Ma päriselt ei saa inimestest aru. Kui me reisilt tulime, olime vastutustundetud sitapead, kes ostsid odava reisi ja käisid viirust levitamas/toomas, aga mida teevad need inimesed, kes pole kuskil reisil käinud?

Neil on jumala pohhui! Nemad jõlguvad sallid ninadel mööda poode, mänguväljakuid ja Stroomi randa (eile postitas Imre Kaas ilmekaid pilte). Kui raske on siis kodus istuda, et hoida seda viirust vaka all, et see ei leviks?

Ma saan aru, et on inimesi, kes arvavad, et see on ülepaisutatud teema (see pole üldse oluline, mida mina või keegi arvab sellest koroonast), on see gripp või ei, on see seotud majanduslangusega või ei; jumala okei seda arvata, aga ma ei saa aru sellest, miks inimesed ei võiks kaasa aidata selle “ülepaisutatud teema” leebumisele ehk püsida kodus nagu kord ja kohus. Et see kammajaa lõppeks juba! Ma arvan, et ma ei ole ainuke, kes ei taha miinimumpalgaga kodus tiksuda.

Jah, ma olen tont, et ma käisin reisil, aga ma istun kodus nagu kästud, juhuks kui ma kuskilt selle viiruse äkki endaga kaasa tõin. Ma ei käi väljas rohkem kui suitsul või prügi viskamas, ma ei käi poes, vaid tellin asjad koju, ma ei käi isegi kuskil metsas jalutamas, sest äkki ma näen kedagi liiga lähedalt. Tellin pakid Omnivasse, et ei peaks kuskile sisenema ja saaksin käia öösel pakkide järel, et kokkupuuteid vältida.

Eesti sisenedes pidime täitma tervisedeklaratsiooni, kus kinnitasin, et jään 14 päevaks koju. Sain kaasa infovoldiku, kus on kirjas, et ma pean vältima turge ja kohti kus käideldakse elus või surnud loomi, Väldin kokkupuudet loomade ja nende eritistega, pesen käsi seebi ja veega või alkoholi sisaldavate desinfitseerimisvahendiga. Väldin kontakti haigussümptomitega, eriti köhivate inimestega. VÕIMALUSEL püsin kodus ja väldin lähedast kontakti teiste inimestega.

Terviseamet ütleb konkreetselt: Rusikareegel on püsida kodus kõigil kel vähegi võimalik. See tähendab ka seda, et isegi kui sa pole käinud reisil, siis ole kodus, ära jõlgu ringi nagu midagi poleks. Eeskätt peavad küll kodus olema haigustunnustega inimesed. See tähendab, et ma võiks ka poodi minna, kuna mul pole haigustunnuseid, aga selleks, et see asi kiiremini läbi saaks ja elu normaliseeruks, olen ma kodus. Teiste pärast. Enda pärast. Kui kuradi raske see on mõnda aega kodus olla? Olla perega, kaaslasega…

Ma ei leidnud praegu seda pilti, mida ma kunagi kuskil kommentaarides nägin, aga see oli nii tabav – inimesed enne viirust – terve pere istus diivanil nutiseadmetel. Inimesed nüüd: kõik väljas, jalutavad, jooksevad, hullavad.

Ja meie kandis ka… Ebareaalne vaatepilt. Need teed ja tänavad ei ole kunai varem inimestest nii täis olnud. Kui siis ainult mingite festivalide ja pereürituste ajal. Lapsed on ratastega, emad-isad seisavad teeääres ja jutustavad omaette. Ja neid ei ole üks ega kaks, neid on kümneid. Kõnniteed on umbes kõndijatest ja jooksjatest.

Jah, hea on asja juures see, et kodusolemine tähendab lõpuks perele ajaleidmist, aga palun – kas tõesti pole tubaseid tegevusi, mida teha koos perega. Meie kokkame, mängime lauamänge, poisid püssitavad nagu Hedon ütleb (ehk siis teevad toas Nerfi sõda), Hedon teeb lasteaiatöid kodus, õpib tähti, numbreid, lahendab ülesandeid, “käib” läbi Skype’i inglise keele tunnis. Kõik toimib.

Ma saan aru, et see on paljude jaoks kohutav, et peab lastega õppima või kodus nelja seina vahel olema, aga ausalt, ma ei taha kodus olla järgnevad kaks kuud, sest mingid inimesed arvavad, et kui neil sümptomeid pole, siis on ok ringi lullida. Ei ole! Selleks, et see olukord laheneks, on vaja, et kõik midagi teeks. Ei piisa kui käputäis kodus passib. Kõik peaksid passima kellele vähegi võimalik. Lihtsalt veidi infot Terviseameti lehelt.

Terviseamet vastab

Kes peaks kandma näomaski?

Näoomaski tuleks kanda eelkõige siis, kui inimene on ise nakatunud COVID-19-sse. Kui koroonaviiruse kandja kasutab näomaski, kaitseb ta teisi viirusesse nakatumise eest.

Näomaskidest loe täpsemalt siit: TTJA juhib tähelepanu viiruste eest kaitsvate isikukaitsevahendite nõuetele

Isetehtud maski, olenemata mitmest kihist see on õmmeldud või mis materjale kasutatud, ei tohi reklaamida kaitsemaskina või väita, et see aitab koroonaviiruse eest kaitsta. Kui niisugune mask niiskub, võib sellel olla vastupidine efekt, mis hoopis soodustab viirustesse nakatumist.

Lisaks võid lugeda veel seda lugu: Terviseamet vastab korduma kippuvatele küsimustele maskide kasutamise kohta

Kui kaua on viirusekandja nakkav?

Praegu teadaoleva info kohaselt on sümptomiteta nakatunu nakkusohtlikkus vähe tõenäoline. Hetkel ei ole ka selge, kui pikalt pärast sümptomite esinemist on haige nakkusohtlik.

Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine, nagu regulaarne ja hoolikas kätepesu. Õuest tulles pese kõigepealt käed puhtaks. Avalikes kohtades mobiil- või nutitelefoni kasutades puhasta ka koju naastes telefon.

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Kel kodus püsida võimalik ei ole, on soovitatav hoida kahemeetrist vahet teiste inimestega. Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse suhtes kõige haavatavamad on vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Kui kaua säilib viirus pindadel?

Uue koroonaviiruse COVID-19 säilivus väliskeskkonnas pole praegu teada. Teiste koroonaviiruste keskkonnastabiilsust hindavate uuringute kohaselt säilib viirus erinevatel pindadel rohkem kui 48 tundi keskmise toatemperatuuri (20 °C) ja 40% relatiivse niiskuse juures. Viirused hävivad kuumutamise, desinfitseerivate ainete ja UV-kiirguse toimel.

PALUN PÜSIGE KODUS!

Meie kõikide nimel. Et me saaks võimalikult kiiresti tagasi oma tavapärase elu juurde. Saame minna tööle, lapsed kooli ja lasteaeda oma sõpradega mängima. Et me kõik saaks oma sõpru näha ja jälle üksteisel külas käia ja koos olla. See pole kellegi poolt tellitud lugu, see pole mingi teiste ahvimine, sest nii on ägedam mõelda. Mu arvamus koroonast – las olla, oluline on hetkel see olukord stabiliseerida. Ma ei taha olla kaks kuud kodus nelja seina vahel, andke andeks noh.