Mulle meenus mõni aeg tagasi, et minu üheksanda klassi lõpetamine rippus sõna otseses mõttes niidi otsas veel viis päeva enne lõpetamist. Ei olnud mul valmis ei kleiti ega kingi, sest ma ei teadnud, kas neid on vaja.

Noore inimese aru, mulle tundus klassivennaga mööda zoopoode kolada märksa põnevam kui koolipingis istuda. Samas pean ma ütlema seda, et kui ma juba tunnis olin, tuli kõik minu jaoks suht ludinal ja ma lolliks õppima ei pidanud. Aga kui puudumisi oli rohkem kui kohal oldud tunde, kutsuti lõpuks ema kooli ja paluti kirjutada avaldus, et ta on nõus, et ma ei lõpeta üheksandat klassi. Mul oli niigi kahe-kolmepuru eelmisel veerandil ja kaks nädalat enne eksameid oli mul seitsmes aines kaheseis.

Mu ema naeris laginal ja ütles, et ei kavatse sellisele asjale alla kirjutada. „Kui siin koolis töötavad inimesed, kes ei suuda lapsele isegi kolme peale asju selgeks teha, siis ma ei saa aru, miks see kool üldse eksisteerib,“ teatas ta ja lahkus. Nõutu õppealajuhataja ei osanud midagi kosta. Ma ei teagi, mida ta õpetajatele ütles. Mina käisin kaks nädalat korralikult koolis ja proovisin poolt maailma järele vastata ja kolmed tulid ludinal. Mul polnudki rohkem vaja. Peaasi, et läbi saaks.

Aga kujutage nüüd ette, et te olete terve aasta olnud rohkem zoopoes kaladele söögipoolist vaatamas kui tunnis ja eksamitest ei tea sa suurt muud kui nende toimumise aega. Kirjandit ma ei kartnud, valikaineks olin valinud geograafia, mis tundus mulle ka suht lihtne, aga vaata, matemaatika oli minu kirstunael.

Tegemist oli koolieksamitega, välja arvatud kirjand. Geograafiaga oli lihtne, olid piletid, valmista ette, õpi pähe ja tehtud. Matemaatika õpetaja andis mulle iga päev kuus ülesannet, millest kaks olid eksamil. Ta reaalselt anus, et ma õpiksin need pähe, sest muidu ma ei lõpeta seda kooli. Ta oli ülinormaalne, ta sai aru, et oleks ma tunnis olnud, teaks ma seda puusalt, aga kuna mind pole tundides olnud, läheb raskeks. Ta ei jõua kõike enam mulle selgeks teha.

Mida tegi 15aastane Leen. Kirjutas taskurätikule kõik need ülesanded, seeliku alla jala peale, randme siseküljele kampsuni alla.. Ja läks eksamile. Klassijuhataja, kes meid saatma oli tulnud ütles mulle, et „ole ettevaatlik, nad jälgivad sind“ ja kui meid nimepidi hakati sisse kutsuma, siis selgus, et ma istun esimeses reas, akna all. Päike sillerdas saali ja kõik olid ärevil. Eriti mina, sest mul oli paks villane kampsun ja ma mõtlesin, et ma a) sulan üles b) minestan. Loogiline, et esimeses reas ei saanud ma ei seelikut kergitada ega täiskirjutatud kätel varrukaid üles tõmmata, rääkimata nuuskamisest.. Asusin siis ülesandeid lahendama.

Mingi hetk oli nii palav, et ma palusin WC-sse. Keegi tuli küll kaasa, aga ootas ukse taga ja ma sain vähemalt oma käed ära pesta, et kampsuni varrukad üles tõmmata. Ma ei vaadanud mitte midagi maha tol eksamil ja mul jäi ainult tänu läbikirjutamisele kõik meelde. Ma hoidsin hinge kinni, kas ma saan läbi. Mul jäi 0,5punkti neljast puudu.

See oli ka viimane eksam, mis otsustas, kas ma üldse lõpetan. Ma reaalselt ootasin koolis neid tulemusi, sest teadsin, et kui saan läbi, on mul vaja kleiti ja kingi, sest lõpetamine oli umbes ülehomme.

Otse koolist tormasin ma vanalinna ja minu mäletamistmööda kuskilt Viru McDonaldsi (ma ei tea, kas seal siis oli McDonalds) pealt mingist poest sain ma hõbedase sädeleva kleidi. See oli nii minulik, et kaasa see tuli.

Natuke eemal, Viru tänaval, oli mingi kingapood, kust ma leidsin endale mingid jubedad valged pakud. Toona oli see „just see“, aga rohkem ma neid kingi vist kunagi ei kandnud. Täna ei saa ma muidugi üldse aru, mis mul arus oli. Jubedad kabjad. Aga vist hakkavad jälle moodi tulema. Igaljuhul nii ma lõpetamiseks valmistusin.

Oleks minu ajal olemas olnud Uncle Paul, oleks mu kingad ilmselgelt sealt pärit olnud. Praeguseks olen ma onu Pauli kingi/saapaid kandnud kolm hooaega ja no pole midagi öelda, kas 30€ valge vakstust platvorm või 120€ nahast king, on ikka vahe küll. Hea uudis on see, et koodiga MARIMELL saate kõik täishinnaga Uncle Pauli kingad 30% soodsamalt. Hind kehtib kõikidele „viimase minuti“ lõpetajatele, kellel kingad veel komplektist puudu.

Okei, keegi õpilaspiletit ei küsi ja kingi saavad erihinnaga soetada kõik soovijad :)