Meelis kirjutab – mis edasi?

Kas ma olen olnud blogis vaiksem? Jaaa. Kas ma olen olnud suisa vait? Jaaaa. Ja seda põhjusega. Läinud aastal oli nii mõnigi seik, mis pani mind meie blogi ja elu üle kõvasti järgi mõtlema. Ei, need polnud positiivsed juhtumised, vaid pigem just negatiivsed, täis kiusu ja kadedust..

Me oleme rahul ja siis tuleb keegi, kes ilmselgelt pole endaga rahul ja seetõttu oli vaja oma frustratsiooni meie peal välja elada. Ma olen alati öelnud, et mul tegelikult on hea meel, et meil see blogi on, kus saab end käia välja elamas, siis vähemalt ei karju laste peale või ei peksa meest, eks..

Siiski olen ma tänulik nende õppetundide eest, sest tänu neile seikadele pidin ma tõmbama pidurit ning kõige üle järgi mõtlema. Pikalt ja põhjalikult. Kas meil tekkis kodus seetõttu lahkhelisid? Loomulikult. Mina tahtsin ühte ning Leenu tahtis muud. Ma räägin siin blogist ja meie sotsiaalmeediast, mitte meist endast. Tänaseks oleme leidnud mõningase konsensuse ja toimetame nii nagu võimalik on.

Aga kuidas siis edasi või mis saab edasi?

Uus aasta, uus mina? Absoluutselt. Tegelikult on see uus mina eksisteerinud juba möödunud aasta augustist, aga teie ei ole teda lihtsalt kohanud. Ma ütlen nüüd ausalt välja, et ma ei tahtnud ja tegelikult ei taha ka täna väga jagada kõike või avameelselt kõigest rääkida. Miks? Sest inimesed ja ühiskond on muutunud. On muutunud nende mõttelaad, arusaamad ning tundlikkuse tase. Inimesed on täna tundlikumad kui varasematel aastatel.  Mingis mõttes on see loomulikult hea, aga samas on see probleem, sest enam ei saa ma/sa kõike välja öelda, mis mõtteis mõlgub.

Üks hea asi, mis ma eelmise aasta augustist tegin oli uudiste lugemise lõpp. Selles mõttes lugemise lõpp, et ma ei läinud mitte ühegi uudisteportaali lehele, et nii mis nüüd täna siin ka toimus jne. Mind lihtsalt ei huvitanud see “müra” mis seal oli. Ja kas ma jäin millestki ilma? Ilmselt mitte, sest need uudised, mis minuni pidid jõudma, need ka jõudsid. Näiteks, et Inglismaa kuninganna ära suri. Või, et Elon Musk Twitteri ära ostis. Need uudised vähemalt omasid minu jaoks mingit väärtust. Aga see “müra” siin Eestis… Täiesti ükskõik. Mõelge nüüd ise pisut järgi – mis oli kahe nädala eest “tipp-uudis”? Mis oli see, mis teile koheselt pähe kargab, et ooo, see puudutas mind, minu elu ja tegemisi väga sügavalt. Need kellelt ma olen seda aegajalt küsinud peavad ikka väga väga kõvasti mõtlema, et kas üldse oli mingit sellist uudist. Ja tihti seda vastust ei tulegi. Ehk siis minu point on see, et ma ei loe uudiseid, vaid olen selle asendanud raamatutega või mõne uue projektiga.

Pean tunnistama, et olen ka oma elus inimesi asendanud ning julgen öelda, et ka selle üle on mul hea meel. Kohati saan isegi väita, et ma ei ole neid asendanud, vaid nad ise on end meie eludest eemaldanud. Ja seda ilmselgelt põhjusega. Eks on ka meie (endiste) sõprade seas neid, kes on kadedad ja püüavad sulle auku kaevata. Kes saadab vihjeid, kes kaebab järjepidevalt kuhugi asutusse ja seda kõike selleks, et korraks end hästi tunda – “Jess, sain raiskadele ära panna. Las olla nende elu ka ebameeldiv.” Olgugi, et tegelikult võiks ta peegi ette seista ja endalt küsida: “Miks ma seda teen?”

Ma ei saa tegelikult hästi aru nendest inimestest, kes kulutavad aega teiste inimeste eludes sobrades ja nende elu lahates. Kas tõesti ei ole teil selle ajaga muud teha? Minu soovitus on võtta see aeg mis muidu kulub kellegi vihkamisele ja mahategemisele ning investeerida see endasse. Kuula muusikat, loe raamatut, vaata naljakaid videosid.

Mida siis toob uus aasta minult siin blogis?

Ütlen ausalt, et ma ei tea. Vaatame jooksvalt nagu meeldib Leenule öelda. Ja nii on ka kõige mõistlikum. Eelmise aasta teises pooles võtsin aega endale ja perele ning tahan seda ka jätkata. Mis puudutab sisu poolt, siis kirjutamisega on mul kehvasti – mõtteid on, aga siis tuleb see aeg võtta ja kirjutama asuda. Ideaalis eelistaksin teha hoopiski videopostitusi. Ma ei ole lihtsalt suutnud välja mõelda mis formaadis ja kuidas täpselt ma neid siia saaksin postitada ja kas see oleks teema või mitte.

Mida teie eelistate? Lugeda? Vaadata videoid? Kuulata hoopis audiona?

Hea uudis on see, et varsti läheme reisile ja kui te head lapsed olete, siis saab laive ka :)