Mari-Leen Albers

hinnatud sisulooja ja majaväline turundaja, reisihunt ja kokkamisentusiast

Miks meedia blogijaid kotib?

Olete te tähele pannud mõnda head, ilusat ja positiivset uudist meedias mõnest blogijast või suunamudijast? No kus oleks, et vahi kui tore, sai hakkama sellega või teisega, tegi sellise vinge koostöö, aitas tänu blogi jälgijaskonnale seda või teist… Mäletate mõnda sellist uudist?

Isegi sellest, et Kristina Pärtelpoeg sai emaks, tehti uudis “Kristina Pärtelpoeg sai emaks ja naudib haiglavoodist sponsorboonuseid”. Ei saa kohe ilusti, eks? Peab ikka sutsama, ikka ära panema, ikka kadetsema natuke.

Näiteks see sama Meelise postitus, mis sai inspiratsiooni Saara Piusi loost, meedia paisutas sellest uudise nagu Meelis süüdistaks Saarat, et ta üldse emaks sai. Mõni arukam lugeja, kes tuli ja postituse läbi ka luges, sai aru, et rõhk oli absoluutselt mujal – et Meelis mõtles, miks üleüldse naised üksinda peavad WCs nutma, miks nad oma meestelt, teistelt abi ei palu. Saara oli lihtsalt näide, sest ta ütles selle lause välja. Mitte keegi pole öelnud, et nutta oleks probleem, vaid, et abi küsida ei ole häbiasi. Tõlgendamise küsimus, inimene loeb oma mätta otsast, nii nagu talle sobib.

Meediaveergudelt saame lugeda, kuidas Mallukas on lollakas ja kogu aeg kellegagi kohtuuski kulutab – miks meedia ei kirjuta, et inimene seisis selle eest, et elus linde surnuks ei lämmatataks. Kui kuskil kanalas kanad õrrel on, siis see on paha, aga pane linnud tsemendi sisse surema, see on okei. Paras, ise on loll, et munn ütles.

Kui üks blogija loobib dramaatiliselt puljongikuubikuid prügikasti ja teine ütleb, et puljongikuubik võib mõne inimese õhtusöögilauas suppi asendada, kirjutab meedia, et blogisõda on lahti läinud. Siinkohal tasub meenutada, et veerand miljonit inimest elab nii, et neil on kuu lõpus pangakontol vähem kui sada eurot. Ka sellest tõusis draama, kui üks juutuuber selle üle arutlema asus.

Ehk siis ma võiks tuua veel ja veel neid näiteid, kus blogijaid tembeldatakse lihtsalt idiootideks, olenemata kas selle taust on päris nii must-valge kui see dramaatiliste pealkirjadega tekitatakse. Tihti ei viitsitagi süveneda, vaid tehakse lugu ära, sest klikk on ju vaja kätte saada.

Teate, miks?

Kui vanasti pöördusid firmad Delfi poole, et oma sisuturundusartikkel osta – mis pealegi polnud mingi sisuturundus, vaid lihtlabane reklaam.. Neil on all about money – saaks selle 200€ kätte (küsisin 600, aga no käib see 200 ka!), suva kas müüb või ei, suva see klient, kas ta saab sealt üldse mõne kliki, külastuse või ostu, suva see sisu, 200€ on meie arvele tulnud.

Ise otsustav turundaja kasutab täna rohkem suunamudijaid, kes päriselt ka SISU loovad ja ilmselgelt ka müüke suudavad tekitada, sest muidu neid ju ei kasutataks. Siin ei ole isegi küsimust, kas, vaid nii on – suunamudijad on astunud meediaväljaannete kandadele ja ühtlasi võtnud varem nende kukrusse kukkunud kopika endale. Ega see ju meeldi kellelegi, kui raha juurde ei tule, vaid vähemaks jääb. Meedial on võim. Meedia teeb sinust staari. Või sind maatasa.

Hetkel on käsil see viimane. Blogijate üleüldine mustamine. Blogija on loll. Labane. Kisub ainult draamat. Igast lausest otsitakse üles just see kõige halvem või lollim sõna ning kasutatakse seda pealkirjas. Teada on ju see, et ega inimene väga sisusse ei süvene. Pealkiri loetud ja järelikult nii on.

