Aasta draama: miks sa jõuludel priiskad?

Uskumatu, kuidas see jõulukuu eelarvepostitus rahva keema ajas. Pooled muidugi pealkirjast edasi ei lugenud ja ainult kommenteerisid, seda nii blogis kui Facebookis, aga mul tekkis seal kommentaarides nii palju aspekte, et.. Miks neid ainult kommentaaridesse jätta.

Ma kulutan iga aasta jõulude ajal mingiii 200 kinkide peale. Inimesi on kokku 12 nende hulgas 3last. Lastele teen odavaid kingitusi, sest kõik täiskasvanud kingivad neile midagi. Kallimaid saavad peika ja vanemad. Kui sa nüüd üllatud, kuidas nii odavalt läbi saab, siis ma ei kingi kingi väärtust vaid mõtet. Ja ma ka ei osta kinke seepärast, et peab kinkima. Tean, mis mu perele meedib. Ema vaimustub isegi 2eurise max ilusa küünla üle. Sinu eelarved tunduvad tobedad ja priiskavad, isegi siis kui sa saaks 10k palka

Näita mulle näpuga, milline rida siin on priiskav. PS! Mulle meeldib, et sa pole isegi ühtki rida veel näinud, peale lõppsummade :D – aga juba ma priiskan?

Kui ma ostan Meelisele aastas ühe kingituse ja kulutan sellele 150€, siis see on priiskamine? Isegi kirjutad, et elukaaslane saab kallima kingi kui teised. Kui ma aastas ühel korral söön midagi muud kui sealiha ja kartul, siis see on priiskamine? Kui ma ostan lapsele üks kord aastas mänguasju, siis see on priiskamine?

Vabandust, aga 100€ päkapikukraami peale?

Kas ma ei tohi panna endale mingit eelarvet, et palju ma eeldan, et sellele kuluda võib? Hetke seisuga on kulunud 18€, mis ma selle lennuki peale raiskasin. Igasugune muu mant, Loodusväe batoonid, mahlad sain ma kingituseks nende sünnipäeval käies ehk anti mingi goodiebag, kus sees need olid ja ma panin need kappi ära, et hea päkapikutada. Lelunurk (uue nimega Taibutera) saatis meile kingituseks mõned värviraamatud, needki on päkapikutamise sahtlis.

Kui Meelis NaguUues külas käis, uus kaup tuli, käis vaatamas, kas midagi põnevat.. sai „kauba peale“ mõned Transformeri autod, jälle päkapikutamise sahtlisse.

YumEarth komme on mul samuti koostööpostitusest alles ja needki leidsid oma tee sahtlisse. Seega, hetke seisuga ongi kulunud 18€. Aga ma ei tea, võib-olla ma panen veel mõne lennuki sussi sisse või.. äkki kulub 100 euri, ma ei tea. See on ESIALGNE eelarve, mitte reaalsus, selle saab kokku lüüa ikka pärast pidustusi. Ehk siis reaalne kulu selgub jaanuaris.

Ma ei tea, aga ma ei kavatse kinkidele rohkem kui 150 euri kulutada, terve pere peale (2 last, mees, ema ja isa) Jõulud on rahu ja pere aeg. Mänguasju on nagunii koguaeg ülearu, tehnika vidinad jäägu jõuluajast välja.

Noh, ja mina seevastu ostan oma lapsele mänguasju peamiselt ainult jõuluks/sünnipäevaks. Aastaringselt ostan raamatuid ja arendavajd asju, aga konkreetselt mänguasjad on jõuluteema, päkapikud ja jõuluvana..

Inimesed ongi erinevad. Mul sellessuhtes on isegi hea meel, et jõulud ja sünnipäev nii lähestikku on, sest siis saab ühe konkreetse kingiralli aastas teha ja mingeid suva mänguasju meie majja niisama ei satu.

Jah, tänu blogile saadetakse neid aastaringselt, aga ma valin alati pigem midagi arendavat ja loovat kui suvalisi mänguasju. Neid saabki talvel, üks kord aastas ja siis lustigu.

Lisaks sordin ma paar korda aastas tema mänguasja kaste, viin lasteaeda, annan temast noorematele lastele, panen osad asjad eest ära keldrisse ja mingi hetk vahetan toasolevatega ja tal on iga kord ooo, see äge asi..

Nagu ma kunagi ütlesin, tal saab olema üks kastitäis mänguasju, okei, hetkel on neid kaks, sest ühes on legod, aga suures plaanis oleme me „eelarves“, sest üks kast on suvalist kraami. Lisaks muidugi meisterdamisasjad, raamatud, pusled, arendavad mängud ja kaardid.

Minu jaoks näiteks kõlab äärmiselt priiskavalt see: “No näiteks panin ma praegu kirja – dekoratsioonid ehk oktoobris Shi Shi outletist kokku ostetud ehted, mis läksid mingi 90€ ja siis käisime teine kord veel ja kulutasime jälle mingi 35€.” Iga aasta eksole. Asjade korduvalt kasutamine on midagi mõttetut sinu jaoks, okei (nt see paar postitust tagasi, et ei saa sama kleidiga mitu suve käia), aga need on päris suured summad ju.

Ma olen ShiShi ehteid ostnud… mingi seitse aastat kindlasti. Igal aastal natuke. Nad on kallid, aga ilusad, kvaliteetsed ja täpselt minu maitsele. Igal aastal läheb puu peale lihtsalt rohkem asju. Totaalne taaskasutus! Mul on mõned ehted alles mu emast ehk minu lapsepõlvest. Mõned isegi mu vanaemast. Mulle meeldib kui on palju ehteid ja külluslik puu, mitte kaks pirni ja neli kuuli ja hunnik karda. Väkk. Pole minu maitse lihtsalt.

