See võib kõlada karmilt, aga minu arvates on Eesti turundusmaastik ja tööpõld muust maailmast julgelt neli-viis aastat maas. Ei, ma ei pea siin silmas ideede genereerimist või disaini taset, vaid pigem üleüldist arusaama kuidas mingid kanalid töötavad ja kuivõrd suurel määral peaks neisse panustama. Loomulikult on meil ka erandeid, aga üldine mass on ikka selline hall.

Võtame näiteks Instagrami, mis loodi 2010 ja hakkas vaikselt populaarsust koguma. Facebook loodi kuus aastat varem ja esimese miljardi kasutajani jõudis see alles aastal 2012.

Ärgem tegelikult unustagem, et vahepeale on jäänud veel MySpace, Orkut ning loomulikult meie enda Eesti rate.ee, mis tegelikult tagantjärgi mõeldes oli ju ka sotsiaalmeediaplatvorm.

Lihtsalt toona ei olnud isegi sellist terminit veel välja mõeldud. Ehk siis sisuloomega on inimesed ja ettevõtted tegelenud juba aastaid enne seda kui tulid nö „päris“ kanalid.

Mari-Leen on pidanud blogi juba aastast 2004 ja tema esimene reklaampostitus ilmus detsembris 2009! Ilmselt on ta üks vanimaid influencereid Eestis. See blogi on tänaseks küll kinni, aga tegemist oli Kellakeskuse reklaamiga, mille taga oli bartertehing. Tänasel päeval on selline “tehing” mitme firma jaoks normaalne nähtus. Et antakse toode/teenus ning vastu saadakse reklaami.

Esimese suurema suunamudimise tegime me aga aastal 2010 ning seda sellise brändiga nagu NOKIA. See oli suur ja rahvusvaheline projekt, kuhu oli kaasatud nii Soome kui ka tuntud kommunikatsioonibüroo Eestist. Kogu koostöö eesmärk oli tuua tähelepanu Nokia N8 telefonile ning piltide kvaliteedile. Ehk siis mina sain Nokialt telefoni, hunniku raha (jep! aastal 2010!), et teha näitus, mis oli üleval Nokia kontserdimajas.

Meie ehk minu ja Mari-Leenu kõige esimene sotsiaalmeediakanalite haldus leidis aset aastal 2012, kui me lõime sisu (ehk postitusi) ühele juuksehooldustooteid müüvale brändile. Ma isegi ei mäleta täpselt kuidas me selle “otsa” saime, aga fakt on see, toona oli kõik nii uus ja ega keegi täpselt ei teadnud ise ka, et mida peaks tegema või kuidas kasutajatele lähenema. Toona nimetati meie tööd postituste tegemiseks, kuid tänasel päeval on see rohkem tuntud kui sisuloome. Me olime toona Läti palgal, Eestis sellega veel omal käel ilmselt väga ei tegeletudki.

Assistent või sotsiaalmeedia haldur?

Nagu ma juba mainisin, siis meie esimesed postitused ja sisuloomised jäävad juba aastate tagusesse aega ja ega toona sellist „ametikohta“ ka otseselt olnud. Pigem olid sa tööl näiteks turundusassistendina ja siis muuhulgas pidid paar postitust ka Facebooki (ja Instagrami) tegema. Loomulikult leidub ka täna selliseid ametikohti, kus oled tööle võetud kas müügiassistendina või personalijuhina, aga pead ikkagi tegema postitusi, kus edastad mingit teavet.

Kui välismaal olid esimesed sotsiaalmeediaspetsialistide ametikoha töökuulutused üleval juba aastal 2011, siis Eestis see nii kiirelt ei ole käinud. Alles nüüd, 2020 aastal märkan ma tihedamalt kuidas ettevõtted otsivadki omale eraldi sellise ametinimetusega inimest tööle. On aru saadud, et see haldus ei ole niisama “ah, ma postitan seda, et meil on allahindlus”, vaid on vaja ka pisut vaeva näha. Sa pead ju oma postitusega selles infomüras silma paistma.

Ma vist julgeks isegi öelda, et kaks aastat tagasi kui Leenu tööle palgati, siis tema palgatigi konkreetselt ühe brändi juhiks ja turundus- ja sotsiaalmeediahalduriks. Tema tööks oligi sotsiaalmeedia ja bränding üleüldiselt, exceli tabelid ja muu selline polnud tema kanda, tema oligi see brändi loov pool.

Aga sellise ameti ja töökoha vajalikkusest räägib juba ainuüksi see, et koolid on koostanud  õppekavasid kus selline haru on sees ning loomulikult leidub meil ka mitmeid koolitusi, mille läbides peaks sinust saama sotsiaalmeedia haldur/spetsialist.  Huvi pärast sisestasin otsingusõna “Social media manager” LinkedIn töökohtade otsingusse ning mul tuli üle 34 000 vaste. Eestis oli selleks numbriks kümme.

Aastal 2021 kuhu me kohe jõudmas oleme, on olemas ka ametikoht, mida ma ammu olen otsinud – influencer marketing manager/specialist. Ehk siis minu silmis on tegemist isikuga, kelle tööülesandeks on erinevate mõjuisikutega suhtlemine ja projektide manageerimine. Kiire otsing LinkedIn’s paljastas, et sellise nimetusega töökohtade arv on 17 472. Eestis on see number küll neli, lähemal vaatlusel selgub, et tegemist ei ole päris selle alaga, mis nimi. Vaatasin töökuulutused läbi ning ei olnud ka seal ühtegi viidet, kus inimese tööülesannete hulka kuuluks mõjuisikutega suhtlemine ja nende kampaaniatesse kaasamine. Ehk siis tegelikkuses on selleks numbriks null.

Hetkel meenub mulle, et Bolt küll otsis omale sellist inimest ja ma isegi kandideerisin sinna, aga hiljem selgus, et see oli ikkagi suht scam, sest nad tahtsid tasuta ideid ja seda, et kandidaadid nende eest töö ära teeksid. Inimene oli sinna juba ammu määratud, lihtsalt ideedest oli puudus. Selle ja teiste kogemuste kohta saad lugeda siit: Mis maani on okei lasta kandideerijal kodust tööd teha?

Suunamudijatest ei saa me üle ega ümber, sest nad on kõikjal. Nendest räägitakse konverentsidel ja korraldatakse veebiseminare, mis keskenduvad just sellele teemale. “Kuidas influenceri abil müüke tõsta?” on enamasti nende nimetus, sest lõpuks on ju ettevõtte peamine eesmärk midagi kellelegi müüa. Kuigi ma olen jätkuvalt seisukohal, et see ei saa olla fookus. Fookus peab olema heal sisul ja püsivates koostöödes, siis tuleb ka müük. Ma võiks iga siinse postituse lõigu juures peatuda veel pikalt, aga siis valmiks sellest postitusest juba raamat.

Ühel taolisel mini-konverentsil küsisin agentuuri juhi käest, et kas ja mis ajaperioodil te näete, et palkate omale tööle sellise inimese, kes tegeleb ainult mõjuisikutega? Vastus oli ebalev aga peamine point oli see, et seda vajadust ei nähta, sest kõigega saadakse majasiseselt hakkama. Hetkel ei olegi seda inimest ju vaja, sest sellises mahus ei tehta ka koostöid.

Julgen ennustada, et aastaks 2025 võime me Eestis näha sellist nähtust nagu influencer marketing specialist/manager.Milliseks see aga tegelikkuses kujuneb on näha ainult aastate pärast.