, on mõnda asjalikku kohta soovitada.
Ma käisin eelmisel korral hamamis, ja kogu mu naha kaitsekiht vahutati maha.. Ma ei saanud päikest üldse võtta, kohe läksin punniliseks. Sel korral jätsin teadlikult vahele. Aga siin tänava peal on ka mitmeid kohti, kuhu saab hamami nautima minna.
Olen ise järgmisel nädala Alanyasse minemas. Sinu hetke postitused väga oodatud:) Instastoorysi ootan ka rohkem:)
Mis sind huvitab ;) küsi! Ma rohkem nagu ei oska midagi kirjutada. Shoppamas ja söömas käisin – teen eraldi postituse?
Jaaaaa, väga teretulnud oleks postitused shoppamisest ja toidust väljaspool hotelli. Ps, küsin sellise küsimuse ka, et kas on pointi eestist suitsu kaasa vedada, mis seal maksab:)
Ma ostsin lennujaamast bloki, 33€, sest tuled no EU riiki. Ma ei tea, mis siin maksab. Mul veel jagub :) aga võin uurida
Suitsupakk pidi jääma 2 euri kanti alla kahe :)
Ma niii tahaks. Aga ma koledalt kardan vett. Ujuda ka ei oska. Aga nii tahaka ära prooovida juu. Homme minek. Ei tea kas tasub plaani vötta?
Sa ei puutu veega rohkem kokku kui paati minnes ja tulles, vett pole seal üldse karta.. Ma ka pelgasin, aga tegelikult on ilus hoopis ülevalt seda helesinist vett vaadata ja mõelda, et isegi kui kukuks, nad kohe päästaks ja sul on päästevest ka :)
Tänan! Siis vötame kindlasti plaani! :))) ilusat reisi löppu :)
Mina ostsin tytrele Tyrgist suitsu, mentooli clikiga Camel, tuli vist u. 1.84 € pakk. Suitsu valik on tohutu, ise olen mittesuitsetaja, eriti matsu ei jaga. Ka supermarketite ( Migros, Carrefour) hind oli u. sama, kui tänavaputkadel.
Aitáh info eest Monika! Ise olen suitsetaja ja alati vean eestist mōtetult kaasa, kartes et ákki kohapeal kas mega kallis vōi üldse pole. Eelmine sügis olin Bulgaarias ja mitu inimest jutustas kuidas minu menthooliga peenikesi suitse pole, aga kohapeal oli selline valik, et silme eest vōttis kirjuks:)