Kuidas te naabritega nii headeks sõpradeks saite? Kas käisite ennast sissekolimisel tutvustamas või trehvasite mänguväljakul? Endal pole kunagi lähedasi suhteid naabritega tekkinud, tere ikka ütlen ja mõnega paar sõna juttu õues, aga muidu mitte – nii kirjutas meile keegi, et pikemalt naabrisuhetest räägiksin.

Tegelikult on see tõesti naljakas, kuidas me aastaga oleme saanud endale superlahedad uued sõbrad, naabrid on liiga vähe öeldud. Lapsed on nii kokku kasvanud, et ainult seepärast ei saa me siit kuskile kolida. Kui kolida, siis kuskile siia lähedale, sest lapsi ma sõpradest eraldada ei taha.

Kui me siia kolisime, läksime kohe reisile ja siis tuli koroona. Olime naabrilapsi koridori peal näinud ja Meelis ütles kohe naabritele, et meil ka siin üks viiene ja kui teie omadel igav, koputagu julgelt. Aga lõpuks kohtusid nad koroona ajal lihtsalt õues, sest kõik olid kodus – aga kes viitsis toas passida? Mitte keegi, ilmad läksid aina ilusamaks ja nii need lapsed isekeskis sõpradeks said.

Mina olin oma raseduse alguses ja magasin igal vabal hetkel. Meelis käis rohkem Hedoniga õues ja teiste lastega jalkat tagumas ja tõuksidega sõitmas ja üsna pea oli selge, kus on suured kivid ja väikesed kivid ja oja ja hansukas ja.. Meelis rääkis mulle vahepeal mingeid lugusid, et see rääkis ja teine ütles, aga minu jaoks ei olnud neil inimestel nägu ega nime, nad olid “meie maja lapsevanemad”. Mul ei jäänud meelde, kes oli kelle ema, kes kelle isa, kes kus töötas ja kes mida ütles.

Eks ma põgusalt olin neid kõiki näinud ja paar sõna ka vahetanud, aga mingit erilist klikki polnud käinud.

Ja kui ma siis kohtusin.. muutus kõik!

Mina kohtusin maja inimestega esimest korda päriselt 1. juulil kui olime Aegnalt tagasi tulnud oma marimell12 peolt ja olime just beebi soo teatavaks teinud ja.. meil oli samal ajal majas talgupäev ja õhtul kui me jõudsime, oli rahvas kõik vihma eest tulnud varju parklasse ja grillisid ja chillisid siin. Meie parkimiskohal. Palusid, et me ka peole tuleks ja ma mõtlesin, et nüüd või never ja läksin. Nii sain minagi pihta, kes on kes ja kes kus elab ja kellel on millised lapsed. Kuna me Aegnal tossudega mängida ei võinud ja kuna naabrid ka uurisid, et kumb siis tuleb, mõtlesime, et laseme neil selle teatavaks teha.. Siin video lõpus on kõik meie uued sõbrad, keda me siis veel ei teadnud, et meile nii lähedaseks saavad :)

Sealt edasi kuidagi läks nii, et aina enam hakkasime koos chillima. Sügiseks olime juba nii head sõbrad, et igal nädalavahetusel olime kellegi juures. Kokkasime, chattisime. Halloweeni jaoks tegime hullud söögid, kostüümid jne.

Vana-aastaõhtu veetsime kõik koos jne. See on tänaseks jumala tavapärane, et me nendega nii tihedalt suhtleme. Kõikide sünnipäevad ja Hedelini igakuu sünnad ja jätkuvalt nädalavahetustel oleme kellegi juures siin, kas meil, naabrite juures või naabrite juures.

Seda enam, et koroonaaeg ja paljud hoiavad disantsi ja ei näe sugulasigi, siis meie oleme kogu aeg koos olnud. Me ju teadsime, et kui üks meist annab negatiivse testi, oleme kõik negatiivsed. Vahelduva eduga keegi meist ka testi andis ja.. noh, pole meist siiani keegi veel haige olnud ka.

Ma ei saaks olla tänulikum 2020 eest – ausalt. See kolimine, uued sõbrad, uus asukoht ja algus.. No ei saa kurta!