Meie õnneks, on vähemalt meiega sattunud koostööd tegema oma peaga mõtlevad turundajad, kes usaldavad suusõnalisi soovitusi – kellelgi on meiega hästi läinud, nad räägivad sellest ja tuleb järgmine. Või tuleb vana tagasi. Jumal tänatud, et kõik ei usu neid pealkirju, mille sisu ei vasta tegelikkusele.

Aitäh kõikidele meie koostööpartneritele sel aastal! Aitäh, et mõtlete ise ja usaldate oma sisetunnet ja otsustate ise, kellega koostööd teete. #iseotsustan

Kategooria:#elulineblogi
EELMINE
Talvine Lottemaa
JÄRGMINE
Meelis kirjutab: mida ma ootan ja loodan või tahan aastalt 2020?

8 Kommentaari

  • 19. detsember 2019 at 09:16
    Toktor vassiljev

    Katsu aru saada, et mingi suuna või muu ihuliikme mudija ei ole veel iseenesest uudis laiema meedia jaoks. Uudistesse satub sihuke “sisulooja” ainult juhul kui millegi erakordsega silma jääb. Ja erakordsed asjad ei ole reeglina head asjad.
    Kui su “sisuloome” piirneb teemadega “minu titt käib ise potil” või on üles ehitatud omaenese prinkide fileeosade demonstreerimisele, siis on ka vastukaja vastav. Kes palju kirjutab, ei ole veel kirjanik. Küsige Hillar Kohvi käest.

  • 19. detsember 2019 at 18:49
    M.

    200 on veel hästi.. need sisuturundusartiklid (mitte konkreetses uudisteportaalis, mida sa mainisid, vaid ütlen “üldiselt”) maksavad ca 1000 euri.. ja need on absoluutselt kohutavad :)
    Jah, tellisin ühe korra ja iial enam…

  • 19. detsember 2019 at 18:58
    May

    “Tõlgendamise küsimus, inimene loeb oma mätta otsast, nii nagu talle sobib.”
    Sina lugesid Pärtelpoja kohta kirjutatud artiklist välja äraapanemist ja solvamist. Äkki ajakirjanik ei mõelnud nii? Äkki hoopis sina said valesti aru?

    Meelis solvas oma postituses emasid. Ei maksa Nüüd Mart Helmet mängida ja väita, et “harimatu müüjaplika” on hoopis kiitus.
    Soovitus teha “peaproov” ja paar tundi sõbranna last hoida, on pehmelt öeldes idiootsus. Paar tundi titega tegeleda suudab igaüks. Isegi ühe öö magamata suudab olla igaüks. Kuid ja aastaid seda koormat ilma murdumata kanda, on hoopis teine asi.
    Ja siis tuleb Leen lagedale oma järjekordse “keskmise mehe” teooriaga, kes käib kaheksast viieni tööl, kodus lükkab lapse eemale, joob õlut ja kamandab naist. Lihtsalt ei mahu pähe, et enamik mehi suudavad lisaks raha teenimisele ka perega tegeleda? Ei pea valima ühe või teise nagu Meelis.

    Mallukat ei antud kohtusse selle eest, et ta linde kaitses. Anti selle eest, et ta sõimas inimest värdjaks, levitas tema telefoni numbrit ja kutsus planktonit üles telefoniterrorit tegema. Sa saad sellest aru küll. Isegi Mallukas saab, aga tal on muidugi korjanduste jaoks vaja muud juttu ajada. On tõesti kõrge vaimse võimekuse märgiks, kui staarblogija plaanib kirjutada ülekande seletusse- Pista see raha omale p…e.

    Muljet ei loo ajakirjandus, mulje loote te ise. Vaadake oma postitusi kriitilse pilguga- idee elada võõrastes majades ja korterites ja kasseerida selle eest raha, jogurtipudelitega palmi all, teiste halvustamine (instagrammerid, kes mind oksele ajavad), autoarvustused, kus ei suudeta kirjeldada midagi peale auto värvi sobivuse kampsuni värviga. Jätab väga intelligentse mulje? See ongi SISU?

    Labased on enamus blogijaid küll. Eveliis ei ole, Miiu ei ole, mõned veel ei ole. Väga paljud on. Kohe väga labased.