Ma ei nimetaks seda ka priiskamiseks, et ma aastas korra oma varusid täiendan :)

Ainult et aru ma ei saa, miks jõuluprae hind peaks ühele perele tulema tunduvalt rohkem kui tavalise õhtusöögi hind? Ehk pere sööb tavaliselt liha (mis on tegelikult väga kallis!) ja asendavad selle verivorstiga? Milleks jõulutoidule eraldi eelarvet teha kui vaid oma pere mitte terve küla?

Naljakas suhtumine ikka inimestel. Nagu tavasöögile ei kuluks üldse raha? Nagu inimesed elaks detsembris a) ilma rahata b) nagu igal teisel kuul. Jah, kui kulusid eelmistesse kuudesse hajutada, siis tõesti ei teki detsembris mingit suuremat kulu, aga seda, et keegi detsembri nulleuroga üle elab, olles sealjuures täisealine, ma kahtlen.

Noh, aga kes tahab süüa jõulude ajal viieeurist verivorsti, kes tahab midagi muud süüa. Ma söön sealiha ja nö seapraadi aastas 20x, ma tahan jõuluõhtul midagi erilisemat. Jah, ilmselt teen ka mõne verivorsti, aga tahan teha parti. Ma ei söö seda iga päev ja korra aastas võib ju priisata. Mis ma siis nüüd tegema pean, et ma just jõulude ajal parditegemise valisin.

Ja meil on sõpradega koos jõulud, seega pole “ühe pere söök”, isegi kui oleks oma perega, siis meid kokku ikka 11 inimest, mis tuleks veel kallim – eelroad, pearoad, magus, joogid.. Jah, oleme kulusid jaganud, et kes teeb külma laua, kes sooja toidu, kes hoolitseb magusa eest, aga nii suure rahvahulgaga on see ikkagi kulu :)

Mulle meenub sellega mu lapsepõlv. Minu vanaema-vanaisa, kellega ma elasin, tegid alati jõuluõhtuks verivorsti ja kartulit, mõnel korral oli ka sülti. Nad olid sellised lihtsad inimesed. Lihtsate soovide ja vajadustega. Asi polnud rahas. Neil oleks olnud raha ka küülikut grillida, aga see polnud nende jaoks oluline.

Seevastu minu teise vanaema-vanaisa juures, kus me alati perega jõuluõhtul olime, olid eelroad, pearoad, magustoidud, kringlid, hapukapsas, sült, seapraad, ahjupardid.. Kõik oli hoopis teine klass. Rahvast oli palju, kinke oli palju. Sest lihtsalt olid teisest mastist inimesed. Ja mul on äärmiselt hea meel, et ma olen endaga kaasa võtnud selle, et pidu on pidu, mitte kaks kärbatanud vorsti.

Ma ei räägi siin hetkel sellest, kui inimestel pole raha. See on hoopis teine teema. Ma räägin praegu sellest, kuidas inimesed on üles kasvanud, millised mallid endaga kaasa saanud ja kuidas nad tähistavad ja kuidas nad on harjunud jne.

Näiteks, kui te tulete mulle külla, siis mul ei saa kunagi söök otsa, pigem saate te veel karbiga kaasa. Aga ka minu tutvusringkonnas on inimesi, kelle juures peol olles esiti ei julge süüa, et kas ikka teistele jagub, siis tuleb mingi mees, laob endal taldriku virnaga täis ja teistele ei jagugi, siis saavad kausid tühjaks ja tühjaks nad ka jäävad. See lihtsalt pole minu stiil, mina pole nii harjunud.

Mulle meeldib kookida sahtlipõhjast välja spetsiaalne serviis, spetsiaalsed kõrvarõngad, päkapikumütsid, luua see konkreetne, üks kord aastas õhtu.

Ma tahan seda nautida hea söögi ja parima glögiga. Jah, ei sobi kõige odavam Põltsamaa glögi. Tahan kallist Vana Tallinna glögi ja ma raatsin sel õhtul priisata, sest ma tahan, et mul oleks mõnus, hea, suurepärane, unustamatu, meelierutav, mõnusaid mälestusi täis õhtu.

Reaalselt kõigil pole võimalik uhket peolauda katta. Hea kui midagigi laual on.

Jah, ma tean, elus on inimesi kellel pole seda-teist-kolmandat-viiendat, Aafrikas lapsed nälgivad.. Kelle süü see on? Minu? Ma ei lähe selle teemaga edasi, sest muud siit ei tuleks kui mingi kiun.. Sest minu meelest on see konkreetselt inimeste oma valik, millised on nende võimalused! See, mida sa teed, palju sa teenid – see on sinu valik. Jaja, ma tean, on erandeid, aga suures plaanis oled sa ise oma õnne sepp. Sinu sissetulek sõltub sinust endast.

Ja ausaltöeldes, igaühe oma valik, kuidas ta jõule tähistab. Oleme ka meie Meelisega kahekesti olnud, väike seaprae poisi ahju pistnud ja maas istudes seda nautinud (esimeses üürikas polnud meil laudagi). Vahetanud kingitusi ja lihtsalt olnud. Nautinud teineteist. Nüüd kus meil on oma pere, oleme me valinud veeta selle sõpradega, kellel pole veel peret, aga kes on meie jaoks olulised ja kellega me suhtleme suhteliselt igapäevaselt.

Ma ei kritiseeri kedagi, kuidas nemad oma pidusid peavad, jah, mina pean teistmoodi ja pean teistest asjadest lugu, aga see ei tähenda, et mu käitumine oleks vale, priiskav, uhkustav.. Lihtsalt, meie teeme teistmoodi :)