    • 20. detsember 2019 at 13:22
      Riina

      Ma kirjutasin just kommentaari samade punktidega. Loed nupukest ja monteerid sellele ise negatiivsuse külge. Sama, mida heitsid ette oma lugejatele. Maailma saab päästa ka konstruktiivselt, sihikindlalt ja rahulikult läbimõeldult, mitte viha ja vaenu õhutades või omakohut tehes. See viib anarhiani. Meil on palju blogijaid, kes pole labased ja sisemiselt inetud, need, kes on, ongi blogijate maine kahjustajad, mitte ajakirjandus. Kahjuks ongi just suuremad tegijad kohutavad räuskajad ja labased, isegi vahel oma reklaamartiklites ja see tuleb esimesena meelde, kui blogijatele mõelda. Kahepalgelisus samuti lokkab. Eveliis meeldib, sest ta oskab olla terav ja kriitiline, samas kiita ja avaldada arvamust nii, et see kõrva ei riiva või üliemotsionaalsusest ja mõtlematusest ei nõreta. Malluka kohtuotsus oli õiglane nii nagu ka Marika Korolevi jaoks tehtud otsus, kurjus, laim, vihaõhutamine pole lubatud ei anonüümselt ega ka oma nimega, kaitse või arvusta keda tahes. Igasugu reklaamartikleid lugedes on minu jaoks üldse arusaamatu, et päriselt firmad eelistavad blogisid reklaamipinnana, aga ma ei puutu muidugi kokku sellise maailmaga. Keegi võiks teha teadustöö objektiivselt sellest, kas ja kui palju reaalselt blogide jms platvormide reklaam mõjutab ettevõtte müüki ja käivet.

  • 20. detsember 2019 at 01:35
    Simple

    Ega kellelegi ei meeldi muidusööjad ja sitalahutajad.

  • 21. detsember 2019 at 00:02
    klaara

    Mayga täiesti nõus. Ma võrdleks teie blogi oma maal elava täditütre koeraga. Kui mu täditütar kooli lõpetas, kolis ta oma vanemate kodust kohe naabripoisi juurde elama. Noh, ja koer oli neil ka. Aga täditütar oli laisk. Üldse koolis käia ei viitsinud ja lootis kiiresti lapse saada, et ei peaks edasi õppima. Aga last ei saanud. Ja siis ütleski, et ei saa mingit ametit õppida, sest tal on loomad. Kuigi ema naabermajas oli ka kodune ja koeral poleks häda midagi olnud. Nüüd on täditütar keskealine hariduseta endisest naabripoisist lahku läinud töötu üksikema. Haridust pole, tööd pole, oma kodu ka pole. Kui teie oma algupäraste jutukeste treimise esikohale seate, on sama asi. Ma ka käin juba pikemat aega lugemas, kui tahan aega surnuks lüüa, aga kui te ei kirjutaks, poleks ka midagi lahti. Samas ei saa te väidetavalt nende primitiivsete, aga sagedasti ilmuvate tekstijuppide pärast tööl käia, end arendada ja oma kodu luua. Kahju.
    Tahaks veel lisada, et nn. “uudised” blogijatest on kahekümnenda järgu tähtsusega. Ainult väike osa hästi teenivatest blogijatest näeb laiemat pilti ja saab aru, et kõik ei keerle tegelikult nende blogi ümber. Huvitaval tasemel lugemist ja kaasamõtlemist pakkuvatel blogijatel on korralik haridus, huvitav töö ja oma elu ning blogi keerleb elu ümber, mitte elu blogi ümber. Näiteks võiks siinkohal tuua Briti, Anu Kanadast, Eveliisi jne. Te võite vastu vaielda, aga teil on vastupidi ning seepärast mõtletegi, et olete tegijad, kellest “uudiseid” voolitakse. Minu meelest olete te nt. Hedoni vanematena tegijad, sest olete väga hoolivad vanemad. Aga teie enda elu ja tulevik?

  • 4. jaanuar 2020 at 00:43
    K

    Leenu, see punane kleit on kustkohast?

15 49.0138 8.38624 1 0 4000 1 https://marimell.eu 300 0